https://youtu.be/YNud9G9y7w4

Ngalo lonke ixesha, a IMboniselo Inqaku elifundisiswayo lifika liyingozi kakhulu, lizele ziimfundiso zobuxoki, kangangokuba andinakuliyeka lidlule ngaphandle kokuphendula. Elo linqaku elifundwayo kule veki kaNovemba 21-27, 2022.

Umxholo wenqaku elifundwayo ngumbuzo oxhokonxayo: Ngaba Igama Lakho “Likwincwadi Yobomi”?

Ewe, sonke sifuna ukuba igama lethu libhalwe kwiNcwadi yoBomi kaThixo kodwa ukukholelwa nokushumayela ubuxoki akuyondlela ilungileyo yokufumana apho, akunjalo?

Eli nqaku liqala ngomfanekiso wabantu abancumayo bamaxesha amaninzi embali. Kucingelwa ukuba bayancuma kuba amagama abo ebhalwe “encwadini yobomi.” Lo mxholo uthi “Ukutyhubela imbali, uYehova uye wongeza amagama “encwadini yobomi” (Jonga isiqendu 1-2).

Apha kulapho izinto ziba nzima khona. Kaloku, xa uwuhlolisisa ngokucokisekileyo lo mfanekiso ubonisa ukuba abanye babo bafanekiselwa ngamadoda namabhinqa athembekileyo awayephila ngaphambi kwexesha lobuKristu. Ingcamango ikukuba amadoda anjengoNowa, uYobhi, uAbraham, uMoses, uDaniyeli, uYeremiya nabafazi abathembekileyo abanjengoRute, uHana, uNahomi noRahabhi amagama abo abhalwe kwincwadi yobomi kaThixo. Ndiyavuma. Ke, kutheni ndisithi iluqili? Kaloku, njengoko siza kubona ngokubhekele phaya ngokubhekele phaya kweli nqaku lifundisiswayo, bonke aba bantu baloyisayo ihlabathi ngokholo lwabo baza bafa bekholekile ngaphambi kokuba uThixo afikelele kuphela ekubeni amagama abo abhalwe kwincwadi kaThixo yobomi ngepensile. Kunjalo, Ipensile! Oku kuvumela uThixo ukuba azicime kwincwadi yobomi.

 Ukuba uyabuza, “Itsho phi iBhayibhile? ngokucacileyo awuqhelananga neempapasho zeWatch Tower Bible and Tract Society. Akunjalo, kodwa IMboniselo yenza, yaye oko kwanele kwinkoliso yamaNgqina kaYehova. Ngaloo ndlela, amaNgqina afana namaKatolika aneCatechism eyona nto ibalulekileyo kuneBhayibhile.

Ngapha koko, asizukuzivumela ukuba sibe ngabalandeli bamadoda abakholekileyo. Siza kujonga oku kuthethwa apha ngeliso elibukhali lomlandeli wenene kaKristu.

Owu, ngaphambi kokuba ndiqhubele phambili, ndifanele ndikhankanye ukuba kwibar esecaleni eboniswe apha, sifunda oku: “Eli nqaku libonisa uhlengahlengiso kwindlela esiwaqonda ngayo amazwi kaYesu abhalwe kuYohane 5:28, 29 ngokuphathelele “uvuko lobomi” kunye “ uvuko lokugwetywa.” Siza kufunda ukuba aba vuko babini babhekisela kubani nokuba ngoobani abaqukiweyo kuvuko ngalunye.”

Ngoku, ukuba awukhumbuli encotsheni yentloko yakho ukuba uYohane 5:28, 29 uthini, nantsi:

“Musani ukumangaliswa koku, kuba liyeza ilixa ekuya kuthi ngalo bonke abo bakumangcwaba enkumbulo balive ilizwi lakhe baze baphume, abo benza izinto ezilungileyo beze eluvukweni lobomi; isigwebo.” ( Yohane 5:28, 29 )

Kakade ke, ngaphandle kokuba kuchazwe ngenye indlela, ndisebenzisa INguqulelo Yehlabathi Elitsha YeZibhalo Ezingcwele kuzo zonke izibhalo.

Isiqendu 1 siqukumbela ngomyalelo wokuba kufundwe uMalaki 3:16, ongumxholo wenqaku. Noko ke, esi siqendu sikwacaphula ISityhilelo 3:5 nese-17:8 . ISityhilelo yincwadi ebhalelwe amaKristu ngokukhethekileyo, kodwa uMalaki ubhalelwe amaYuda ngokukhethekileyo. Ngoko, kutheni usebenzisa uMalaki kumxholo womxholo endaweni yembekiselo elunge ngakumbi yeSityhilelo? ISityhilelo 3:5 sifundeka ngolu hlobo: “Lowo woyisayo uya kunxitywa izambatho ezimhlophe, yaye andisayi kuze ndilicime igama lakhe encwadini yobomi, kodwa ndiya kulivuma igama lakhe phambi koBawo naphambi kweengelosi zakhe.” ( ISityhilelo 3:5 )

Impendulo ikwisibakala sokuba ISityhilelo 3:5 sibhekiswa kwibandla laseSardesi, yaye onke amaKristu enkulungwane yokuqala ayenethemba lokuphila ezulwini. Kwaneempapasho zeWatch Tower ziyakuvuma oko. Kodwa eli nqaku lijoliswe kudidi lwe-JW lwamathemba asemhlabeni lwezinye izimvu. Okona kulungileyo kukuba ungayenzi i-JW ezinye izimvu zihlale kwithemba lokwenyani elinikwe amaKristu, elithemba lasezulwini. Ewe kunjalo, abanangxaki ngokubeka iimbekiselo kwinqaku, kuba loo nto yenza kubonakale ngathi balwenzile uphando kwaye bayazi ukuba ambalwa kakhulu amaNgqina kaYehova aya kukhangela kwaye acamngce ngeembekiselo zezibhalo ezixhasayo kupapasho. Uninzi lukhetha ukutyiswa ngecephe ngamadoda eQumrhu Elilawulayo.

Kulungile, masiqhubeke. Isiqendu 2 sinala mazwi: “Namhlanje igama lethu sinokubhalwa kule ncwadi ukuba sihlakulela ulwalamano olusondeleyo nolobuqu noYehova olusekelwe kwidini lentlawulelo loNyana wakhe, uYesu Kristu. ( Yohane 3:16, 36 )” Ngaba lulwalamano lobuqu noYehova, akunjalo? Kulungile, ndivuma ngokupheleleyo. Kodwa ngaphambi kokuba uye phambili, ngaba kukho into ecingelwayo apha, into engachazwanga naphi na kwinqaku? Ewe. Inqaku le-Mboniselo licinga ukuba bonke abafundi balo bayaqonda ukuba ubudlelwane ekubhekiswa kubo lolomhlobo nomnye umhlobo, kuba i-99.9% yamaNgqina kaYehova yaliwe ukwamkelwa njengomnye wabantwana bakaThixo kwaye anethemba lokubizwa ngokuba “ngumhlobo” wakhe. .” Kodwa khawucinge ngeendinyana ezicatshulwe linqaku elibhekisela kula mazwi athetha ngolwalamano noYehova:

“Kuba wenjenje uThixo ukulithanda kwakhe ihlabathi, ude wancama uNyana wakhe okuphela kwamzeleyo, ukuze bonke abakholwayo kuye angatshabalali kodwa abe nobomi obungunaphakade.” ( Yohane 3:16 )

“Lowo ubonisa ukholo kuNyana unobomi obungunaphakade; lowo ungamthobeliyo uNyana akayi kububona ubomi, kodwa ingqumbo kaThixo ihleli phezu kwakhe.” ( Yohane 3:36 )

Zombini ezi zivela kwincwadi kaYohane. Ngoku nantsi enye ivesi efanelekileyo evela kwincwadi kaYohane ukubeka izinto ngendlela:

Nangona kunjalo, kubo bonke abo bamamkelayo, wabanika igunya lokuba babe ngabantwana bakaThixo, abo ke bakholwayo kwigama lakhe. Yaye abazalwanga ngagazi, nangakuthanda kwanyama, nangakuthanda kwandoda, kodwa nguThixo.” ( Yohane 1:12, 13 )

Ngokusuka koku sinokubona ukuba iindinyana abazikhankanyayo ngokwenene zikhomba kulwalamano lukabawo/lomntwana. Yigcine engqondweni yakho loo nyaniso. Ukuqhubela phambili, sifika kwinto yepensile.

Ngaloo ndlela, amagama akuloo ncwadi ngoku anokucinywa, okanye acinywe, ngokungathi uYehova wayewabhale ekuqaleni loo magama kwipensile. ( ISityhi. 3:5 , umbhalo osemazantsi we<em>NW ) Simele siqiniseke ukuba igama lethu lihlala likuloo ncwadi de libhalwe ngokusisigxina ngeinki, ngokungathi kunjalo. (isiqe. 3)

Ndivumile. Oko kuvisisana noko kuthethwa siSityhilelo 3:5: “Lowo woyisayo uya kuthiwe wambu ngeengubo ezimhlophe, yaye andisayi kuze ndilicime igama lakhe encwadini yobomi, kodwa ndiya kulivuma igama lakhe phambi koBawo naphambi kweengelosi zakhe.” ( ISityhilelo 3:5 )

Ngoobani abo bambethe izambatho ezimhlophe? KwiZibhalo zamaKristu oku kusoloko kubhekisela kubathanjiswa. ISityhilelo 6:10 nese-11. Ukongezelela koko, ISityhilelo 3:5 sibhekisela kubathanjiswa abakwiBandla laseSardesi. Ithetha ngokoyisa kobu bomi, hayi ukufa, ukuvuswa emhlabeni njengomoni olilungisa ongasekelwanga ngokwebhayibhile kwaye emva koko kufuneka uhlale uloyisa kwihlabathi elitsha ukuze uhlale ubhaliwe kwiNcwadi yoBomi.

Ukuya kumhlathi 4:

Eminye imibuzo iphakama ngokwendalo. Ngokomzekelo, ithini iBhayibhile ngabo bamagama abhalwe kwincwadi yobomi kwanabo bamagama angabhalwanga kuyo? Abo banamagama aseleyo kuloo ncwadi baya kubufumana nini ubomi obungunaphakade? Kuthekani ngabo bafe bengakhange balifumane ithuba lokwazi uYehova? Ngaba kunokwenzeka ukuba amagama abo abhalwe kuloo ncwadi? Le mibuzo iza kuphendulwa kweli nqaku nakwelilandelayo.

Esi siqendu sitshayelela yonke le mibuzo ngokuthi “Ithini iBhayibhile?” Oku kwenza umfundi acinge ukuba iimpendulo zeli nqaku ziphuma eBhayibhileni. Ngokuqinisekileyo azikho njengoko siza kubona.

Ukuqhubela phambili: Ngokutsho kwesiqendu 5, kukho amahlanu—count ’em—amaqela amahlanu awahlukahlukeneyo abantu abanawo okanye abanawo amagama abo kwincwadi yoBomi kaThixo. Isiqendu 6 siqala ngeqela lokuqala, abo benza abantwana bakaThixo, umzimba kaKristu, iTempile kaThixo-nangona ingumnqa, akukho nalinye kula magama aqhelekileyo, achazayo eBhayibhile akhankanywe kweli nqaku. Ayimangalisi loo nto. Ingqwalasela yenqaku kudidi lwezinye izimvu zeJW. Kuyo nayiphi na imeko, sinokuvuma ukuba abantwana bakaThixo babhalwe kwiNcwadi yoBomi kaThixo, kuba yile nto ibhalwe ngokucacileyo iSibhalo:

Ewe, ndiyakucela nawe, njengomsebénzi oyinyaniso, ukuba ubambisane naba bafazi bazama kunye nam kuzo iindaba ezilungileyo, kwanoKlemente, nabanye oogxa bam, abamagama aseSikolweni. incwadi yobomi.” ( Filipi 4:3 )

Kwisiqendu 7, ulonwabo luqala ngokwenene. Ichaza iqela lesibini, ‘isihlwele esikhulu sezinye izimvu. Masime umzuzwana kwaye sizame umfuniselo omncinci. Nantsi inkqubo yethala leencwadi leWatchtower. Ndingena “isihlwele esikhulu sezinye izimvu” kwindawo yokuKhangela kwaye ndibethe u-Enter.

Sifumanisa ukuba eyona binzana liye labakho ngaphezu kwezihlandlo ezingama-300 kwiimpapasho ezahlukahlukeneyo zeWatch Tower, Bible & Tract Society, kodwa ngaba uyaphawula ukuba kukho nto ithile engekhoyo? IBhayibhile! INguqulelo Yehlabathi Elitsha! Alikho nakanye eli binzana eSibhalweni. Ukuba uyazibuza ukuba ngoobani ezinye iigusha, nali ikhonkco levidiyo endiyenzileyo ngalo mxholo. Ngamafutshane, abukho ubungqina bezibhalo obuzikhuphela ngaphandle ezinye izimvu ekubeni yinxalenye yabantwana bakaThixo, umzimba kaKristu, itempile kaThixo. Ezinye izimvu ekuYohane 10:16 zibhekisela kwabeeNtlanga ababa ngamaKristu emva kokuthanjiswa ngomoya oyingcwele kweGosa laseRoma uKorneli nentsapho yakhe.

Yonke enye into ekwesi siqendu ibubuxoki, kuba yonke isekelwe kwingcamango yobuxoki, yokuba isihlwele esikhulu nezinye izimvu zingabahlobo bakaThixo abangamalungisa emhlabeni. Umhlathi 7 uyaqhubeka:

Iqela lesibini libunjwa sisihlwele esikhulu sezinye izimvu. Ngaba amagama abo ngoku abhalwe encwadini yobomi? Ewe. Ngaba amagama abo aya kuba esekho kwincwadi yobomi emva kokusinda kweArmagedon? Ewe. ( ISityhi. 7:14 )

Ngoku sinale sihlwele sibizwa ngokuba sikhulu sezinye izimvu esisinde kwiArmagedon. Bacaphula ISityhilelo 7:14 njengobungqina. Ifundeka ngolu hlobo:

Ngoko nangoko ndathi kuye: “Nkosi yam, nguwe owaziyo.” Yaza yathi kum: “Aba ngabo baphuma embandezelweni enkulu, yaye bayihlamba imiwunduzo yabo bayenza mhlophe egazini leMvana. ( ISityhilelo 7:14 )

Kule ndinyana, akuthethwa ngeArmagedon yaye akuthethwa ngezinye izimvu. Ke ngoku kufuneka sifikelele kwisigqibo esingaxhaswanga siSibhalo sokuba isihlwele esikhulu sezinye izimvu, ukuba ezinye izimvu azithanjiswanga kwaye aziyonxalenye yeqela lokuqala elikhankanywe kwisiqendu 6, nangona kule ngxelo yeSityhilelo. eboniswa imi kwingcwele kangcwele (naos), efanekisela izulu. Ukongezelela, sifanele siyamkele into yokuba imbandezelo enkulu eneneni yiArmagedon nangona iBhayibhile ingakhe izinxulumanise ezi zinto zimbini. Ezo ziingcinga ezininzi ekufuneka zenziwe, awucingi? Owu, yintoni na! Ngumcimbi wobomi nokufa kuphela, hayi ukulinda, andithethi kakuhle, ngumcimbi wobomi obungunaphakade nokufa kwanaphakade.

Kodwa asikagqibi. Kukho okungakumbi kwisiqendu 7: “UYesu wathi aba banjengezimvu baya kumka baye “kubomi obungunaphakade.” (Mat. 25:46)

Ngequbuliso bayaguquka besuka kwisafobe, “ezinye izimvu”, besiya kumzekeliso, “abanjengezimvu”. Hmm, ke, noko banika ubungqina. Masifunde uMateyu 25:46, akunjalo?

Aba baya kumka baye elubethweni olungunaphakade, kodwa wona amalungisa aya kubomi obungunaphakade.” ( Mateyu 25:46 )

Andibuboni ubungqina apho, akunjalo? Kwenzeka njani ukuba iQumrhu Elilawulayo licaphule isibhalo esisebenza kubantwana abathanjisiweyo bakaThixo lize lisichazele ngeqela labo lezilwanyana ezifuywayo, ezinye izimvu ezingabahlobo nje bakaThixo? Bakwenza ngokudlala omnye wemizekeliso kaYesu yezimvu neebhokhwe baze bawusebenzise ukuze uvisisane nemfundiso yabo yobuthixo. Ndiyigubungele le nto kakhulu kwenye ividiyo kwaye nali ikhonkco kuleya nayo.

Kodwa ukubonisa nje ukuba le ndinyana kaMateyu ayinabungqina, qwalasela ukuba ngaphambilana kulo mzekeliso sifunda oku: “Uya kuthi ke ukumkani kwabangasekunene kwakhe, athi, Yizani, nina nisikelelweyo nguBawo, nibudle ilifa ubukumkani obulungiselweyo. ngenxa yenu kwasekusekweni kwehlabathi. ( Mateyu 25:34 )

Ezinye izimvu zeJW azibudli ilifa uBukumkani! Abangabo abantwana bakaThixo. Ngabahlobo bakhe nje. Abazuzi nto. Abantwana ilifa. Ngokwe-JW theology, konke oku kufanele ukuba kwenzeke eArmagedon. Ngaloo ndlela, abo babizwa ngokuba ‘njengezimvu’ baya kunandipha ubomi obungunaphakade ngokukhawuleza emva kweArmagedon, kodwa asikuko oko sonke isiqendu sesi-7 esikutshoyo. Endaweni yoko, imfundiso yezakwalizwi yeJW ithi “abo basinde kwiArmagedon abayi kubufumana kwangoko ubomi obungunaphakade. Amagama abo aya kuhlala ebhaliwe encwadini yobomi ngepensile, ngokungathi kunjalo. Ebudeni boLawulo Lweminyaka Eliwaka, uYesu ‘uya kubalusa yaye uya kubakhokelela kwimithombo yamanzi obomi. Abo balwamkelayo ukhokelo lukaKristu baze ekugqibeleni bagwetywe bethembekile kuYehova amagama abo aya kubhalwa ngokusisigxina kwincwadi yobomi.— ISityhilelo 7:16, 17 .

Kaloku, oko ngokuqinisekileyo kuwukhupha umoya kwiiseyile zomzekeliso ozukileyo kaYesu. Iibhokhwe zihamba ziye kwintshabalalo kanaphakade. Loo nto ingako uYesu anokuyiqonda. Abafanelanga naliphi na ithuba ebomini. Kodwa izimvu, akaqinisekanga kangako ngazo. Kufuneka abanike eminye iminyaka eliwaka ukuze bazibonakalise. Ngaba oko kunengqiqo kuwe? Ngaba kubonakala kuhambelana nethoni yalo mzekeliso? Ngaba uthetha ngeziphumo ezibini, ezimnyama nezimhlophe, ukufa kwanaphakade okanye ubomi obungunaphakade? Okanye ngaba uthetha ngezithathu: ukufa okungunaphakade kunye mhlawumbi nobomi obungunaphakade okanye mhlawumbi ukufa okungunaphakade ngakumbi?

Andiyi kuchitha xesha ndifunda ISityhilelo 7:16, 17 , kuba, ukuba awukaqiqi, loo nto ayinxulumani neArmagedon, ezinye izimvu, okanye umzekeliso kaYesu.

Umhlathi 8 uqala ngokubanga, “iqela lesithathu libandakanya iibhokhwe eziya kutshatyalaliswa eArmagedon."

Xa ndandingomnye wamaNgqina kaYehova, ndandidla ngokuyamkela le ngcamango yokuba wonke umntu uyafa eArmagedon ngaphandle kweqaqobana lamaNgqina kaYehova athembekileyo. Andizange ndiyicinge nokuyicinga into yokuba iBhayibhile ayitsho ukuba wonke umntu uya kufa eArmagedon. Eli gama likhankanywe kube kanye kuphela eBhayibhileni. Kanye kanye, kwiSityhilelo 16:16 . Iyathetha ngemfazwe phakathi kookumkani bomhlaba noThixo, kodwa ayithethi nto ngembubhiso yehlabathi lonke, yaye ayikhe ibize iArmagedon, iMini Yomgwebo. Ngokutsho kwamaNgqina, iMini yoMgwebo lulawulo lukaKristu lweminyaka eliwaka, ngoko ngaba ngoku kukho imihla emibini yomgwebo, enye ingaphambi kweArmagedon iza kuba yiminyaka nje eliwaka ize enye iza kuba yiminyaka eliwaka? Iintsuku ezimbini zomgwebo? Mhlawumbi singayibiza impelaveki yomgwebo endaweni yoko. Oko bekuya kuvumelana ngakumbi, akunjalo?

Isiqendu 9 sazisa amaqela amabini okugqibela ngokwemfundiso yezakwalizwi yeWatch Tower: “IBhayibhile ithetha ngamaqela amabini abantu abaya kuvuswa benethemba lokuphila ngonaphakade emhlabeni, “amalungisa” ‘nabangengomalungisa. (Funda iZenzo 24:15 .)

Hayi, akunjalo! Akunjalo!! IZenzo 24:15 zithetha ngokuvuswa kwabantu ababini, ewe, kodwa ayithethi nto ngendawo abaza kuvuswa kuyo.

“Kwaye ndinethemba kuThixo, ithemba abakhangele phambili kulo naba bantu, lokuba kuza kubakho uvuko lwamalungisa nabangengomalungisa.” ( IZenzo 24:15 )

Khawucinge ngoku okomzuzwana. UPawulos wayenethemba lokulawula noKristu kubukumkani bukaThixo. Onke amaKristu omhla wakhe ayenelo themba. Alikho elinye ithemba ngamalungisa elichazwe kwiZibhalo zamaKristu. Linye kuphela ithemba. UPawulos wabhala wathi: “. . .ubunye bomoya kumxokelelwane omanyanisayo woxolo. Mnye umzimba, mnye nomoya, njengokuba nabizelwayo kuye linye ithemba lobizo lwakho; inye iNkosi, lunye ukholo, lunye ubhaptizo; mnye uThixo, uYise wabo bonke, ophezu kwabo bonke, okubo bonke, okubo bonke.” ( Efese 4:3-6 )

Ngoko xa uPawulos wayethetha ngovuko lwabafileyo ababini, omnye wabo yayingowamalungisa, ngaba ucinga ukuba wayengathethi ngelakhe ithemba lovuko? Ithemba awashumayela ngalo kude? Ngaba ucinga ukuba wayetyeshela ithemba lovuko lomKristu ngamnye owayephila ngelo xesha, kodwa wayecinga ngolunye uvuko lwamalungisa? Uvuko oluncinane lwamalungisa? Iqela lamalungisa lalingayi kubonakala iminyaka engama-2,000? Iqela lamalungisa elingayi kuba lilungisa njengeqela lokuqala, kuba iqela lokuqala alinyanzelekanga ukuba lidlule kwixesha elongezelelweyo leminyaka eliwaka.

Mayela namalungisa asemhlabeni, isiqendu 10 sithi: “Oku kuthetha ukuba xa amalungisa ebuyiselwa ebomini emhlabeni, amagama awo aya kufunyanwa ebhalwe kwincwadi yobomi, nangona “epensileni” ekuqaleni. ( Luka 14:14 )

Ke, amagama abo akakabhalwa nge-inki okwangoku, kodwa asabhalwa kwipensile. Bandula ke baphose imbekiselo yesibhalo ukuze banike ubuxoki kwiNgqina elinevila nelithembekileyo lokuba iBhayibhile iyayixhasa le ngcamango. Kodwa xa ujonga eso salathisi awufumani nkxaso kwaphela.

“... yaye uya kuba noyolo, ngenxa yokuba abananto bangakubuyekeza ngayo. ngokuba uya kubuyekezwa wena eluvukweni lwamalungisa.” ( Luka 14:14 )

Oko akunanto yakwenza nokuba igama likabani libhalwe kwincwadi yobomi ngepensile. Xa uYesu wayethetha la mazwi, wayethetha ngokuvuselwa kubomi bobukumkani bukaThixo ekuphela kwethemba lovuko awayethetha ngalo. Bonke ababhali beBhayibhile bayakuqinisekisa oku ngokuthetha ngokukhonza naye njengookumkani nababingeleli. Akukho nto kumazwi akhe ethetha ngovuko lwasemhlabeni lwamaKristu angamalungisa.

Kwimihlathi ye-13 kunye ne-14 sifumana ukuqonda okutsha kweJW kaYohane 5:29. Iqala ngenyaniso engaphelelanga:

Kwakhona uYesu wathetha ngabo baza kuvuselwa apha emhlabeni. Ngokomzekelo, wathi: “Kuza ilixa ekuya kuthi ngalo bonke abasemangcwabeni balive ilizwi lakhe; ” ( Yohane 5:28, 29 ) Wayethetha ukuthini uYesu? (isiqendu 13)

Kambe ke, abo baqhelisela ububi babengayi kulufumana uvuko ebukumkanini bamazulu. Abantu abangengomalungisa banokuvuselwa emhlabeni kuphela, hayi ezulwini (1 kwabaseKorinte 15:50 iyayingqina loo nto). Inyaniso engaphelelanga! Esinye isiqingatha senyaniso bubuxoki.

Kufuneka sime apha, kuba zininzi ii-disinformation kunye nokubhideka kwimihlathi emibini elandelayo kangangokuba kulula ukujikeleziswa ukuze singakwazi ukuthetha inyani kubuxoki.

Zibuze oku: Bangaphi abantu abavuswayo uYesu athetha ngabo? Mbini! Zimbini nje. Omnye usebomini, omnye usemgwebeni. Yiloo nto kanye eyathethwa ngumpostile uYohane apha. Kwalo mpostile mnye wafumana ISityhilelo apho asinika iinkcukacha ezingakumbi ngolo vuko lokuqala, uvuko lobomi.

Ndabona iitrone, nabahleli phezu kwazo; banikwa igunya lokugweba….Babuyela ebomini, balawula njengookumkani kunye noKristu iminyaka eyiwaka….Luvuko lokuqala ke olu. Unoyolo yaye ungcwele nabani na onenxaxheba uvuko lokuqala; ukufa kwesibini akunagunya kubo, kodwa baya kuba ngababingeleli bakaThixo nabakaKristu, balawule njengookumkani kunye naye iminyaka eli-1,000 20. ( ISityhilelo 4:6-XNUMX )

Olu luvuko lokuqala! Ngokuthetha ngeyokuqala, kufuneka kubekho eyesibini. Phawula ukuba aba “banikwe igunya lokugweba.” Baza kugweba bani? Kuba, abo babuyela kuvuko lwesibini, uvuko lomgwebo.

Nantso ke unayo. UYohane 5:29 wacaciswa kakuhle kusetyenziswa iindinyana zeBhayibhile ezifanelekileyo nezisengqiqweni. IQumrhu Elilawulayo liyifumana phi imbono yokuba uYesu wayengathethi ngokuvuselwa kubomi babathanjiswa ukuze balawule kunye naye ebukumkanini bukaThixo, kodwa kunovuko lwasemhlabeni lwabahlobo bakaThixo abangathanjiswanga? Bafana nomlingo okhupha umvundla emnqwazini.

Yonke into kweli nqaku isekelwe kwinkolelo yobuxoki yokuba akukho uvuko olubini, kodwa luthathu. Ababini kwabangamalungisa nomnye kwabangengomalungisa. Kolu vuko lubini lwamalungisa, zimbini iindidi zamalungisa. Kukho abo ubulungisa babo buphumela kubomi obungunaphakade ekuvusweni kwabo nabo baluhlobo lwamalungisa. Bagwetywe njengamalungisa nguThixo ekufeni kwabo, kodwa uSomandla ubabiyile, kuba akanakuqiniseka ncam ngezi zinto okwangoku. Kufuneka abanike ixesha elingakumbi.

Ngaba siyifumene loo nto ngoku? UYesu uthetha ngovuko lwabafileyo ababini: Omnye uya ebomini njengookumkani nababingeleli, yaye omnye uya kumgwebo wasemhlabeni, ukuze agwetywe ngabo kuvuko lokuqala. Alukho uvuko lwesithathu, lwamalungisa okwexeshana kubomi basemhlabeni.

Ukususela apha ukuya phambili iimfundiso zobuxoki ziza kuthi ngokukhawuleza nangomsindo.

Masicazulule umhlathi we-15:

“Amalungisa, enze izinto ezilungileyo ngaphambi kokufa kwawo, aya kufumana “uvuko lobomi” kuba amagama awo aya kuba sele ebhaliwe encwadini yobomi. (isiqe. 15 isicatshulwa)”

Ukuba awukukhathaleli oko bakutshoyo ngokwenene, la mazwi ayinyaniso kuba abantwana bakaThixo bavuselwa kubomi boBukumkani bukaThixo, kodwa abathethi loo nto. Abalukhathaleli uvuko lwabantwana bakaThixo apha, kwaye bathi kukho uvuko lwesibini, oluncinane lwamalungisa kubomi boluntu emhlabeni. Balderdash!

Oku kuthetha ukuba uvuko ‘lwabo benza izinto ezilungileyo’ oluchazwe kuYohane 5:29 luyafana novuko ‘lwamalungisa’ olukhankanywe kwiZenzo 24:15 . (isiqe. 15 isicatshulwa)”

Ukuba wenze “izinto ezilungileyo” emehlweni kaThixo, waza wafa ekholekile kuye kwincwadi yakhe yobomi, kutheni kufuneka akubeke kwelinye icala lovavanyo ebudeni bolawulo lukaKristu lwewaka leminyaka? Ngaba iimeko ke ngoko, xa uKristu elawula aze umtyholi needemon zitshixelwe kude, zize zinikele uvavanyo olulunge ngakumbi lokholo kunolo lulungiselelwe bubomi beli hlabathi lingendawo? Xa uqiqa ngemfundiso yezakwalizwi ye-JW ukuya kwisigqibo sayo, iba bubudenge ngokwenene, akunjalo?

Oku kuqonda kuvisisana namazwi akweyabaseRoma 6:7 , athi: “Lowo uye wafa ugwetyelwe kwisono sakhe.” (isiqe. 15 isicatshulwa)”

Ngaba abakhe bawufunde umongo? Ngokuzimisela!? Okanye ngalo mbandela, kuthekani ngokuchola isichazi-magama abafana?

Inkcazo "yokukhulula" kukuthi "ukukhulula (umntu) kwisityholo solwaphulo-mthetho ngesigwebo sokungabi natyala." Umntu ofa esonweni uhlawulela ubugwenxa bakhe. Awuthi, “Ngomhla wama-24 kuJanuwari, 1989, umbulali uTed Bundy wafunyaniswa engenatyala, okanye wafunyaniswa engenatyala, kulwaphulo-mthetho lwakhe esebenzisa isitulo sombane.”

AmaRoma 6:7 athetha ukuthini xa esithi lowo ufileyo ugwetyelwe okanye akanatyala? Ibhekisela ekufeni kokomoya. Kuthetha ukuba ngobabalo, kungekhona ukufaneleka kobuqu, uThixo uye wasixolela isono sethu, wasivakalisa singamalungisa, singenatyala, ngokuthanjiswa komoya oyingcwele. ( Galati 5:5 )

Oku kutyhilwa ngokucacileyo ngumxholo wamaRoma isahluko 6 obonisa ukuba akukho sizathu sokuba abo bazibiza ngokuba ngabaphengululi be-Watchtower bayenze impazamo, ngaphandle kwesidingo sabo sokuxhasa ithemba labo lobuxoki lovuko lwasemhlabeni.

“Ukubona oko safa ngenxa yesono, sinokuhlala njani ixesha elide kulo? Anazi na ukuba thina sonke, sabhaptizelwayo kuKristu Yesu, sabhaptizelwa ekufeni kwakhe? Ngoko sangcwatywa kunye naye ngokubhaptizelwa ekufeni kwakhe, ukuze, njengokuba uKristu wavuswayo kwabafileyo ngalo uzuko loYise, sithi ngokunjalo nathi sihambe sinobomi obutsha. ubuntu bethu obudala babethelelwa emthini [okt, yafa] ukuze umzimba wethu onesono wenziwe ungabi namandla, ukuze singabi saba ngamakhoboka esono. Kuba owafayo ugwetyelwe, wakhululwa kuso isono. Ngaphezu koko, ukuba safa kunye noKristu, siyakholwa ukuba sodla ubomi kwandawonye naye. zibaleleni ekubeni ningabafileyo besono kodwa uphila ngokubhekisele kuThixo ngoKristu Yesu. ( Roma 6:2-4, 6-8, 11 )

Sikwanalo nelinye ingqina ngaphandle koPawulos lokungqina oku. Umpostile uYohane uyabhala:

Inene, inene, ndithi kuni, Lowo ulivayo ilizwi lam, akholwe ngulowo wandithumayo, unobomi obungunaphakade; akezi ekugwetyweni; udlule ekufeni wangena ebomini. (UJohn 5: 24)

Sikhululwe kwisono sethu, sifunyaniswa singenatyala ngumgwebi walo lonke uLuntu, ngobabalo lukaThixo, oko amaNgqina akubiza ngokuba “bububele obungasifanelanga bukaYehova.” Ukuba uThixo uthi awufanga, ngoko ke awufanga, nokuba ufile.

Asiyongcinga yam leyo. Oko kuvela eNkosini uYesu.

“Wathi uYesu kuye [uMarta]: “Ndim uvuko, ndim ubomi; Lowo ukholwayo kum, nokuba ubethe wafa, wodla ubomi; yaye wonk’ ubani odla ubomi aze abonise ukholo kum akasayi kuze afe konke konke. uyakholwa na koku?”— Yohane 11:25, 26 .

Ngoku makhe sikhuphe iimfundiso zobuxoki kumhlathi we-16

Kuthekani ngabo babesenza izinto ezimbi ngaphambi kokuba bafe? Nangona izono zabo zacinywayo ekufeni kwabo, abakhange bazenzele ingxelo yokuthembeka kwabo. (isiqendu 16)

Izono zabangendawo abavuswayo azicinywa ekufeni. Akukho siBhalo sixhasa oko. Kodwa kukho isibhalo esisixelela ukuba abantu baya kuphendula kuzo zonke izono zabo.

“Umntu olungileyo ukhupha izinto ezilungileyo kubuncwane bakhe obulungileyo, kanti umntu ongendawo kubuncwane bakhe obungendawo ukhupha izinto ezingendawo. Ndithi ke kuni, Onke amazwi angancedi abawathethayo aya kuphendula ngomhla womgwebo; kuba ngawo amazwi akho uya kugwetyelwa, nangawo amazwi akho uya kugwetyelwa. ( Mateyu 12:35-37 )

Banokuphendula njani ngomhla womgwebo ‘ngamazwi abo angancediyo’ ukuba loo mazwi aye atshitshiswa ekufeni?

Kuphela kuxa aba bangengomalungisa belahla ikhondo labo lobomi elingendawo baze bazinikele kuYehova banokubhala amagama abo encwadini yobomi. (isiqendu 16)

Ithetha phi iBhayibhile ngokuzahlulela kuThixo? Ukuthobela uThixo, ewe! Ukuthanda uThixo, ngokuqinisekileyo! Kodwa le nto yozahlulelo, nto leyo efuzisela amaNgqina kubhaptizo, yenye imfuneko eyenziweyo. Ukuba unqwenela ukufunda ingxoxo ecokisekileyo ngesi sihloko cofa kule link: (https://beroeans.net/2017/05/28/what-you-vow-pay/)

Khumbula ukuba ekuqaleni kwale vidiyo, ndithe kukho into ekhohlisayo ngalo mfanekiso ekuqaleni kwenqaku leMboniselo. Ngoku siza kwisizathu sokuba ndithethe loo nto.

Kwanamadoda athembekileyo anjengoNowa, uSamuweli, uDavide noDaniyeli kuya kufuneka afunde ngoYesu Kristu aze abe nokholo kwidini lakhe. (isiqendu 18)

Ngoko kukho ingxelo yeQumrhu Elilawulayo leWatch Tower Society. Ngoku makhe sijonge oko uThixo akuthethayo ngalo mxholo:

“Ngokholo uNowa, emva kokufumana isilumkiso sobuthixo sezinto ezingekabonwa, wabonisa uloyiko lobuthixo waza wakha umkhombe wokusindisa indlu yakhe; waza ngalo ukholo waligweba ihlabathi, waza waba yindlalifa yobulungisa obuphuma elukholweni.” ( Hebhere 11:7 )

UNowa wabuzuza njengelifa ubulungisa obuphuma elukholweni. Buyintoni obo bulungisa? Ubulungisa obo ke abufunyanwa bubomi obungenasono; ubulungisa ke obufumaneka kuThixo ngenxa yokholo, lusisusa isono.

“Ngokholo uAbraham wathi, akubizwa, Wakululamela, waphuma waya kuloo ndawo abeza kuyamkela ukuba ibe lilifa; waphuma, nangona wayengazi apho aya khona….Kuba wayewulindele umzi oneziseko, omakhi wayo inguThixo.” ( Hebhere 11:8, 10 )

Isixeko awayesilindele sajika saba yiYerusalem Entsha apho abantwana bakaThixo baza kuhlala khona. AmaHebhere aqhubeka echaza ukholo lwamadoda nabafazi abaninzi bamaxesha angaphambi kobuKristu, emva koko ithi:

Kodwa ngoku bazabalazela indawo ebhetele, oko kukuthi, enye yeyasezulwini. Ke ngoko, uThixo akanazintloni ngabo, ukuba babizwe njengoThixo wabo, kuba ubalungiselele isixeko.” ( Hebhere 11:16 )

Babengazabalazeli uvuko lwasemhlabeni kodwa olo lwasezulwini, befikelela kwiYerusalem Entsha, isihlalo sorhulumente wasezulwini ongumvuzo wovuko lwamalungisa.

“Ndisathetha ntoni na? Kuba liza kudlula ixesha lam ukuba ndiqhubeka ndibalisa ngoGidiyon, uBharaki, uSamson, uYifeta, uDavide, noSamuweli nabanye abaprofeti. Ngokholo bona izikumkani ezoyisiweyo, [lowo iya kuba nguDavide phakathi kwabanye] kwenze ubulungisa, [owayeya kuba nguSamuweli] wazuza amadinga; zavala imilomo yeengonyama, [owayeya kuba nguDaniyeli] wawucima umkhosi womlilo, wasinda kuhlangothi lwekrele, wasuka waba namandla, waba ngamagorha emfazweni, waphanzisa imikhosi engenelayo. Abafazi babamkela abafileyo babo bevukile, kodwa abanye abantu bathuthunjiswa ngenxa yokuba bengavumanga ukukhululwa ngentlawulelo, ukuze bazuze intlawulelo. ufumane uvuko olulunge ngakumbi. ( Hebhere 11:32-35 )

Ekubeni kukho ukuvuswa kwabantu ababini kuphela, omnye umgwebo wasemhlabeni nowobomi ebukumkanini bukaThixo, loluphi uvuko obuya kulugqala njengolona lulunge ngakumbi?

Ewe, abanye basifumana isilingo sabo ngokwenziwa intlekisa nangokukatswa, eneneni, ngaphezu koko, ngemixokelelwane neentolongo. baxulutywa ngamatye, bacikideka, basarhwa kubini; babulawa ngekrele; yaye ihlabathi lalingabafanelanga.” ( Hebhere 11:36-38a )

“Ihlabathi lalingabafanelanga,” ukanti la madoda angathanda ukuba ukholelwe ukuba onke loo madoda namabhinqa athembekileyo aya kubuyela ebomini kwiHlabathi Elitsha esekwimo yesono, enethuba lokuba abhalwe ngepensile amagama awo. licinyiwe kwincwadi yoBomi, ngoxa amalungu eQumrhu Elilawulayo esiya kunandipha ubomi obungunaphakade ezulwini. Ndicinga ukuba ukuba ihlabathi lalingabafanelanga loo madoda namabhinqa athembekileyo amandulo, ngokwenene aliwafanelanga amadoda anjengoStephen Lett, uDavid Splane, uTony Morris, noGerrit Losch owakha watshutshiswa ngenxa yenyaniso njengoko benzayo abantu bamandulo. .

Owu, kodwa kukho okungakumbi:

“Noko ke bonke aba, nangona bangqinelwa ngokubabalwa ngenxa yokholo lwabo, abayifumananga inzaliseko yedinga, ngenxa enokuba uThixo wasibona kwangaphambili into elunge ngakumbi; ukuze bangenziwa bagqibelele hlukana kuthi.” ( Hebhere 11:39, 40 )

UYesu wenziwa wafezeka ngenxa yokubandezeleka kwakhe. ( Hebhere 5:8 ) AmaKristu enziwa agqibelele ngenxa yokubandezeleka kwethu. Yaye abakhonzi bangaphambi kwexesha lobuKristu abanjengoNowa, uSamuweli, uDavide noDaniyeli nabo benziwa bafezeke. Nantso into ethethwa yiBhayibhile apha.

Qaphela ixesha elidlulileyo. Akuyomfuneko ukuba bavuswe baze banyamezele eminye iminyaka eliwaka yovavanyo ukuze benziwe bagqibelele. Kule meko, ukwenziwa wagqibelela akuthethi nje ukungabi nasono, kodwa ukugqibelela ngengqiqo yokuba uYesu wenziwa wagqibelela: wafanelekela ngokugqibeleleyo umsebenzi wokulawula noYesu nokugweba ihlabathi.

IQumrhu Elilawulayo libubetha ngoyaba bonke obu bungqina, kuba kufuneka lixhase imfundiso yalo yobuxoki yovuko lwasemhlabeni lwabo babizwa ngokuba ‘sisihlwele esikhulu sezinye izimvu.

Eli nqaku ngumhlanzo ocacileyo weemfundiso zobuxoki. Ngeliphandle lisikizi. Kodwa akupheli ngeli nqaku. Umhlathi wokugqibela uthembisa ezinye iimfundiso ezivela ebantwini.

“Hayi indlela oluya kuba lubangel’ imincili ngayo uLawulo Lweminyaka Eliwaka! Iya kuquka eyona nkqubo yemfundo inkulu kwezakha zaqhutywa apha emhlabeni. Kodwa kuya kuba lixesha apho kuya kuvavanywa ihambo yamalungisa nabangengomalungisa. ( Isa. 26:9; IZe. 17:31 ) Luza kuphunyezwa njani olu cwangciso lokufundisa? Inqaku lethu elilandelayo liya kusinceda siliqonde size silixabise eli lungiselelo limangalisayo. (isiqe. 20)”

Andiqinisekanga ukuba ndiza kuba namandla amathumbu okujongana nelinye inqaku elifana neli, kodwa ndiza kuzama ukwenza njalo kwaye ndilikhulule kwiveki ezayo. Kude kube ngoko, ndiyabulela ngenkxaso yakho. Iimali ezithunyelwayo zisinceda ngokwenene sonke kwii-Beroean Pickets ukuba siqhubeke sivelisa amanqaku, iincwadi kunye neevidiyo.

4.8 6 iivoti
Ixabiso leSiqendu
Bhlisa
Yaziswe ngawo

Le sayithi isebenzisa i-Akismet ukunciphisa ugaxekile. Funda indlela idatha yakho yokubhaliweyo isetyenziswe ngayo.

9 izimvo
i entsha
endala bavote kakhulu
Inline feedbacks
Jonga zonke izimvo
marielle

Le collège central aime citer I Jean 2 : 20 pour dire qu'étant le canal oint de Dieu, ils n'ont besoin de personne pour avoir la connaissance exacte des Écritures. À propos de cette nouvelle lumière au sujet de Jean 5 : 28,29 un frère qui méditait sur la Parole, leur demandait des explications sur la base de la synthese grammaticale qui semblait leur échapper. Voici la question : TG 15/02/66 Si les ressuscités doivent être jugés selon les actions qu'ils feront après leur resurrection d'entre les morts, pourquoi, dans Jean 5:28, 29, Jesusil a- employé le passé pour parler... Funda ngokugqithisileyo "

uFani

Une wakhetha est sûre.
Ce frère éclairé n'aura pas d'excuses du Collège Central.

marielle

Kwi appréciera la modestie dont fait preuve le collège central quand il écrit dans le livre DP p 304 § 27
« Ils (les oints) ont reçu une PERSPICACITÉ HORS DU COMMUN; ils ont reçu la capacité de « rôder » dans la Parole de Dieu et, guidés par l'esprit saint, DE PERCER DES SECRETS SÉCULAIRES ».

uFani

Je lis ce matin la lettre de Jacques. “Notre ancêtre Abraham n'a-t-il pas été considéré comme JUSTE sur la base de ses acts, lorsqu'il a offert son fils Isaac sur l'autel? I-Si vois bien que sa foi agissait avec ses œuvres and que par les œuvres sa foi a été menée à LA PERFECTION.” (Jacques 2.22:XNUMX) UAbraham wavuyiswa kukuphila ngonaphakade! Peut il donner une plus grande preuve de son amour que d'avoir été able de donner son fils ? Les hommes avec leur inventions mettent un joug toujours plus lourd sur les hommes. Merci Eric Du isibindi... Funda ngokugqithisileyo "

UJames Mansoor

Molo, Eric, kunye nabakhethi bam abalandelayo, Mandiqale ngokuthi leliphi inqaku elihle eliphikisanayo eli ibinguEric. Ndithethe nomfundi weWatchtower ongumdala kwibandla lethu, ebephakathi kwiminyaka yakhe yama-80. Umfazi wakhe uneminyaka emalunga nama-70 ubudala, yaye bebekhonza intlangano ngokuthembeka kangangeminyaka engama-60. Baye bakhonza njengoovulindlela, oovulindlela abakhethekileyo, yaye umzalwana uye wakhonza njengomveleli wesiphaluka yaye ngenxa yempilo yomfazi wakhe kwafuneka asishiye eso siphaluka. Kutheni ndisichaza esi sibini ebandleni lethu? Kuba isiqendu 16 kwi... Funda ngokugqithisileyo "

Frankie

James othandekayo, enkosi ngencoko yenu kwiHolo yoBukumkani. Indlela yokucinga yee-JWs ezithile, ephenjelelwa ngaba bantu basibhozo eWarwick, igweba kakhulu. Wathi: “Bonke abo babekwazi okulungileyo kwaye bechasene nelizwi likaThixo abayi kuvuswa”. Yaye kuthekani ngoSolomon? a) “UThixo wanika uSolomon ubulumko nokuqonda okungaphaya komlinganiselo, nobubanzi bengqondo njengentlabathi eselunxwemeni lolwandle, kangangokuba ubulumko bukaSolomon babungaphezu kobulumko boonyana bonke basempumalanga nakubo bonke ubulumko baseYiputa.” (1 Kumkani 4:29-30, ESV) b) “Waza ke uSolomon wakha ilitye elingcwele... Funda ngokugqithisileyo "

UMeleti Vivlon

Amanqaku nguMeleti Vivlon.

    translation

    Authors

    izihloko

    Amanqaku ngenyanga

    iindidi