[Umsebenzi omningi kanye nocwaningo olungene kulesi sihloko kungumphumela wemizamo yomunye wabafundi bethu othe, ngenxa yezizathu esingaziqonda sonke, ukhethe ukungaziwa. Ngiyabonga kakhulu kuye.]

(I-1 Th 5: 3) "Noma nini lapho bethi ukuthula nokuvikeleka, khona-ke ukubhujiswa okungazelelwe kuyokwehlela ngaso leso sikhathi, njengobuhlungu bokuzala kowesifazane okhulelwe, futhi abasoze baphunyula. ”

NjengoFakazi BakaJehova, incazelo yethu njengamanje kweyoku-1 Thesalonika 5: 3 ithi kuzoba nohlobo oluthile lwesimemezelo somhlaba wonke “sokuthula nokulondeka” esikhomba amaKristu eqiniso ukuthi sekusondele “ukubhujiswa okungazelelwe” kwalesi simiso sezinto . Lokhu kuzoqala ngokudilizwa kwenkolo yamanga ebizwa ngeSambulo ngokuthi “yiBhabhiloni Enkulu.”

Kumihlangano Yesifunda yalo nyaka, lesi sihloko sidala intshisekelo enkulu. Sitshelwa ukuthi “noma nini they bathi ukuthula nokuphepha ”, usizi olukhulu luzobe selusondele nokuthi kufanele silindele umlayezo okhethekile osindisa impilo ovela kwiNdikimba Ebusayo. (ws11 / 16 p.14)

Ngabe leyo ndlela yokucabanga iyincazelo eyiyo yaleli vesi, noma kungenzeka ukuthi leli vesi linenye incazelo? Ngubani othi, "ukuthula nokulondeka?" Kungani uPaul wanezela, “anikho ebumnyameni?” Futhi kungani uPetru axwayisa amaKristu ukuba 'aqaphele angadukiswa?' (1 Th 5: 4, 5; 2 Pe 3:17)

Ake siqale ngokubukeza isampula yalokho okuye kufundiswa kaningi ezincwadini zethu amashumi amaningi eminyaka:

(w13 11 / 15 maq. 12-13 par. 9-12 Singasigcina Kanjani “Isimo Sengqondo Sokulinda”?)

9 Esikhathini esizayo esiseduze, izizwe ziyothi "ukuthula nokulondeka!" Uma lesi simemezelo singasilindele, kudingeka 'sihlale siphapheme futhi siqaphile.' (1 Th 5: 6)
12 “Bazofeza yiphi indima abaholi beLobukholwa nezinye izinkolo? Abaholi bohulumeni abahlukahlukene bazoba yingxenye kanjani kulesi simemezelo? ImiBhalo ayisitsheli. ”

(w12 9 / 15 p. 4 par. 3-5 How This World Be To End End)

"... Kodwa, ngaphambi nje kokuba lolo suku lukaJehova luqale, abaholi bezwe bayobe bethi “Ukuthula nokulondeka!”Lokhu kungabhekisela emcimbini owodwa noma ochungechungeni lwezehlakalo. Izizwe zingacabanga ukuthi seziseduze nokuxazulula ezinye zezinkinga zazo ezinkulu. Kuthiwani ngabaholi benkolo? Bayingxenye yomhlaba, ngakho-ke kungenzeka ukuthi bazojoyina abaholi bezepolitiki. (IsAm. 17: 1, 2) Ngaleyo ndlela abefundisi bayobe belingisa abaprofethi bamanga bakwaJuda wasendulo. UJehova wathi ngabo: “Bathi, 'Kukhona ukuthula! Kukhona ukuthula! ' kube kungekho ukuthula. ”- Jer. 6:14, 23:16, 17.
4 Akunandaba ukuthi ngubani ozohlanganyela ekuthini “Ukuthula nokulondeka!” Leyo ntuthuko izokhombisa ukuthi usuku lukaJehova seluyaqala. Ngakho-ke uPawulu wathi: “Bazalwane, anikho ebumnyameni, ukuba lolo suku lunifice njengoba belungafica amasela, ngoba nonke ningamadodana okukhanya.” (1 Th 5: 4, 5) Ngokungafani nesintu sisonke, siyakuqonda ukubaluleka kwemiBhalo ngezenzakalo zamanje. Siyobe sinembile kanjani lesi siprofetho sokuthi “Ukuthula nokulondeka!” izogcwaliseka? Kumele silinde sibone. Ngakho-ke, masizimisele 'ukuhlala siphapheme futhi sihlale sisangulukile .'— 1 Th 5: 6, Zep 3: 8.

 (w10 7 / 15 maq. 5-6 par. 13 Lokho Lokwembula Lusuku LikaJehova)

13 Isimemezelo esithi “Ukuthula nokulondeka!” ngeke zikhohlise izinceku zikaJehova. UPawulu wabhala: “Anikho ebumnyameni, ukuze lolo suku lunifice njengoba belungafica amasela, ngoba nonke ningamadodana okukhanya namadodana emini.” (1 Th 5: 4, 5) Ngakho-ke masihlale ekukhanyeni, kude kakhulu nobumnyama bezwe likaSathane. UPetru wabhala: “Bathandekayo, njengoba ninalolu lwazi kusengaphambili, ziqapheleni ukuze ningaholelwa kanye nabo [abafundisi bamanga ebandleni lobuKristu] ”

Njengoba ingekho imibhalo evumayo yokusekela lokhu kuqonda, kufanele sikubheke lokhu njengokuchaza okungasekelwa ngokuphelele, noma ukukubeka ngenye indlela: umbono wabantu uqobo.

Ake sihlole leli vesi ukuze sibone ukuthi empeleni uPawulu wayeqonde ukuthini.

Ngokuhambisana nalesi sitatimende, ubuye wathi:

"Bafowethu, anikho ebumnyameni, ukuba lolo suku lunifice njengoba belungafica amasela, ngoba nonke ningamadodana okukhanya." (1 Th 5: 4, 5)

Qaphela: maqondana nalo "bumnyama", i-athikili yokugcina ekhonjiwe iyangeza:

“… Qaphelani ukuze ningaholelwa kanye nabo [abafundisi bamanga ebandleni lobuKristu] —2 Pet. 3:17. ” (w10 7/15 kk. 5-6 isig. 13)

Bangobani"?

Bangobani"? Obani abamemeza bethi “ukuthula nokulondeka”? Izizwe? Ababusi bezwe?

Izincwadi ze-WT Library zilinganisa amazwi omphostoli uPaul, "noma nini lapho bethi ukuthula nokuvikeleka", namazwi asendulo kaJeremiya. Ingabe uJeremiya wayebhekisela kubabusi bezwe?

Abanye abahlaziyi beBhayibheli basikisela ukuthi kungenzeka ukuthi umphostoli uPawulu wayecabanga ngemibhalo kaJeremiya noHezekeli.

(UJeremia 6: 14, 8: 11) Futhi bazama ukuphulukisa ukuqhekeka kwabantu bami kancane (* ngokweqile), bethi, [inkolelo-mbumbulu] 'Kukhona ukuthula! Kukhona ukuthula! ' Lapho kungekho ukuthula. '

(UJeremia 23: 16, 17) Yilokhu uJehova wamabutho akushilo: “Ungawalaleli amazwi abaprofethi abaniprofetayo. Bayakudukisa. Umbono awukhulumayo uvela ezinhlizweni zabo, Hhayi uphuma emlonyeni kaJehova. 17 Bakhuluma kaninginingi kulabo abangihloniphi, 'kusho uJehova: “Uzojabulela ukuthula.”'Futhi kuye wonke umuntu olandela inhliziyo yakhe enenkani bathi,' Akukho nhlekelele eyokwehlela. '

(Hezekeli 13: 10) Konke lokhu kungenxa yokuthi badukise abantu bami ngokuthi, “Kukhona ukuthula!” Lapho kungekho ukuthula. Lapho kwakhiwa udonga oluhlukanisayo olubushelelezi, balufaka ngotshani.

Qaphela, laba bantu babethonywe ngabaprofethi bamanga. Lokho uJeremiya ayekusho ukuthi abantu — abantu bakaNkulunkulu abangakholwa, abahlubukayo — babekade bekhohliswe ngokwedlulele ekukholweni ukuthi babenokuthula noNkulunkulu, ngoba bakhetha ukukholelwa kulo mprofethi wamanga. Cabanga ngamazwi kaPawulu: “Noma nini they bathi, "ukuthula nokuphepha". Bangobani laba “akhuluma ngabo”? UPawulu akashongo ukuthi babeyizizwe noma ababusi bezwe abasebenza ngokuhlanganyela nabaholi benkolo. Cha. Esikhundleni salokho, ukuhlala ngokuvumelana nomBhalo, bekungabonakala ukuthi ubhekise kwabazikhohlisayo, abazimemezelayo, abangamaKristu abazenza abalungile abadukiswa ngokomoya, ngakho-ke bahamba ebumnyameni. (1Th 5: 4)

Kuyamangaza kumaJuda ebumnyameni obungokomoya ku-66-70 CE Labo abathembela kubaprofethi babo bamanga babefanele ukuthola isahlulelo sikaJehova ngokungazelelwe. Ngani? Ngokukholelwa umqondo wokuthi Wayengeke abhubhise lokho okungcwele 'kokucasha' kwabo okungcwele, “amakamelo abo angaphakathi”, okuwukuthi, iJerusalema kanye nethempeli. Ngakho-ke, babengenakho ukuvumelana ngokumemezela ukuthula nokuphepha kuNkulunkulu.

Umuntu ukhunjuzwa ngomgomo wasebhayibhelini olotshwe kuzaga 1: 28, 31-33:

 (Izaga 1: 28, 31-33) 28 Ngaleso sikhathi bayoqhubeka nokungibiza, kepha ngeke ngiphendule, Bazongifuna ngentshiseko, kodwa ngeke bangithole… 31 Ngakho-ke bayothwala imiphumela yendlela yabo, Bazohlutshwa yiseluleko sabo. 32 Ukuphambuka kwabangenalwazi kuzobabulala, Futhi ukukhathazeka kweziwula kuyakubachitha. 33 Kepha ongilalele uyohlala ngokulondeka futhi ungaphazanyiswa ukwesaba kwenhlekelele. ”

Qaphela ukuthi kube ukwehluleka kwabo ukuncika kuNkulunkulu kunabantu okuholele ekubhujisweni kwabo. Ebhala ngaphambi kwembubhiso, isikhumbuzi sikaPawulu esifike ngesikhathi sokuthi laba bazobe bememeza bethi, “ukuthula nokulondeka!”, Sanikeza amaKristu aqotho isixwayiso esasidingeka ukuthi singathathwa ngabaprofethi bamanga ababethembisa amanga.

(w81 11 / 15 pp. 16-20 'Hlala Uphapheme Uhlale Unengqondo Yakho')

“Masingalali njengoba kwenza bonke abanye, kodwa masihlale siphapheme futhi sihlale sisangulukile.” - 1 Th 5: 6.

LAPHO uJesu ebikezela ngokubhujiswa kweJerusalema esizukulwaneni sakhe, wathi: “Lezi yizinsuku zokugcwaliswa kobulungiswa, ukuze konke okubhaliwe kugcwaliseke.” (Luka 21: 22) Ngo-70 CE, uNkulunkulu wakhipha isahlulelo sakhe ngokulunga ngokumelene nalabo [AmaJuda] owayengcolise igama lakhe, ephule imithetho yakhe futhi washushisa izinceku zakhe. Ngokufanayo, ukukhishwa kwesahlulelo sikaNkulunkulu ngokulunga kwalesi simiso sezinto esiseduze kuzofika maduze, okubonisa futhi ukuthi zonke izinto ezibhalwe esiprofethweni seBhayibheli nakanjani zizogcwaliseka. Futhi 'lokho ukwahlulela kuyofika ngokuzuma okushaqisayo kulabo “abangakulungele, ngoba iBhayibheli lithi:“ Noma nini lapho bethi: 'Ukuthula nokulondeka!' khona-ke imbubhiso engazelelwe iyobafikela ngaso leso sikhathi. ”- 1 Th 5: 2, 3.

Cishe kwakungu-50 CE lapho umphostoli uPawulu ephumelela ekushumayeleni kwabaseThesalonika ebaletha ngaphansi koshushiso olunzima nosizi oluvela kubaholi benkolo bamaJuda. Eshukunyiswa ngumoya ongcwele nokuhlinzekwa uNkulunkulu, uPawuli wenza isimemezelo, "noma nini lapho bethi ukuthula nokulondeka…" (1 Th 5: 3) Lokho bekuyiminyaka engama-20 ngaphambi kosizi olukhulu nokubhujiswa okuphelele kweJerusalema nethempeli lalo, kufaka phakathi uhlelo lwenkolo lwamaJuda. Ngakho-ke, bangobani ngokuqondile labo “abathi ukuthula nokuvikeleka?” Kuzovela ukuthi ngokomlando, bekungabahlali baseJerusalema abaphambukayo nabaprofethi babo bamanga uPawulu ayecabanga ngabo. Yibo ababekhala ngokuthula nangokuvikeleka, ngaphambi nje kokubhujiswa okungazelelwe kubo.

Ukubhekisela kuso ngokuthi “ukukhala kokuthula nokuvikeleka” njengoba kwenza izincwadi, kuholela umuntu ekucabangeni ukuthi yisimemezelo esisodwa esiphawuleka kakhulu futhi ngenxa yalokho simele isibonakaliso amaKristu angabheka kuso. Kodwa uPawuli akasebenzisi ibinzana elithi “ukukhala kwe”. Ubhekisela kuyo njengomcimbi oqhubekayo.

Ngakho-ke, abafundisi bethu bomphakathi bakudonsela kanjani ukufana ekuphrofethweni mayelana nalokho okubizwa ngokuthi ukukhala kokuthula nokulondeka nalesi sizukulwane sangekhulu lokuqala, kanye nokuphela kwalesi simiso sezinto?

Cabanga ngale nkomba kusuka kuNovemba 15, 1981 INqabayokulinda (k. 16):

"... Qaphela ukuthi labo abangaphaphami ngokomoya babanjwa" bengazi, "[njengasosukwini lukaNowa] lolo“ suku ”lubafikela“ ngokuzumayo, ”“ ngaso leso sikhathi, ”ngendlela efanayo lapho“ ukubhujiswa okungazelelwe kuzakuba khona khona manjalo ”kulabo abathi“ Ukuthula nokulondeka! ”

5 UJesu… wafanisa abantu 'ababengazi' ngokomoya nalabo bosuku lukaNowa "abanganakanga kwaze kwafika uzamcolo, wabakhukhula bonke... Ngesizathu esihle uJesu wathi:" Khumbulani umkaLoti. "

 6 … Ngaphezu kwalokho, kukhona [nesibonelo] sesizwe samaJuda sangekhulu lokuqala. Lawo maJuda anenkolo abona sengathi akhonza uNkulunkulu ngokwenele… ”

Qaphela: Njengoba lokhu INqabayokulinda kukhombisa ukuthi, amaJuda adukiswa othisha bawo bamanga maqondana nobuhlobo bawo bomuntu noNkulunkulu: 'Kukhona ukuthula! Kukhona ukuthula! ' Lapho kungekho ukuthula. ' (Funda uJeremiya 6:14, 8:11.) Iphuzu elisenkingeni kulokhu kubukezwa ukuthi: akuzona izizwe zomhlaba ezimemezela umyalezo othile ongenakuphikiswa wokuthula nokuphepha. Cha. Leyo nkulumo ibhekiswe ngqo kumprofethi wamanga odukise abantu ngomyalezo wokukhohlisa ngaye ubudlelwano babo bomuntu siqu noNkulunkulu—Ukuthula kwabo nokuvikeleka — empeleni bethi, 'ukusindiswa konke okudingeka ukwenze ukuthobela imiyalelo yethu, ngoba singumprofethi kaNkulunkulu.'

OFakazi bathanda ukubiza u-Israyeli, inhlangano kaJehova yokuqala yasemhlabeni. Cabanga ngesimo emuva ngaleso sikhathi.

(w88 4 / 1 p. 12 par. 7-9 Jeremiah — Umphorofidi Ongavunyelwe Wamahlulelo KaNkulunkulu)

8 “… Abaholi benkolo yamaJuda babehlisela izwe enqubweni yamanga yokuphepha, bethi,“ Kunokuthula! Kukhona ukuthula! ”Lapho kwakungekho ukuthula. (UJeremia 6: 14, 8: 11) Yebo, babekhohlisa abantu ukuba bakholelwe ukuthi banokuthula noNkulunkulu. Babenomuzwa wokuthi akukho lutho abazikhathaza ngalo, ngoba babengabantu bakaJehova abasindisiwe, inomuzi ongcwele nethempeli lawo. Kodwa ingabe yindlela uJehova asibheka ngayo leso simo?

9 UJehova wayala uJeremiya ukuba abeke isikhundla obala phambi kwesango lethempeli futhi adlulise umyalezo wakhe kubakhulekeli abangena lapho. Kwakufanele abatshele: “Ningabeki ithemba lenu emazwini angenamazwi, nithi, 'Ithempeli likaJehova, ithempeli likaJehova, bayithempeli likaJehova!' ... Ngokuqinisekile ngeke kusize ngalutho.” AmaJuda ayehamba ngokubona, hhayi ngokukholwa, njengoba aziqhayisa ethempelini lawo. ”

Njengoba zonke izinto zalotshelwa ukuba kufundiswe thina, uma sibona ukuthi akuwona amazwe amemezela ukuthula nokulondeka, kepha ngabaphurofethi bamanga, khona-ke imuphi umyalo esiwuthotholelayo ukuze sisizakale? Kungenzeka yini ukuthi ngendlela efanayo abaningi badukelwe ngamazwi anamahloni namuhla ngosizi olukhulu? Ngabe uthini ngamazwi athenjisiwe, okusindisa impilo, anamakhodi wemiyalo ekhethekile evela eNhlanganweni — umProfethi kaNkulunkulu?

“Ngaleyondlela kubonwa umzila wokuxhumana kaJehova wasemhlabeni. Umzila wasemhlabeni kungaba ngumprofethi noma inhlangano ehlanganyele njengomprofethi. ” (w55 5/15 k. 305 isig. 16)

Ukusuka emthunzini ongokwesiprofetho kuya kwangempela okuyiqiniso sibona ukuthi lo msele olungiselelwe uNkulunkulu awenzela amaKristu ibandla elihlanganisiwe labagcotshiweyo abasebenza njenge inhlangano efana nomprofethi. (w55 5/15 k. 308 isig. 1)

Ngokungafani neziprofetho noma izibikezelo zabantu, eziqagela kuphela ezifundile, iziprofetho zikaJehova zivela emiqondweni yaLowo wadala izulu nomhlaba, Lowo onamandla ngokwanele ukuqondisa inkambo yemicimbi ukufeza izwi lakhe. Iziprofetho zikaJehova ziseZwini lakhe, iBhayibheli, litholakala kubo bonke abantu. Bonke banethuba, uma befisa, ukubanakekela futhi bafune ngobuqotho ukuwaqonda. Labo abangafundanga bezwa, ngoba uNkulunkulu unasemhlabeni namuhla inhlangano efana nomprofethi, njengoba nje enza ezinsukwini zebandla lobuKristu lokuqala. (IzEnzo 16: 4, 5) Ubiza la maKristu ngokuthi “inceku ethembekileyo neqondayo” yakhe. (w64 10/1 ikhasi 601 isig. 1, 2)

Namuhla, “amakamelo angaphakathi” alesi siprofetho kungenzeka ahlobene namashumi ezinkulungwane zamabandla abantu bakaJehova emhlabeni wonke. Amabandla anjalo ayisivikelo ngisho kwamanje, indawo lapho amaKristu athola ukuphepha phakathi kwabafowabo, ngaphansi kokunakekelwa kothando kwabadala. (w01 3 / 1 p. 21 par. 17)

Ngaleso sikhathi, isiqondiso esisindisa impilo esisithola enhlanganweni kaJehova kungenzeka singabonakali sisebenziseka ngokombono womuntu. Sonke kufanele sikulungele ukulalela noma imiphi imiyalo esingayithola, noma ngabe ibonakala izwakala njengombono weqhinga noma umbono wabantu noma cha. (w13 11 / 15 p. 20 par. 17)

Inhlangano inerekhodi leminyaka engu-140 yezambulo ezingaphumelelanga zesiprofetho. Kodwa-ke basitshela ukuthi ukusinda kwethu kuncike ekulaleleni kwabo; ukuthi zona kanye izimpilo zethu zizoxhomeka ekulandeleni ngaphandle kokubuza noma isiphi isiqondiso abasinikeza sona esikhathini esizayo.  Basho ukuthi le yindlela eya ekuthuleni kweqiniso nokuvikeleka!

Ungazilungiselela Kanjani
I-19 Singazilungiselela kanjani izehlakalo ezizamazamisa umhlaba ezizayo? INqabayokulinda yathi eminyakeni ethile edlule: “Ukusinda kuzoxhomekeka ekulaleleni.” Kungani kunjalo? Impendulo itholakala esiyalweni esivela kuJehova kumaJuda athunjiwe ayehlala eBhabhiloni lasendulo. UJehova wabikezela ukuthi iBhabheli lizonqotshwa, kodwa abantu bakaNkulunkulu kwakufanele benzeni ukuze bazilungiselele lowo mcimbi? UJehova wathi: “Hambani bantu bami, ngenani emakamelweni enu angaphakathi, nivale iminyango yenu ngemuva. Zifihleni umzuzwana kuze kufike ulaka. ”(Isa. 26: 20) Qaphela izenzi ezikuleli vesi:“ hamba, ”“ faka, ”“ vala, ”“ fihla ”—zonke zisesimweni esibalulekile ; bayimiyalo. AmaJuda alalela leyo miyalo ngabe ahlala ezindlini zawo, kude namasosha anqobayo ezitaladini. Ngakho-ke, ukusinda kwabo kwakuxhomekeke ekulaleleni imiyalo kaJehova.

20 Yini esiyifundayo? Njengasendabeni yalezo zinceku zikaNkulunkulu zasendulo, ukusinda kwethu ezenzakalweni ezizayo kuzoncika ekulaleleni kwethu imiyalo kaJehova. (Isa. 30: 21) Imiyalo enjalo yeza kithi ngelungiselelo lebandla. Ngakho-ke, sifuna ukuthuthukisa ukulalela okusuka enhliziyweni esiqondisweni esisitholayo.
(kr isahl. 21 k. 230)

Ngokufigqiwe

Ukubeka ithemba lethu emadodeni ukuze sisindiswe kwephula umthetho esiwunikezwe nguNkulunkulu okumaHubo 146: 3—

“Ungabeki ithemba lakho kwizikhulu noma endodaneni yomuntu, engeze yasindisa.” (Ps 146: 3)

Masingaphindi amaphutha esikhathi esedlule. UPawulu waxwayisa abaseThesalonika ukuthi labo abathi “ukuthula nokulondeka” bazobhujiswa ngokuzumayo. Lapho amaJuda osuku lukaJesu ephinda ukuziphatha kwalabo bangesikhathi sikaJeremiya, babakholelwa abaholi babo, abaprofethi babo bamanga, futhi balahlekelwa ukuphunyula.

“Kodwa lapho amabutho amaRoma ayekade ezungeze iJerusalema ehoxa ngonyaka ka-66 CE, amaJuda athembela ngokweqile akazange "aqale ukubaleka". Njengoba base bephendule ukuhlehla kwebutho lamaRoma kwaba ukuhlasela ngokuhlasela abaqaphi balo basemuva, amaJuda azizwa edingeka abaleke [njengoba uJesu ayexwayisile futhi eyalezile]. Babekholwa ukuthi uNkulunkulu unabo, zaze zakha nemali entsha yesiliva eyayinombhalo othi “i-Jerusalem the Holy.” Kodwa isiprofetho sikaJesu esiphefumulelwe sakhombisa ukuthi iJerusalema alisekho lingcwele kuJehova. (w81 11 / 15 p. 17 par. 6)

Qaphela lokhu kuphawula okuvela e-ESV Bible:

(I-1 Th 5: 3) 'ukuthula nokulondeka '. Kungenzeka ukuthi kubhekiselwe enkulumweni yamaRoma engabuswa noma (mhlawumbe kungenzeka) kuJer. I-6: 14 (noma iJer. 8: 11), lapho kusetshenziswa ulimi olufanayo ngomqondo odlubulundayo wokungavikeleki olakeni lukaNkulunkulu. - [Umqondo wamanga of 'ukuthula nokulondeka'… noNkulunkulu]

Ukuphawula kuka-Adam Clarke kungeza lokhu ukuthi sikucabangele:

(I-1 Th 5: 3) [Ngoba lapho bezothi, Ukuthula nokuphepha] Lokhu kuyasho, ikakhulukazi isimo sabantu abangamaJuda lapho amaRoma eza ngokumelene nabo: futhi Babekholwe ngokuphelele yini ukuthi uNkulunkulu wayengeke anikele kulo muzi nethempeli ezitheni zawo, enqaba konke okwakwenziwa kubo. "

Njengalawo mazwana, kufaka phakathi i-1981 INqabayokulinda bonisa, amaJuda ayekholwe ngokuphelele ngabaprofethi bawo bamanga ukuthi uma bezicashe ngaphakathi kwezindonga ezivikelayo zeJerusalema neThempeli likaNkulunkulu (amagumbi angaphakathi) uNkulunkulu wayezobasindisa osizini olukhulu oluzokwehlela idolobha labo elihlonishwayo. Njengoba Ukuphawula kukaClke uthi: “… babekholwe ngokuphelele ukuthi uNkulunkulu wayengeke anikezele umuzi nethempeli ezitheni zabo kangangokuthi benqaba konke okwakwenziwe kubo.” Babekholelwa ukuthi insindiso yabo yayiqinisekiswa uma belalela ngokulalela labo abathi bangabaprofethi bakaJehova futhi baphephela ndawonye ngaphakathi emzini ongcwele wethempeli likaJehova uNkulunkulu. (Ezra 3:10)

Kwabaningi bethu, lokhu ngeke kwanele. Sifuna ukwazi ukuthi sizosindiswa kanjani, futhi lapho kungekho lokho, ngubani nje kuphela ozosiholela ekusindisweni. Ngakho-ke umbono wokuthi iNdikimba Ebusayo esunguliwe ikuphethe konke lokhu ungathandeka kakhulu. Kodwa-ke, leyo yindlela eqinisekile yokubhubha, ngaphandle kokuthi ufuna ukukholwa ukuthi uJehova wakwenza iphutha ngalokhu asitshela kona kuHubo 146: 3.

Esikhundleni sokuncika kubantu, kufanele sibe nokholo emzileni owodwa weqiniso wokuxhumana uBaba asinike wona, uJesu Kristu. Uyasiqinisekisa ukuthi abakhethiweyo bakhe bazovikeleka. Kanjani, akubalulekile. Esikudingayo ukwazi ukuthi insindiso yethu isezandleni ezinhle kakhulu. Uyasitshela:

"Futhi uzothumela izingelosi zakhe ngokukhala okukhulu kwecilongo, ziqoqe abakhethiweyo bakhe emimoyeni yomine, kusukela emkhawulweni wezulu kuya komunye umkhawulo wawo." (Mt 24: 31)

"Kodwa lokho kusebenza kuphela kwabagcotshiwe", abanye bazophikisa. “Kuthiwani ngathi njengezinye izimvu?”

Lesi sihloko-Obani Abanye Izimvu?- kukhombisa ukuthi ezinye izimvu zingabantu abakhethiwe. UMathewu 24:31 usebenza kwezinye izimvu nakumaKristu angamaJuda.

Imfundiso Yezinye Izimvu njengoba ifundiswa yiWatchtower Bible & Tract Society inenhloso yayo ukwakha isigaba samaKristu esincike ngokuphelele esigabeni esiphakeme — abagcotshiwe — ukuze basindiswe. Kusukela ngo-2012, lesi “sigaba somprofethi” sesibe yiNdikimba Ebusayo ebusa “ezinye izimvu” ngokubenza bakholelwe ukuthi ukusindiswa kwabo kuncike ekulaleleni okungaboni kwabaholi beNhlangano.

Luhlelo oludala kakhulu; esesebenze izinkulungwane zeminyaka. Kepha uJesu wasikhulula kulokho uma nje sizimisele ukwamukela leyo nkululeko. Uthe: “Uma nihlala ezwini lami, ningabafundi bami ngempela, futhi niyolazi iqiniso, futhi iqiniso liyonikhulula.” (Joh 8: 31, 32) Kungani pho sizimisele ukudela leyo nkululeko, njengoba kwabonakala kwenza abaseKorinte basendulo?

“Njengoba 'unengqondo,' ukubekezelela ngenhliziyo yakho konke okungenangqondo. Eqinisweni, ubekezelela noma ngubani owenza isigqila, noma ngubani odla impahla yakho, noma ngubani obamba lokho onakho, noma ngubani oziphakamisela wena, noma ngubani okushaya ebusweni. ”(2 Co 11: 19, 20)

INdikimba Ebusayo, ekhuluma egameni likaJehova, inikeze abalandeli bayo ukuthi basebenze mahhala, bakhe umbuso wezindlu (noma ngubani okugqilazayo) ngenkathi bebaleka nayo yonke imali ebekiwe yebandla emhlabeni wonke (noma ngubani obamba lokho onakho) bese ukubenza bazakhele amahholo oMbuso ukuze bazisebenzisele bona, ubathengisile futhi bazithathele imali (noma ngubani odla izinto zakho) sonke lesi sikhathi bememezela ukuthi bayisigqila sikaKristu "senceku ethembekileyo neqondayo" (noma ngubani oziphakamisayo ngaphezu kwakho) futhi ujezisa kanzima noma ngubani ophikisayo (noma ngubani okushaya ebusweni.)

UPeter uxwayisa ngokuthi "ukwahlulela kuqala ngendlu kaNkulunkulu". Leyo ndlu iyibandla lobuKristu — okungenani labo abazibiza ngabalandeli bakaKristu. Lapho kufika leso sahlulelo — mhlawumbe ngesimo sokuhlasela okuvela eziphathimandla zikahulumeni njengoba kwenzeka ngesikhathi iRoma ihlasela iJerusalema ngo-66-70 CE — iNdikimba Ebusayo ngokuqinisekile izokhipha isiqondiso sayo esasibikezelwe iqinisekisa abalandeli bayo ukuthi “ukuthula nokulondeka” kwabo kuya ngokulandela imiyalo 'engeke ivele izwakala ngokweqhinga noma ngokombono womuntu' — ngoba ngeke ibe njalo. (1 Pe 4:17; Is 14: 8; 16:19; 17: 1-6; 18: 1-24)

Umbuzo uwukuthi, ingabe sizolingisa amaJuda ekhulu lokuqala eJerusalema lapho ebhekene namandla eRoma futhi silalele abaprofethi bethu bamanga, noma ingabe sizolalela imiyalo yeNkosi yethu uJesu futhi sihlale emfundisweni yakhe ngenkululeko nasindisweni?

UMeleti Vivlon

Imibhalo kaMeleti Vivlon.
    31
    0
    Ungathanda imibono yakho, ngicela uphawule.x