Teenige Jehoova, vabaduse Jumalat

[Alates ws4 / 18 lk. 8. - 11.-17. Juuni]

„Kus on Jehoova vaim, seal on vabadus.” 2. korintlastele 3:17

Meenutagem vaid põgusalt eelmise nädala teemakohaseid pühakirju. See oli "Kui Poeg vabastab teid, olete te tõeliselt vaba. (John 8: 36) ”

Seega peame esitama küsimuse, miks on vabaduse järsk rõhuasetuse muutus Jeesuselt Jehoovale? Üheks põhjuseks näib olevat Uues Testamendis loodeosas asuva „Issanda” hulgimüük asendamine „Jehoovaga”, tavaliselt konteksti arvestamata. Kui loete kogu 2. korintlastele 3, näete, et Paulus arutab siin Kristust ja Vaimu. Tegelikult öeldakse 2. korintlastele 3: 14–15: „Kuid nende vaimsed jõud olid tuhmid. Sest tänapäevani püsib sama loor vana lepingu lugemisel lahti, sest see kaotatakse Kristuse abil. Tegelikult on tänaseni, kui Moosest loetakse, nende südames loor. ”

Nii et kui salmides 16–18 öeldakse: „Aga kui pöördutakse Issanda poole, võetakse loor ära. Nüüd on Issand Vaim; ja seal, kus on Issanda vaim, on vabadus. Ja kõik meist, kui me avalikustatud nägudega peegeldame Issanda hiilgust nagu peeglid, muudetakse auast hiilguseks samaks kuvandiks, täpselt nii, nagu seda on teinud Issanda Vaim. ”- see on mõistlik ja nõustub varasemad salmid kui ka Johannese 8:38. Nii muudavad need tõlked 25-st 26-st tõlkes need, mis on loetletud veebilehel Biblehub.com (erandiks on elav inglise keeles arameakeelne versioon). Vaadates aga oma loodeossa ja vastavalt selle nädala pühakirjale, leiate sõna „Issand” asemel „Jehoova”, millel pole kontekstis mõtet ega ole Johannese 8. peatükiga nõus.

Organisatsioon pakub põhjuseid, miks nad asendavad sõna “Issand” sõnaga “Jehoova” ja kuigi mõnes kohas muudab see teksti selgemaks, on fakt siiski, et nad muudavad Piibli teksti. Lisaks sellele, et nad kasutavad üsna sageli kõikehõlmavat lähenemist sõna „Issand” asendamiseks sõnaga „Jehoova”, ületab nende kohtade arv, kus nad teksti tähendust tegelikult muudavad, nende arvu värsside arvu, mis võivad lisamiseks selgemad tunduda. .

See tähendab, et enne 2 Corinthians 3: 17 tsiteerimist, kui artikkel väidab lõigus 2, et:Paulus suunas oma usklikud kaaslased tõelise vabaduse allikale ” ja osutab seejärel, et “tõelise vabaduse allikas ” on Jehoova, ajab see oma lugejaid segadusse, eriti arvestades, et eelmise nädala õppeartikli teemakiri näitas selgelt Jeesust tõelise vabaduse allikana.

Siinkohal võivad mõned väita, et oleme pedantsed. Lõppude lõpuks on Jehoova kõikvõimas Jumal, nii et lõpuks on ta tõelise vabaduse allikas. See on tõsi, kuid samamoodi ei oleks lootustki vabaneda patu, ebatäiuslikkuse ja surma mõjudest, ilma et Jeesus annaks oma elu lunastusohvrina. Valdava enamuse Uue Testamendi fookuses on Jeesuse elu, õpetused ja kuidas tema lunastusohvrist kasu saada. Nii et keskendudes Jehoovale, võtab organisatsioon taas tähelepanu Jeesuselt, kellele Jehoova soovib, et me keskenduksime!

Lisaks oma mälu värskendamisse roomlaste 8-is: 1-21 ja John 8: 31-36, arutasime eelmisel nädalal järgmisi pühakirju:

• Galaatlased 5: 1 “Sellise vabaduse eest tegi Kristus meid vabaks.” (Paulus arutas siin mosaiikiseadusest vabastamist, mis rõhutas inimkonna patust olemust ja selle lunastamisvajadust.)
• Galaatlased 2: 4 “valevennad… kes hiilisid sisse, et luurata meie vabadust, mis meil on ühenduses Kristusega Jeesusega” (selle peatüki kontekstis käsitletakse õigeks kuulutamist usu kaudu Kristusesse Jeesusesse, mitte selle asemel, et olla seotud (orjadeks) mosaiikiseadus)
• Roomlased 3: 23,24 “Sest kõik on pattu teinud ja ei jää Jumala kuulsusele ning see on tasuta kingitus, mille kohaselt nad on tema teenimatu lahkuse poolt tunnistatud õigeks tänu Kristuse Jeesuse makstud lunaraha vabastamisele.” (Lunaraha Jeesuse Jeesus lubas neil õigeks kuulutada)

Vaatamata Pühakirjade põhjalikule uurimisele osutus võimatuks siiski leida uut pühakirja, mis toetaks organisatsiooni ideed, et Jehoova on vabaduse allikas, millest räägiti 2i korintlastele 3.[I]

Seejärel öeldakse artiklis “Kuid Paulus selgitas: "Kui pöördutakse Jehoova poole, võetakse loor maha." (2. Korintlastele 3:16.) Mida tähendavad Pauluse sõnad? ” (lõige 3)

2. Korintlastele 3: 7–15 (kontekst) lugemine aitab palju mõista, mida „Pauluse sõnad tähendavad”. Sa märkad seda 2 Corinthians 3: 7,13,14 viitab sellele, et Mooses pani loori kinni, kuna iisraellased ei saanud hakkama mosaiigiseaduse pakti hiilgusega, mis kajastub Moosese säravas näos (kuna ta sai selle jumalalt), mis tõi välja, kui ebatäiuslikud nad olid (Exodus 34: 29-35, 2 korintlased 3: 9). Samuti ei suutnud nad aru saada, millele seaduse pakt osutas. Mosaiikuseaduse ja inimese ebatäiuslikkuse vabastamiseks, mida see esile tõstis, on vaja täielikku lunaraha. Nagu 2i korintlased 3: 14 kinnitavad, oli juutidel piltlikult öeldes ikka loor nende ja seaduse pakti vahel. Miks? Selle põhjuseks oli see, et pärast sünagoogis lugemist näitasid nad, et nad ei saanud aru, et Kristus oli lunaraha ohverdamise kaudu seadust täitnud (vt Vt. 2 Corinthians 3: 7, 11, 13, 14). Nagu salm 2 Corinthians 3: 15 näitab, et Paul ei pidanud loori mitte sõnasõnaliseks, vaid vaimseks. Looriks oli üks vaimse mõistmise puudumine. Just selles kontekstis jätkub Paulus salmis 16, öeldes: „Kui pöördutakse Kristuse poole, võetakse loor ära.” Juudid teenisid Jehoovat, vähemalt teoorias, ja nende seas oli palju siirasid, jumalakartlikke juute. (Luke 2: 25-35, Luke 2: 36-38). Neil jumalakartlikel juutidel polnud vajadust Jehoova poole pöörduda, kuna nad juba teenisid teda. Kuid nad pidid pöörduma Jeesuse poole kui oma Messia, päästja ja lunastaja poole (2 Corinthians 5: 14-15, 18-19), ilma milleta ei saanud nad loota, et saavad igavese elu (John 3: 16).

Mida soovitab artikkel sellest, mida Paulus ütles? See ütleb “Jehoova juuresolekul ja seal, kus on“ Jehoova vaim ”, on vabadus. Sellest vabadusest kasu saamiseks ja sellest kasu saamiseks peame siiski „pöörduma Jehoova poole”, st saama temaga isiklikesse suhetesse." (par. 4) Esiteks on Jehoova poole pöördumisel - mis võib olla jumalateenistuse, abi saamiseks või palvetamiseks - suur erinevus isikliku suhte loomisel universumi Loojaga. Kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud „pöördumiseks”, kannab tähendust „pöörata ennast” ja nagu Paulus 15. salmis näitas, oleks see indiviidi vaimne muutus. Nagu me just arutlesime, näitavad pühakirjad usku Jeesuse lunaraha.

Artikkel jätkub “Jehoova vaim viib vabastamiseni orjastamisest pattu ja surmani, samuti orjusest valede kummardamiseni ja selle tavadeni ”(par. 5) ning tsiteerib Roomlastele 6:23 ja Roomlastele 8: 2. Roomlastele 6:23 öeldakse aga, et „Jumala kingitus on igavene elu meie Issanda Kristuse Jeesuse läbi“. Nii et ilma Jeesuseta pole selle pühakirja järgi vabadust patust ja surmast. Samamoodi öeldakse Roomlastele 8: 2: „Sest vaimuseadus, mis annab elu koos Kristusega Jeesusega, on vabastanud teid patu ja surma seadusest”. Nii et kumbki viidatud pühakiri ei toeta artikli järeldust.

Meie Jumala antud vabaduse väärtustamine

Selle 2. Korintlaste 3: 15-18 vale tõlke probleem on selles, et see põhjustab pühakirjade vääritimõistmist. See tähendab, et kui artiklis öeldakse “Apostel Paulus kutsus kõiki kristlasi üles mitte võtma enesestmõistetavaks seda vabadust, mille Jehoova on meile lahkesti andnud oma Poja Jeesuse Kristuse kaudu. (Loe 2. Korintlastele 6: 1) ”(punkt 7), sellel pole mõju, mida peaks, kuna veed on nii-öelda mudaseks muutunud. Seejärel on vendadel ja õdedel nii lihtne jääda armu eesmärgist mööda.

Olles loonud viltuse aluse, süvendab artikkel seda probleemi veelgi, alustades põhimõtete rakendamist ühe oma lemmikloomaaine, st täiendõppe põhimõtte suhtes. Selle artikli lõige 9 ütleb „Peetri nõuanne kehtib ka tõsisemate elu aspektide kohta, näiteks inimese valitud haridus, töökoht või karjäär. Näiteks on tänapäeval koolinoortel suur rõhk, et saada õppima eliitkõrgkoolidesse."

Kas märkasite, kui arutlesime ja lugesime 2. korintlastele 3, 5 ja 6 ning Roomlastele 6 ja 8, et usk Jeesuse lunastusohvrisse ja selle hindamine mõjutas meie hariduse, töö või karjääri valimist? Ei? Ega ma ka. Seetõttu on nendes valdkondades valiku tegemine midagi patust? Ei, ainult siis, kui valime karjääri või töö, mis on otseselt Jumala seadustega vastuolus. Isegi mitte tunnistajad otsustaksid harva olla kurjategija, palgamõrvar või prostituud ning neile karjääridele õpetatakse harva põhjalikku kõrgharidust!

Miks käsitletakse meid järgmise avaldusega “Kuigi on tõsi, et meil on vabadus teha oma hariduse ja karjääri osas isiklikke valikuid, peame meeles pidama, et meie vabadus on suhteline ja kõigil meie tehtud otsustel on tagajärjed ” (lõige 10)? See väide on pimestavalt ilmne. Miks siis selle tegemisega üldse vaeva näha? Näib, et ainus põhjus on kõrghariduse valimisel negatiivne kaldus väljaspool juhtorgani kitsaid parameetreid. Nii palju siis vabadusest.

Kasutades targalt meie vabadust Jumala teenimiseks

Lõige 12 jätkub:Parim viis kaitsta end oma vabaduse kuritarvitamise eest ja seeläbi taas maandada end maiste ambitsioonide ja soovide poolt on täielikult vaimsetesse tegevustesse sulanduda. (Galaatlased 5: 16) ”. 

Millised on siis vaimulikud tegevused, millele viidatakse Galatalastele 5:16 ja selle kontekst salmidele Gal 5: 13–26? Galaatlastele 3:13 tuletatakse meile meelde, et me ei peaks oma uut vabadust kasutama „lihale õhutajana“. Kuid nagu Paulus varakristlastele meelde tuletas, kuigi „kogu seadus on täidetud ühes ütluses, nimelt:„ Te peate oma ligimest armastama nagu iseennast ... Sa hammustad ja ahmid üksteist edasi ”. Nii et mõned kasutasid oma vabadust, et kohelda oma kristlasi kaaslasi halvasti. Millest Paulus edasi rääkis? Kas ta ütles: "Kõik on sellepärast, et läksite kõrgharidusse ja saite karjääri tööandja juures, kes oli halb näide." Vastus on kirjas salmides 21–23, kus ta ütles: „Jätkake vaimus käimist ja te ei soovi üldse ihalikku soovi”. Nii et vaimus käimine oli võti ja ta laiendas oma mõtteid järgmistes salmides: „Nüüd on liha teod ilmsed ... Teiselt poolt on vaimu vili armastus, rõõm, rahu, kaua kannatavad, lahkus, headus, usk, leebus, enesekontroll. Selliste asjade vastu pole seadust. ”

Galaatlastest 5: 16-26 on seega selgelt näha, et Paulus pidas vaimu (selle paljude aspektide) vaimu viljelemist ja eksponeerimist vaimseks jälituseks, mida peaksime harjutama.

Pidades seda pühakirjapilti silmas, võrrelgem seda artikli vaatega. Arutledes Noa ja tema perekonna üle, öeldakse:Nad otsustasid olla hõivatud kõige sellega, mille Jehoova oli neile määranud - ehitada laeva, ehitada endale ja loomadele toitu ning kuulutada teistele hoiatust. Noa tegi kõige selle järgi, mida Jumal oli talle käskinud. Ta tegi just nii. ”(Genesis 6: 22)” (par. 12). Kas märkasite Noaga seoses mainitud tavapärast alternatiivset tõde? Lugege läbi 6. Moosese raamatu 7. ja XNUMX. peatükk ning proovige nii palju kui võimalik, et te ei leia, et Jehoova määraks Noale ja tema perekonnale hoiatuse. Samuti ei leia te salvestust selle kohta, kuidas ta hoiatuse andmisel "just nii" tegi. Miks? Sellepärast, et ta ei saanud seda ülesannet ega käsku üldse. Me käskisime ehitada laeva jata tegi just nii. "

Mida veel soovitab artikkel? “Mida on Jehoova käskinud meil täna teha? Jeesuse jüngritena oleme oma Jumala antud ülesandega hästi kursis. (Loe Luuka 4:18, 19)”(Lõige 13). Ee, ei, Luukas räägib meile kõigile Jeesuse erikomisjonist, mittemeie Jumala antud komisjon.”Seal tsiteerib ta Jesaja ennustusi selle kohta, mida Messias teeks. Kuid Matteuse 28: 19-20 on meie ülesanne, mille on andnud meile meie Issand ja Õpetaja Jeesus Kristus. Organisatsiooni objektiivist vaadatuna kõlab see aga järgmiselt:

Minge nüüd ja tehke jüngriteks kõigi rahvaste inimesi, ristides neid isa ja Poja ning püha vaimu nimel [ja koos Jumala vaimule suunatud organisatsiooniga,] õpetades neid jälgima kõiki asju, mida ma teile olen käskinud. Ja vaata! Olen sinuga kogu päeva koos asjade süsteemi välja töötamiseni. ”

Alates 1980-i keskpaigast on ristimisküsimusi muudetud nii, et see hõlmaks organisatsiooni selle jüngrite tegemise protsessi osana. See on järjekordne näide heade uudiste muudatustest, mille me saime, hoolimata galaatlaste 1: 6-9 hoiatusest tõelise evangeeliumi muudatuste tegemise eest.

Järgmisena öeldakse meile: “Küsimus, mida igaüks meist peaks kaaluma, on järgmine: "Kas ma saan kasutada oma vabadust, et Kuningriigi tööd rohkem toetada?" (par. 13) ja "Kõige julgustavam on näha, et paljud on tajunud meie aja pakilisust ja lihtsustanud oma elu, et osaleda täiskohaga teenistuses." (par. 14).

Niisiis, kas olete märganud julgustust vaimu vilja kallal töötamiseks või selle ilmutamiseks, nagu Paulus on galaatlastele andnud? Ei? Kuid te ei saa jätta märkamata, et ainus mainitud vaimne tegevus on jutlustamine vastavalt organisatsioonilistele standarditele, mida Pühakiri ei leia. Jutlustavad inimesed kõigist religioonidest. Me näeme neid teleris. Misjonärid kõigist religioonidest jutlustavad kogu maailmas. Kellel poleks mormooni uksele koputanud. Kas see näitab, et nad on vaimsed inimesed, arendades neid omadusi, millest Paulus räägib galaatlastele?

Proovige ka nii, nagu ei leia Pühakirjast „kuningriigitöö” määratlust, mis vastaks organisatsiooni loodud „täiskohaga sulase” kunstlikule konstruktsioonile. Ainus sellega seotud fraas, mis kuningriigiga seostub, on „head sõnumid kuningriigist”.

Ma jätsin peaaegu ainsad artiklis käsitletud "vaimsed jälitused" välja "Sellegipoolest kasutavad paljud võimalust vabatahtlikena teokraatlikes ehitusprojektides kogu maailmas" (punkt 16). Nüüd pole seda konkreetset jälitust galaatlaste hulgas mainitud, seda ei mainita isegi kogu Uues Testamendis. Lisaks sellele, kas projekte juhib või kontrollib Jehoova Jumal. Nad peaksid olema, kui nad tahavad seda tiitlit õigustada: Teokraatlik ehitusprojekt.

Nii et kui artikkel lõpebKas me näitaksime tehtud valikute abil, et austame seda vabadust. Selle asemel, et seda raisata või kuritarvitada, kasutagem oma vabadust ja sellega kaasnevaid võimalusi Jehoova võimalikult suureks teenimiseks ” (par. 17), see kannab tähendust "hõivatud organisatsioonilistel eesmärkidel". Seetõttu on kõige parem vastata pühakirjaga nagu varem. Mis oleks parem kui lugeda 2. korintlastele 7: 1–2 (käesolevas artiklis varem käsitletud 2. korintlastele 3 ja 5 kontekst), mis ütleb: „Kuna meil, kallid, on need lubadused olemas, puhastagem end kõigist liha rüvetustest. ja vaim, viimistledes pühadust Jumala hirmus. Anna meile ruumi. Me pole kellelegi ülekohut teinud, kedagi rikkunud, kedagi ära kasutanud. ”

Jälgime Jeesust Kristust isegi nii, nagu apostel Paulus manitses ja kasutame „Jumala laste hiilgavat vabadust“ tõeliste vaimsete püüdluste järgimiseks, „vaimu puuvilja“ harjutamiseks (roomlased 8: 21, galaatlased 5: 22)

_____________________________________________________

[I] Kui lugeja teab sellist pühakirjakohta, teavitage mind kommentaari kaudu, et saaksin seda uurida.

Tadua

Tadua artiklid.