Sawubona igama lami ngingu-Eric Wilson futhi lena manje sekuyividiyo yami yesine, kodwa ingeyokuqala lapho sikwazile khona ukwehlela kuma-tacks ethusi; ukuhlola izimfundiso zethu ngokwemiBhalo nenjongo yalo lonke lolu chungechunge ngempela, ukuhlonza ukukhulekela kweqiniso sisebenzisa imibandela thina njengoFakazi BakaJehova esesiyibeke emashumini amaningi eminyaka ezincwadini zethu.
 
Futhi imfundiso yokuqala noma imfundiso esizoyihlola ingenye yezinguquko zethu zakamuva, futhi leyo yimfundiso yezizukulwane ezilandelanayo. Iyatholakala, noma isekelwe kuMathewu 24:34 lapho uJesu etshela abafundi bakhe, “Ngiqinisile ngithi kini: Lesi sizukulwane asisoze sadlula zingakenzeki zonke lezi zinto.”
 
Pho isiphi isizukulwane akhuluma ngaso? Singakanani isikhathi akhuluma ngaso, futhi ziyini ‘zonke lezi zinto’? Ngaphambi kokuba singene kukho, kudingeka sinqume indlela yokwenza. Njengofakazi asiqondi ngempela ukuthi kunezindlela ezihlukahlukene, simane sikholwa ukuthi ufunda iBhayibheli, futhi lokho kuphelela lapho, kodwa kuvele ukuthi kunezindlela ezimbili ezincintisanayo ezisetshenziswa kabanzi ekutadisheni iBhayibheli. Elokuqala laziwa ngokuthi i-eisegesis leli igama lesiGreki futhi lisho ngokwezwi nezwi 'ukuhumusha' noma ukuchazwa kombhalo njengeBhayibheli ngokufunda kuwo imibono yomuntu siqu, ngakho kusukela ngaphandle. Leyo yi-eisegesis, futhi lokho kuyinto evamile. indlela esetshenziswa iningi lezinkolo zobuKristu emhlabeni namuhla.
 
Enye indlela i-exegesis. Lokhu 'ukuhumusha kuphume' noma ukuphuma. Ngakho yiBhayibheli kulokhu, hhayi abantu, elenza incazelo. Manje omunye angase athi, “Kungenzeka kanjani ukuthi iBhayibheli lihumushe? Phela iyincwadi nje, ayiphili.” Nokho, iBhayibheli ngeke livume. Ithi ‘iZwi likaNkulunkulu liyaphila,’ futhi uma sibheka ukuthi leli yiZwi likaNkulunkulu eliphefumulelwe, khona-ke lo nguJehova okhuluma nathi. UJehova uyaphila ngakho-ke izwi lakhe liyaphila futhi ngempela uNkulunkulu, uMdali wazo zonke izinto uyakwazi ukubhala incwadi noma ubani angayiqonda, futhi ngempela, noma ubani angayisebenzisa ukuze aqonde iqiniso, ngaphandle kokuthi aye komunye ukuze ayichaze.
 
Leso yisisekelo esisebenza kuso futhi leso sisekelo sashiwo eBhayibhelini ngokwalo, uma siya kuGenesise 40:8 sithola amazwi kaJosefa. Usasejele, iziboshwa ezimbili akanye nazo ziye zaphupha, futhi zicela ingcazelo. Ifundeka kanje: “Khona-ke bathi kuye: ‘Siphuphe iphupho, futhi akekho osichazayo’ uJosefa wathi kubo: ‘Izincazelo akuzona yini ezikaNkulunkulu? Ngicela ungitshele.'”
 
Izincazelo zingezikaNkulunkulu. Manje uJosefa wayeyinyanga, uma uthanda, uJehova akhuluma ngayo, ngoba ngalezo zinsuku yayingekho imibhalo engcwele, kodwa manje sesinayo imibhalo engcwele. SineBhayibheli eliphelele futhi namuhla asinabo abantu abaphefumulelwe uNkulunkulu ukuba bakhulume nathi. Kungani? Ngenxa yokuthi asizidingi, sinakho esikudingayo eZwini likaNkulunkulu, futhi siyakudinga esinakho. 
 
Kulungile, ngakho-ke ngalokho emqondweni ake siqhubekele phambili sihlole le mfundiso yezizukulwane ezedlulanayo. Ingabe kwafika ku-exegetically? Ngamanye amazwi, ingabe iBhayibheli lisichazele lona, ​​ukuthi simane silifunde futhi siliqonde, noma ingabe incazelo efika ngokusobala, ngamanye amazwi, sifunda embhalweni okuthile esifuna ukuba khona.
 
Sizoqala ngo-Kenneth Flodin kuvidiyo yakamuva. Ungumsizi wekomidi lokufundisa, futhi kuvidiyo yakamuva uchaze okuthile ngesizukulwane, ngakho-ke ake simlalele umzuzu.
 
“UMathewu 24:34 ‘Lesi sizukulwane asisoze sadlula zingakenzeki zonke lezi zinto’ Nokho, ngokushesha sikhumbula uhlelo luka-September 2015 lwe-JW Broadcasting UMfoweth’ uSplane wasichaza ngobuciko lesi sizukulwane nokuthi sihlanganisani. Wenze umsebenzi omuhle kangaka. Ngeke ngizame ukukuphinda. Kodwa uyazi iminyaka eminingi sasinomuzwa wokuthi lesi sizukulwane sasibhekisela kumaJuda angathembekile ekhulwini lokuqala futhi ekugcwalisekeni kosuku lwanamuhla kwaba nomuzwa wokuthi uJesu wayebhekisela esizukulwaneni esibi esasiyobona izici zesiphelo sesimiso sezinto. . Kungenzeka ukuthi lokho kwakungenxa yokuthi izikhathi eziningi eBhayibhelini lapho kusetshenziswa igama elithi isizukulwane kwakuba ngomqondo ongemuhle. Kwakukhona abafaneleka njengesizukulwane esibi, isizukulwane esisontekile esiyisigwegwe ngakho kwakucatshangwa ukuthi isizukulwane esasingeke sidlule ngaphambi kokuba kufike ukuphela kwakuyoba kanjalo isizukulwane esibi sanamuhla. Nokho, lowo mbono walungiswa ngomagazini INqabayokulinda ka-February 15 2008. Lapho kubhekiselwa kuMathewu 24 32 no 33, asifunde ukuthi: Mathewu 24, Khumbula ukuthi uJesu wayekhuluma nabafundi bakhe esibaziyo evesini lesi-3 ngabafundi ababuza ngokuphela kwesimiso, ngakho-ke yibo akhuluma nabo. lapha kuMathewu 24 32 no-33. Ithi: ‘Manje fundani lo mfanekiso emkhiwaneni. Ngokushesha nje lapho igatsha lawo elisha selithamba futhi lihluma amaqabunga alo nina (Hhayi abangakholwayo, kodwa abafundi bakhe.) Niyazi ukuthi ihlobo seliseduze. Kanjalo nani, (abafundi bakhe), lapho nibona zonke lezi zinto, yazini ukuthi iseduze ngasemnyango.' - Kunengqondo-ke lapho esho amazwi asevesini elilandelayo, ivesi 34. Ukhuluma nobani? Wayesakhuluma nabafundi bakhe. Ngakho INqabayokulinda yakwenza kwacaca ukuthi kwakungebona ababi, kwakungabagcotshiweyo ababebona isibonakaliso, ababeyokwakha lesi sizukulwane.”
 
Kulungile, ngakho-ke uqala ngokuchaza ukuthi ubani isizukulwane. Emashumini amaningi eminyaka, ngempela phakathi nalo lonke ikhulunyaka lamashumi amabili, sasikholelwa ukuthi isizukulwane sasingabantu ababi bosuku lukaJesu, futhi sasikholelwa ukuthi ngoba ngaso sonke isikhathi lapho uJesu esebenzisa igama elithi isizukulwane, ubhekisela kulabo bantu. Nokho lapha sinoshintsho. Manje isisekelo salolu shintsho ukuthi uJesu wayekhuluma nabafundi bakhe, ngakho-ke esebenzisa igama elithi ‘lesi sizukulwane’, kumelwe ukuba wayesho bona. 
 
Kulungile Manje ukube uJesu ubengakwenzi lokho, ukube ebefuna ukubhekisa kulesi sizukulwane njengeqembu elihlukile, ubengakusho kanjani lokho ngendlela ehlukile? Ingabe ubengeke asho ngendlela efanayo, ubungeke yini uma ubuveza umqondo ofanayo? Wayekhuluma nabafundi bakhe ngomunye umuntu. Lokho kubonakala kunengqondo, kodwa ngokukaMfowethu Flodin, cha, cha, kufanele kube…kumele kube yisizukulwane. Kulungile, ngakho lokho kuwumcabango futhi khona manjalo siqala ngomcabango we-eisegetical. Sihumusha besibeka embhalweni into engavezwanga ngokusobala embhalweni.
 
Manje okuthakazelisayo ukuthi lokhu kuqonda kwaphuma ngo-2008, ukhuluma ngesihloko esaphuma kuso, futhi ngikhumbula ngokucacile leso sihloko. Ngacabanga ukuthi kwakuyisihloko esiyinqaba ngoba yonke inhloso yesihloko esifundwayo, isihloko esifundwayo sehora elilodwa kwakuwukuveza iphuzu elilodwa, lokuthi abagcotshiweyo manje sebeyisizukulwane hhayi ababi, ngase ngicabanga, “Pho? Kufeza yiphi injongo lokho? Abagcotshiweyo baphila iminyaka efanayo neyababi. Akufani nokuthi abagcotshiwe baphila isikhathi eside noma baphile kancane. Konke kuyafana, ngakho-ke noma ngabe ngabagcotshiweyo, noma isizukulwane esibi, noma bonke abesifazane emhlabeni, noma bonke abesilisa emhlabeni noma yini, akunandaba ngoba sonke siphila ngesikhathi futhi sonke siphila ngokuyisisekelo. okufanayo, ngesikhathi esifanayo nangobude besikhathi obufanayo ngokwesilinganiso, kungani lokho kwabekwa lapho?” - Kwakuyiminyaka eyisithupha kamuva ngaphambi kokuba ngiqaphele injongo yaleso sihloko nokuthi sasisho ukuthini ngempela.
 
Manje, inkinga inhlangano eyabhekana nayo ekuqaleni kwekhulu leminyaka ukuthi isizukulwane ababethembele kuso cishe kuyo yonke ikhulunyaka lama-20 njengendlela yokukala ukuthi sesisondele kangakanani ekupheleni, sasingasasebenzi. Ngizokunikeza umlando omfushane. Thina ngeminyaka yama-60s sasicabanga ukuthi isizukulwane kuzoba abantu abadala ngokwanele ukuba baqonde, abaneminyaka engu-15 ubudala nangaphezulu, mhlawumbe. Lokho kwasinika isiphetho esihle ngo-1975 ngakho kwaqondana kahle nokuqonda kuka-1975 njengokuphela kweminyaka eyizi-6,000. Nokho akwenzekanga lutho ngeminyaka yawo-'70s ngakho-ke sashicilela ukubuyekezwa, futhi sehlisa iminyaka esasingaqala ngayo ukubala isizukulwane. Manje, noma ubani oseneminyaka engu-10 cishe uyobe emdala ngokwanele ukuba aqonde. Hhayi izingane, lokho kwakungacabangi, kodwa ingane eneminyaka eyishumi, yebo izobe isikhule ngokwanele ngoba imibandela kwakufanele uqonde ukuthi kwenzekani.
 
Yebo, njengoba iminyaka yama-80s iqhubeka, akuzange kubonakale sengathi lokho kuzosebenza, ngakho-ke savela nokuqonda okusha, futhi manje savumela izingane, ngakho-ke nomntwana ozelwe ngo-1914 uzoba yingxenye yesizukulwane. . Lokhu kusithengele isikhathi esengeziwe. Kodwa-ke akwenzekanga lutho safika kuma-90s futhi ekugcineni satshelwa ukuthi isizukulwane sikaMathewu 24:34 sasingeke sisetshenziswe njengendlela yokubala kusukela ku-1914 ukuthi isikhathi sokuphela sasingakanani. Manje inkinga ngalokho ukuthi lelo vesi ngokucacile liyindlela yokukala isikhathi. Kungakho uJesu wayinika abafundi bakhe. Ngakho sithi: Hhayi-ke, ngeke isetshenziswe ngaleyo ndlela, empeleni siphikisana namazwi eNkosi yethu.”
 
Noma kunjalo okunye kwakuwukusho ukuthi isizukulwane sisasebenza okuyinto esasiyazi ukuthi kwakungeyona ngoba kwakuphakathi nawo-90s, futhi manje sesiku-2014 ngakho-ke noma ubani ozelwe noma omdala ngokwanele ukuqonda ukuthi kwakwenzekani ngo-1914 kudala efile. Ngakho-ke kubonakala sengathi isicelo singalungile. Amazwi kaJesu angeke abe nephutha, ngakho sinokuthile okungalungile. Esikhundleni sokukuqaphela lokho, sanquma ukuqhamuka nento entsha.
 
Manje omunye angase aphikise lokhu futhi angase athi, “Ima kancane, siyazi ukuthi ukukhanya kuya kukhanya njengoba usuku lusondela, ngakho lokhu kumane kuyingxenye yalokho. Lona nguJehova osembulela iqiniso kancane kancane.” Kulungile futhi, ingabe siyazibandakanya ku-Eisegesis? Ngamanye amazwi ekuchazeni komuntu. Ivesi abazalwane ababhekisela kulo lapho besho izAga 4:18 . Ake sikubheke lokho
 
Ithi “Kepha indlela yabalungileyo injengokukhanya kokusa okuqhubeka kukhanya njalo kuze kube semini enkulu.”, qaphelani, yivesi elilodwa. Lesi yisici se-eisegesis. Lokho wukufunda evesini into engekho, futhi ibizwa ngokuthi ukukha amatsheri. Ukhetha ivesi elilodwa futhi awuwunaki umongo, bese lelo vesi lisetshenziselwa ukusekela noma yimuphi umbono. Leli vesi alisho lutho ngokuchazwa kwesiprofetho. Ngakho kudingeka sibheke umongo ukuze sithole ukuthi kusho ukuthini endleleni yabalungileyo. Ingabe lena indlela eya ekukhanyiselweni ngomqondo wencazelo engokwesiprofetho, noma indlela ehlukile? Ngakho ake sibheke umongo. 
 
Evesini 1 laleso sahluko siyafunda, “Ungangeni endleleni yababi, ungahambi endleleni yababi. Kugweme ungakuthathi; yifulathele, uyidlulise. Ngoba abakwazi ukulala ngaphandle kokuba benze okubi. Baphucwa ubuthongo ngaphandle kokuthi babangele ukuwa komuntu. Badla isinkwa sobubi futhi baphuza iwayini lobudlova. Kodwa indlela yabalungileyo injengokukhanya okukhazimulayo okuqhubeka kukhanya njalo kuze kube semini enkulu. Indlela yababi injengobumnyama. Abazi ukuthi yini ebakhubekisayo.”
 
Hmm. Ingabe lokho kuzwakala njengombhalo osetshenziselwa ukubonisa ukuthi abalungile bazokhanyiselwa kuze kufike ekuqondeni iqiniso leBhayibheli nokuchazwa kwesiprofetho? Kucace bha ukuthi ikhuluma ngababi nenkambo yabo yokuphila, inkambo esebumnyameni, ebabangela ukuba bakhubeke, inkambo ephawuleka ngobudlova nokulimaza abanye. Ngokuphambene, abalungileyo, inkambo yabo yokuphila ikhanyiselwe, futhi iholela ekusasa eliqhakazile neliqhakazile. Inkambo yokuphila yiyona nto okubhekiselwa kuyo lapha, hhayi incazelo yeBhayibheli.
 
Futhi i-eisegesis isifaka enkingeni. Sizama ukusebenzisa ivesi leBhayibheli elingasebenzi ukuze sisekele inkambo yesenzo. Esimweni sethu, izincazelo ezingokwesiprofetho eziqhubekayo ezingaphumeleli. 
 
Kulungile, nazi-ke manje; sehluleke kaningi ukuthola incazelo efanele yalesi sizukulwane njengoba isebenza kithi namuhla. Singase sizibuze ukuthi ingabe iyasebenza kithi namuhla? Kodwa leyo mibuzo ayiphakami, ngoba kunesidingo sokuqhubeka nokuba nale mfundiso. Kungani? Ngoba impilo yethu yonke besilokhu sihlala sinama-tenterhooks. Sihlala sikude kakhulu ngeminyaka emi-5 kuya kwengu-7. Muva nje emhlanganweni, satshelwa ukuthi ukuphela kuseduze, futhi uMfoweth’ uSplane uzosho okufanayo kule vidiyo. Nokho, ngeke sikholwe ukuthi ukuphela kuseduze ngaphandle uma sinendlela ethile yokulinganisa ukuthi kuseduze kangakanani, futhi isizukulwane sayifeza leyo njongo phakathi nekhulu lama-20, kodwa akwenzekanga. Ngakho manje kufanele sithole enye indlela yokwenza lowo mBhalo usebenze futhi.
 
Wenzani-ke uMfoweth’ uSplane? Udinga ukuthola indlela yokwandisa isizukulwane, ngakho uyasibuza ukuthi Imuphi umbhalo esingawusebenzisa ukuze sichaze isizukulwane. Ake silalele ukuthi uthini: 
 
“Kodwa-ke kufanele sazi Siyini isizukulwane? futhi yisiphi isizukulwane uJesu ayekhuluma ngaso? Manje uma ubungacelwa othile ukuthi usho umbhalo ositshela ukuthi isizukulwane siyini, ungaphendukela kumuphi umbhalo? Ngizokunika isikhashana. Cabanga ngalokho. Ngikhetha u-Eksodusi isahluko 1 kanye nevesi 6. Masifunde lokho. U-Eksodusi isahluko 1 nevesi 6 uthi: ‘Ekugcineni uJosefa wafa, kanye nabo bonke abafowabo naso sonke leso sizukulwane.’” 
 
Hmm kahle lapho ukhona. Imuphi umBhalo ongawusebenzisa, uthi? Ngizokunika isikhashana ucabange ngakho, uthi, futhi usebenzisa muphi umBhalo? Ngingathi, kungani singayi emibhalweni yesiGreki? UJesu ukhuluma ngesizukulwane. Kungani singayi emazwini akhe ngokuqinisekile? Endaweni ethile emibhalweni yesiGreki usebenzisa igama elithi isizukulwane ngendlela esisiza ukuba siqonde ukuthi ukhuluma ngani.
 
UMfoweth’ uSplane unomuzwa wokuthi leyo kuyindlela engcono kakhulu. Ucabanga ukuthi umbhalo ongcono kakhulu yilowo owabhalwa eminyakeni eyi-1500 ngaphambi kwalolo suku. Lokho kuhlanganisa isenzakalo esasiyiminyaka eyizi-2,000 1 ngaphambi kwalolo suku. Kulungile ngokwanele. Ake sibheke lowo mBhalo (Eksodusi 6:XNUMX). Ingabe kukhona okubonayo kuyo okubonisa okunye ngaphandle kwalokho esiqonda ukuthi isizukulwane siyikho njengamanje? Ingabe ikhona incazelo kulowo mbhalo?
 
Uma sibheka lokho iBhayibheli elikushoyo ngesizukulwane senza kahle ngokusebenzisa isichazamazwi seBhayibheli njengoba nje sisebenzisa esiNgisini, isichazamazwi esingena esiGrekini futhi sisichazele indlela leli gama elisetshenziswa ngayo ezimweni ezihlukahlukene. Singaqala ngesichazamazwi sesiGreki sikaThayer nakuba ungasebenzisa isichazamazwi esihlukile uma uthanda; kukhona eziningana, futhi sizothola izincazelo ezine, futhi lezi zonke zisekelwa umBhalo uma sifuna ukuthatha isikhathi ukubheka kubo up. Kodwa empeleni asikho isidingo sokuthi senze kanjalo ngoba eyesithathu empeleni yileyo uMfoweth’ uSplane avumelana nayo, njengoba sizobona maduze nje:
 
'Lonke isixuku samadoda noma abantu abaphila ngesikhathi esisodwa: iqembu labantu ababephila ngesikhathi esifanayo.'
 
Kulungile, manje ake silalele ukuthi usichazela kanjani leli vesi. 
 
“Sazini ngomndeni kaJosefa? Siyazi ukuthi uJosefa wayenabafowabo abayishumi nanye Abayishumi kubo babebadala kunoJosefa. Omunye wabo, uBenjamini, wayemncane, futhi siyazi ukuthi okungenani ababili babafowabo bakaJosefa baphila isikhathi eside kunoJosefa ngoba iBhayibheli lithi esezakufa wabiza abafowabo, ngobuningi, kuye. Kodwa manje yini uJosefa nabafowabo bonke ababefana ngayo? Bonke babephila ngesikhathi. Bonke babephile ngesikhathi esisodwa, babeyingxenye yesizukulwane esisodwa.”
 
Awu lapho unayo. Uthi ngokwakhe: abantu abaphila ngesikhathi esifanayo, iqembu labantu ababephila ngesikhathi. Manje uyabuza: 'UJosefa nabo bonke abafowabo babehlangene ngani?' Hhayi-ke, kulapho sibuyela khona kuleyo nto yokukha amatsheri. Ukhethe ivesi elilodwa futhi akabheki okunye, futhi akafuni sibheke okunye. Kodwa sizokwenza lokho. Sizofunda umongo ngakho esikhundleni sevesi lesithupha nje sizolifunda evesini lokuqala.
 
“Lawa angamagama amadodana ka-Israyeli afika eGibhithe noJakobe, kwaba yilowo nalowo owafika nomkhaya wakhe: uRubeni, uSimeyoni, uLevi noJuda, u-Isakare, uZebuloni noBhenjamini, uDani noNafetali, uGadi no-Asheri. Bonke abazalwa nguJakobe babengabantu abangama-70, kodwa uJosefa wayeseseGibhithe kakade. Ekugcineni uJosefa wafa nabo bonke abafowabo naso sonke leso sizukulwane.”
 
Ngakho uMfoweth’ uSplane uthi yiqembu labantu abaphila ngesikhathi esifanayo, iqembu labantu ababephila ngesikhathi esifanayo. Kungani babephila ngesikhathi esifanayo? Ngoba bonke bafika eGibhithe ngasikhathi sinye. Ngakho yisiphi isizukulwane? Isizukulwane esafika eGibhithe ngesikhathi esifanayo. Kodwa akusiyo indlela ayibheka ngayo. Manje ake silalele ukuthi usisebenzisa kanjani.
 
“Manje, ake sithi kukhona indoda eyafa imizuzu eyishumi ngaphambi kokuba uJosefa azalwe. Ingabe wayeyoba ingxenye yesizukulwane sikaJosefa? Cha. Ngenxa yokuthi wayengakaze aphile ngesikhathi esifanayo noJosefa, wayengeyena umuntu owayephila ngesikhathi sikaJosefa. Manje ake sithi kwakunengane encane eyazalwa ngemva kwemizuzu eyishumi uJosefa efile. Ingabe umntwana wayeyoba ingxenye yesizukulwane sikaJosefa? Nalapha futhi, cha, ngoba umntwana wayengeke aphile ngesikhathi esifanayo noJosefa. Ukuze indoda nomntwana babe ingxenye yesizukulwane sikaJosefa kwakuyodingeka baphile okungenani isikhathi esithile phakathi nokuphila kukaJosefa.”
 
Kulungile. Ngakho umntwana owazalwa emizuzwini eyishumi ngemva kukaJosefa wayengeyena owesizukulwane sakhe ngenxa yokuthi babengaphilanga ngesikhathi esifanayo, ukuphila kwabo akuzange kuhlangane. Indoda eyafa emizuzwini eyishumi ngaphambi kokuba uJosefa azalwe nayo ayiyona yesimanje, ngoba futhi izimpilo zabo azizange zihlangane. UJosefa waphila iminyaka eyikhulu neshumi. Uma leyo ndoda, masiyibize ngokuthi uLarry, uma uLarry …..efa emizuzwini eyishumi ngemva kokuzalwa kukaJoseph, u-Larry ubeyoba isikhashana. Uzoba yingxenye yesizukulwane sikaJoseph ngokusho kukaMfowethu Slane. Uma ingane, asiyibize, uSamantha; uma uSamantha wazalwa emizuzwini eyishumi ngaphambi kokufa kukaJosefa, wayeyoba ingxenye yesizukulwane sakhe. Ake sithi, uSamantha waphila ubude obulingana noJoseph iminyaka eyi-110, ngakho manje usunoLarry, uJoseph kanye noSamantha bonke abaphila iminyaka eyi-110, unesizukulwane esiyiminyaka engama-110 ubude. Ingabe lokho kunengqondo? Ingabe yilokho iBhayibheli elizama ukukuqonda lokho? Kodwa nakhu okunye okuthakazelisa nakakhulu. Iphikisana nencazelo kaSplane uqobo, khona kanye kule vidiyo ayisho kabili. Uyakusho futhi ngemva kwalokhu, asilalele lokho.
 
“Ngakho manje sesitholile ukuthi kusho ukuthini ukuba nesizukulwane, okwenza isizukulwane. Iqembu labaphila ngesikhathi. Iqembu labantu abake baphila ngesikhathi esisodwa.”
 
Futhi lapho usunakho, impukane emafutheni. UMfoweth’ uSplane akakwazi ukwakha incazelo entsha. Incazelo yezizukulwane ibilokhu ikhona izinkulungwane zeminyaka, isungulwe kahle eBhayibhelini. Isungulwe kahle ezincwadini zezwe. Nokho, udinga incazelo entsha, ngakho uzama ukwenza incazelo yakhe entsha ilingane namanje, ngethemba lokuthi ngeke siqaphele. Kuwuhlobo lwe-verbal hocus-pocus.
 
Uyabona ukuthi uthi isizukulwane yiqembu labantu abaphila ngesikhathi esisodwa, abaphila ngesikhathi. Ube esechaza ukuthi lokho kusebenza kanjani, futhi sikufanekisela lokho ngesibonelo sethu sikaLarry Joseph noSamantha. Ingabe baphila ngesikhathi esifanayo? Ingabe uLarry noJoseph noSamantha bayiqembu labantu bonke abaphila ngesikhathi esisodwa? Hhayi ngeshothi elide. ULarry noSamantha bahlukene ngekhulunyaka. Ngaphezu kweminyaka eyikhulu. Ubungeke usho ukuthi bayiqembu labantu abaphila ngesikhathi esisodwa.
 
Afuna singakunaki ukuthi iqembu… iqembu labantu okungenzeka ukuthi laphila ngesikhathi esisodwa nomuntu oyedwa, uJosefa, liyinto efanayo neqembu labantu eliphila ngesikhathi esisodwa. Ufuna sicabange ukuthi leyo mibono emibili iyafana, ayifani. Kodwa ngeshwa iningi labafowethu nodadewethu abacabangi kakhulu, bamane bamukele lokho abakutshelwayo.
 
Kulungile-ke ake sithi sebekwamukele lokho, manje yini esinayo? Sinenye inkinga. UMfoweth’ uSplane ubefuna ukwelula ubude besizukulwane ukuze axazulule inkinga eyadalwa lapho incazelo yangaphambili ihluleka. Kuwo wonke ikhulunyaka lama-20 sasilokhu sichaza kabusha ukuthi isizukulwane sasinesikhathi esingakanani ngokususa lapho siqala khona, sasilokhu sinyakazisa amapali, kodwa ekugcineni saphelelwa yisikhathi. Ekupheleni kwekhulu leminyaka sasingeke sisakwazi ukuyelula, kwadingeka siwuyeke wonke umqondo. Inkinga iwukuthi, badinga isizukulwane ukuze sisenze sonke sikhathazeke futhi sizwe lokho kuphuthuma.
 
KULUNGILE, ngakho-ke chaza kabusha isizukulwane, uselule futhi manje usengafaka i-1914, ne-Armagedoni esizukulwaneni esifanayo. KULUNGILE, inkinga manje yinde kakhulu. Ake sithi uthatha uMfowethu Franz njengobambele uJoseph wanamuhla, okuyilokho kanye uMfowethu Splane akwenza kamuva kule vidiyo. UFranz wazalwa ngo-1893 futhi washona ngo-1992 eneminyaka engu-99. Ngakho-ke othile ngokwencazelo ka-Splane owazalwa imizuzu eyishumi ngaphambi kokuba uFranz ashone, ungowesizukulwane sikaFranz, waleso sizukulwane esadlulanayo.
 
Lowo muntu uma ephile eminye iminyaka engama-99 ubengaba, manje sesisekupheleni kwaleli khulu leminyaka, ngo-2091 ngicabanga ukuthi kungaba njalo. Ngisho noma bebephila isilinganiso sempilo yowesifazane waseNyakatho Melika amashumi ayisishiyagalombili nanhlanu, usabheka ngasekupheleni kwawo-2070s ekuqaleni kwawo-2080. Leyo iminyaka engamashumi ayisithupha ezansi nomgwaqo, lokho ubude bempilo, akukho lutho okumelwe sikhathazeke ngakho. Sinesikhathi esiningi., Futhi akukhona lokho abakufunayo.
 
Ngakho njengoba edale lesi sizukulwane esixazulula izinkinga, usezakhele inkinga yesibili. Kude kakhulu. Kumele ayifinyeze, ikwenza kanjani lokho? Hhayi-ke, kuyathakazelisa ukuthi wenza kanjani, futhi sizokubona kuvidiyo elandelayo.
 
“Manje nali iphuzu, ngo-1914, okwakuwukuphela kwabantu ababona lezi zici ezihlukahlukene zesibonakaliso futhi bafinyelela isiphetho esifanele sokuthi okuthile okungabonakali kwakwenzeka. Abagcotshiweyo kuphela, ngakho ‘lesisizukulwane’ sakhiwa abagcotshiwe ababona isibonakaliso futhi abanokuqonda okungokomoya ukuze bafinyelele isiphetho esifanele ngesibonakaliso.”
 
Kulungile, ukuze leyo ngcaphuno encane ibonise indlela yokunciphisa isizukulwane. Okokuqala uchaza kabusha ukuthi ungubani. Manje sesivele sikumbozile lokho ngaphambilini kule vidiyo, kodwa ukugcizelela nje, imbewu yalokhu yahlwanyelwa eminyakeni eyisikhombisa edlule. Esikhathini eside ngaphambi kokuba kuvele le ncazelo entsha, bahlwanyela imbewu yalokhu kuleso sihloko ngo-2008. Ukudala isizukulwane esakhiwe ngabagcotshiwe kuphela ngaleso sikhathi esasibonakala singenangqondo, kwakungabonakali ukwenza umehluko. Manje kwenza umehluko omkhulu, ngoba manje angakwenza lokhu.
 
“Ungathanda indlela elula yokugcina isizukulwane siqondile? Indlela elula iwukucabangela isimo somzalwane uFred W. Franz. Manje uzobona ukuthi ungu-FWF eshadini. Manje njengoba sishilo ngaphambi kokuba uMfoweth’ uFranz azalwe ngo-1893 Wabhapathizwa ngoNovember ka-1913 ngakho njengomunye wabagcotshiweyo beNkosi ngo-1914 wasibona isibonakaliso, futhi waqonda ukuthi isibonakaliso sasisho ukuthini. Manje uMfoweth’ uFranz wayesephila isikhathi eside. Waqeda inkambo yakhe yasemhlabeni eneminyaka engu-1992 ubudala ngo-1992. Ukuze abe yingxenye yalesi sizukulwane kwakuyodingeka othile ukuba agcotshwe ngaphambi kuka-XNUMX, ngoba kwakuyodingeka aphile ngesikhathi esithile seqembu lokuqala.”
 
Kulungile, ngakho-ke ayisagqagqani impilo yonke, manje isigqagqana ngokugcotshwa. Umuntu angaba neminyaka engu-40 ubudala futhi adlule impilo yomunye umuntu njengoFranz iminyaka engu-40, kodwa uma wagcotshwa ngo-1993, akayona ingxenye yesizukulwane nakuba isikhathi sakhe sokuphila sadlula uFranz ngeminyaka engama-40. Ngakho-ke ngemva kokuchaza kabusha igama lesizukulwane, uMfoweth’ uSplane uye wachaza kabusha incazelo, futhi nakuba incazelo yokuqala yayingenasisekelo esingokomBhalo, eyesibili ayiwufanelekeli ngisho nombhalo. Okungenani okokuqala wazama ngo-Eksodusi 1:6, kodwa lona awukho umbhalo osetshenziswayo ukusekela lo mbono.
 
Manje kuyathakazelisa ukuthi umphakathi ukushalazela kanjani lokho. Ake sibuyele enkulumweni kaMfoweth’ uFlodin.
 
“Kumagazini ka-April 15 2010, INqabayokulinda yathi ngoJesu, ‘Kusobala ukuthi wayesho ukuthi ukuphila kwabagcotshiweyo ababekhona lapho isibonakaliso siqala ukubonakala ngo-1914 kwakuyokwengeza ukuphila kwabanye abagcotshiwe ababezobona ukuqala. osizini olukhulu.' futhi kamuva kwaba ngo-January 15, 2014 lapho le ncazelo enembe kakhudlwana uMfoweth’ uSplane abelana nathi ngayo yashiwo kithi. Iqembu lesibili labagcotshiwe laliyokwengeza, laphila ngesikhathi neqembu lokuqala kusukela ngo-1914 kuqhubeke.”
 
Ngakho ‘ngokusobala’ uJesu wayenalokhu engqondweni. Manje uma ufunda igama elithi 'ngokusobala' ezincwadini, futhi leli livela kothile obezifunda iminyaka engu-70 edlule, igama eliyimfihlo elisho ukuthi: 'Lokhu kuwukucabangela.' Ngokusobala kusho okusekelwe ebufakazini, kodwa abukho ubufakazi. Sibonile nje ukuthi abukho nhlobo ubufakazi. Ngakho-ke okushiwo ngempela ukuthi 'siyaqagela lapha,' futhi kuleli cala impela.
 
Ngakho-ke beka lokhu ngombono. Nangu uJesu ekhuluma nabafundi bakhe, futhi uthi lesi sizukulwane asisoze sadlula. Manje usanda kusebenzisa “lesi sizukulwane” ngalolo suku. Wakhuluma ngokuthi “zonke lezi zinto ziyokwehlela lesi sizukulwane”. Amazwi afanayo. Wayekhuluma ngokubhujiswa kweJerusalema, nesizukulwane esibi, ‘zonke lezi zinto ziyokwehlela lesi sizukulwane’. Wakusho lokho, ngalolo suku, lapho ephuma ethempelini. Bathi: “Bheka, Nkosi, izakhiwo ezinhle,!” Wathi: “Ngithi kini zonke lezi zinto ziyobhidlika, akusayikushiywa itshe phezu kwetshe.” Nalapha futhi umusho ofanayo lapho kamuva ngalo lolo suku bembuza ukuthi “ziyokwenzeka nini zonke lezi zinto?”, babengabuzi ngesiprofetho ngomqondo wesibonakaliso sokuba khona kwakhe, ngoba babengakakuzwa lokho. Babebuza ukuthi yini asanda kuthi zonke lezi zinto zizobhujiswa, futhi ziyobhujiswa nini zonke lezi zinto abazibuzayo. Ngakho lapho ethi ‘Lesi sizukulwane’, ngeke bacabange njengoba INqabayokulinda isikisela ukuthi, “O, ubhekisele kithi, kodwa hhayi kithina kuphela, kodwa nakubantu abayophila ngemva kwethu. Ziyingxenye yalesi sizukulwane ngoba zidlula isikhathi sethu sokuphila, kodwa linda, azidluleli ncamashi izikhathi zokuphila kwethu, zidlulela ekugcotshweni kwethu.
 
Kodwa ake ume kancane, kuyini ukugcoba? Ngoba akakayikhulumi eyokugcotshwa. Asazi ukuthi sizogcotshwa, akakakhulumi ngoMoya oNgcwele, ngakho…?” Uyabona ukuthi kungenangqondo kanjani ngokushesha okukhulu? Futhi nokho bafuna sikushaye indiva konke lokhu, futhi nje semukele ngokuphuphutheka lokhu njengemfundiso yeqiniso.
 
Kulungile, asiphinde sibheke i-Flodin ukuze sibone ukuthi ibheke kuphi ngokulandelayo.
 
“Manje ngiyakhumbula lapho ukuqonda kwethu kwamanje kuqala ukuphuma, abanye baqagela ngokushesha. Basho kahle ukuthi uma kugcotshwa umuntu oseminyakeni yawo-40 ngo-1990? Ngemva kwalokho wayeyoba ingxenye yeqembu lesibili lalesi sizukulwane. Ngokucatshangelwa ukuthi angaphila aze afike eminyakeni yawo-80. Ngabe lokho kusho ukuthi lesi simiso esidala sizoqhubeka kuze kube ngu-2040? Yebo, lokho kwakuwukuqagela, futhi uJesu, khumbula wathi kwakungafanele sizame ukuthola indlela yesikhathi sokuphela. KuMathewu 24:36, amavesi amabili nje kamuva, amavesi amabili kamuva. Wathi, “Mayelana nalolo suku ihora akekho owaziyo,” Futhi ngisho noma ukuqagela kungenzeka kungenzeka bambalwa kakhulu kuleso sigaba. Futhi cabangela leli phuzu elibalulekile. Akukho lutho, akukho lutho esiprofethweni sikaJesu olusikisela ukuthi labo beqembu lesibili abaphila ngesikhathi sokuphela bonke bayobe sebebadala, bancipha futhi basondele ekufeni. Akukho lapho kukhulunywa khona ngeminyaka.”
 
HHhawu kodwa…. Kuyamangaza ngempela. Usitshela ukuthi singafaki izinkulumo zokuthi ukuphela kuyoba nini. Uze athi uJesu wathi masingabi nefomula, bese esinika ifomula. Emushweni olandelayo uthi, “Impela iNdikimba Ebusayo manje efanekisela ingxenye yesibili yesizukulwane” (Oh, yebo, kunengxenye ezizukulwaneni manje,) “INdikimba Ebusayo ngeke ibe indala futhi inciphe futhi eduze nokufa lapho ukuphela kufika.” Nokho, siyazi ukuthi iNdikimba Ebusayo indala kangakanani, iminyaka yayo ibhaliwe. Ngakho-ke kulula kakhulu ukwenza ukubala okuncane, futhi uma bengeke baguge futhi banciphe ngeke kube kude kangako emgwaqeni ngakho-ke isiphetho kufanele sibe seduze kakhulu. O, kodwa lokho kuwukuqagela futhi akufanele sibe nefomula. (Bubula)
 
Umbuzo uwukuthi, Wayesho ukuthini uJesu? Konke kuhle futhi kuhle ngathi ukuthi, "Lena i-hooey." Kodwa kungenye into kithi ukuchaza ukuthi lisho ukuthini. Ngoba asifuni nje ukubhidliza imfundiso endala, sifuna ukwakha ngento entsha, into ethize eyigugu ezokwakha, futhi indlela engcono kakhulu yokwenza lokho iwukuya eZwini likaNkulunkulu, ngoba ayikho enye indlela engcono. ukuze sakheke noma sakhe okholweni kunokuba sitadishe iZwi likaNkulunkulu, kodwa ngeke silitadishe ngokuzwakalayo, sinemibono engqondweni yethu esizozama ukuyibeka embhalweni. Sizolifunda ngokuchaza kabanzi, sizovumela iBhayibheli likhulume nathi. Sizokuvumela ukuthi kusihumushele.
 
Lokho kusho ukuthi kufanele singene engxoxweni sinengqondo ehluzekile ngaphandle kwemibono, engenalo ubandlululo, engenamibono etshaliwe, futhi sizimisele ukulandela iqiniso nomaphi lapho lingasiholela khona, ngisho noma lisiholela endaweni esingayitholi. ngifuna ukuhamba. Ngamanye amazwi kufanele sifune iqiniso, noma yikuphi lapho lizosiyisa khona, futhi yilokho esizokwenza kuvidiyo yethu elandelayo. Sizobheka uMathewu 24:34 ngokwencazelo futhi uzothola ukuthi impendulo inengqondo ephelele, futhi isiholela endaweni enhle. Okwamanje, ngiyabonga ngokulalela. Igama lami ngingu-Eric Wilson. Sizokubona maduze.

UMeleti Vivlon

Imibhalo kaMeleti Vivlon.

    Ukuhumusha

    Ababhali

    Izihloko

    Imibhalo yenyanga

    Izigaba

    4
    0
    Ungathanda imibono yakho, ngicela uphawule.x