WT uuring: inimesed, kelle Jumal on Jehoova

[Ülevaade novembrist 15, 2014 Vahitorn artikkel lehel 18]

„Õnnelikud on inimesed, kelle Jumal on Jehoova.” - Ps 144: 15

Selle nädala ülevaade ei vii meid uuringu esimesest lõigust kaugemale. See avaneb:

"Paljud mõtlevad inimesed tunnistavad tänapäeval hõlpsalt, et tavapärased religioonid nii ristiusu sees kui ka väljaspool annavad inimkonnale vähe kasu." (Parool 1)

„Mõelvate inimeste” all viidatakse artiklis neile, kes kasutavad kriitilise mõtlemise jõudu, et hinnata seda, mida nad tajuvad nende ümber toimuvat. Niisugune kriitiline mõtlemine on kasulik, kuna kaitseb meid hõlpsalt petta saamise eest. Jehoova tunnistajaid julgustatakse mõtlema tavapäraste usundite käitumisele kriitiliselt, et hoiatada teisi nende väärtegude eest. Meie maastikul on aga suur pimeala. Meid tegelikult ei kasutata kriitiline mõtlemine kui vaadata peavoolu religiooni, millesse me ise kuulume.
(Selles ei tohi olla mingit kahtlust. Vaevalt saab marginaalseks nimetada usku, millel on kaheksa miljonit pooldajat, kes on suuremad kui paljud rahvused maa peal.)
Olgem siis “mõtlevad inimesed” ja hinnakem. Ärgem hüppagem eelarvamusteta järeldustele, mis on meile kõigile kenasti pakendatud.

"Mõned on nõus, et sellised ususüsteemid eksitavad Jumalat oma õpetuste ja käitumisega ning seetõttu ei saa neil olla Jumala heakskiitu." (Parool 1)

Jeesus rääkis sellistest ususüsteemidest, kui ta ütles:

Olge valvas valeprohvetite järele, kes tulevad teie juurde lammaste katmisel, kuid nende sees on raevukad hundid. ¹⁶ Nende viljade järgi tunnete nad ära. “(Mt 7: 15 NWT)

Prohvet on rohkem kui see, kes ennustab tulevikku. Piiblis viitab see termin sellele, kes räägib inspireeritud lausungitest; ergo, see, kes räägib Jumala nimel või Jumala nimel.[I] Seetõttu on valeprohvet see, kes valede õpetuste abil Jumalat eksitab. Jehoova tunnistajatena loeme seda lauset ja noogutame pead vaikse kokkuleppega, mõeldes kristluse usunditele, mis õpetavad jätkuvalt kolmainsust, põrgutuld, inimhinge surematust ja ebajumalakummardamist; religioonid, kes varjavad Jumala nime masside eest ja toetavad inimeste sõdu. Sellistel lihtsalt ei saa olla Jumala heakskiitu.
Ent me ei pööra seda sama kriitilist pilku endale.
Olen seda isiklikult kogenud. Olen näinud, et ülimalt intelligentsed vennad tunnistavad, et meie põhiõpetus ei vasta tõele, kuid aktsepteerige seda jätkuvalt sõnadega: "Peame olema kannatlikud ja ootama Jehoova poole" või "Me ei tohi joosta ette" või "Kui see on vale, Jehoova parandab selle omal ajal. " Nad teevad seda automaatselt, kuna töötavad eeldusel, et me oleme tõeline religioon, seetõttu on need kõik väikesed küsimused. Meie jaoks on põhiküsimuseks Jumala suveräänsuse kinnitamine ja jumaliku nime taastamine õigesse kohta. Meie meelest see eristab meid; see teebki meist ühe tõelise usu.
Keegi ei väida, et Jumala nime taastamine Pühakirjas õigele kohale ei ole oluline, samuti ei vihja keegi, et me ei peaks alluma oma suveräänsele Issandale Jehoovale. Kuid nende tegemine tõelise kristluse eristavaks tunnuseks on märk märkamata jätmine. Jeesus osutab mujale, kui annab meile oma tõeliste jüngrite tunnusjooned. Ta rääkis armastusest, vaimust ja tõest. (John 13: 35; 4: 23, 24)
Kuna tõde on eristav omadus, kuidas me siis rakendame Jamesi sõnu, kui seisame silmitsi reaalsusega, et üks meie õpetustest on vale?

“. . . Seega, kui keegi teab, kuidas teha seda, mis on õige, kuid ei tee seda, on see tema jaoks patt. " (Jah 4:17 NWT)

Tõe rääkimine on õige. Vale rääkimine ei ole. Kui me teame tõde ja ei räägi seda, kui me seda varjame ja toetame asendusvalet, siis on see „patt”.
Sellel silma peal hoidmisel osutavad paljud meie kasvule - näiteks tänapäeval - ja väidavad, et see näitab Jumala õnnistust. Nad eiravad tõsiasja, et kasvavad ka muud usundid. Veelgi olulisem on, et nad eiravad seda, mida Jeesus ütles:

“. . .Kas inimesed ei korja kunagi okastest viinamarju ega ohakatest viigimarju? ¹⁷ Samuti annab iga hea puu peeneid vilju, kuid kõik mädanenud puud annavad väärtusetuid vilju. ¹⁸ Hea puu ei saa kanda väärtusetuid vilju, samuti ei saa mädanenud puu anda vilja. ¹⁹ Iga puu, mis ei anna peeneid vilju, raiutakse maha ja visatakse tulle. ²⁰ Tõesti, siis nende viljade järgi tunnete need mehed ära. ”(Mt 7: 16-20 NWT)

Pange tähele, et nii õige kui ka valeusund annavad vilja. Tõelist valest eristab puuvilja kvaliteet. Tunnistajatena vaatame paljusid häid inimesi, kellega kohtume - lahkeid inimesi, kes teevad häid töid teiste abivajajate hüvanguks - ja raputavad nukralt pead, kui oleme tagasi autogrupiga, ja ütleme: „Nii toredad inimesed. Nad peaksid olema Jehoova tunnistajad. Kui neil oleks vaid tõde ”. Meie silmis nullib nende valeuskumused ja seotus valet õpetavate organisatsioonidega kogu hea, mida nad teevad. Meie silmis on nende viljad mädanenud. Nii et kui valeõpetused on määravaks teguriks, siis mis meist on oma 1914–1919 ebaõnnestunud ennustuste sarjaga; meie “teiste lammaste” õpetus, mis eitab taevast üleskutset miljonitele, sundides neid eirama Jeesuse käsku Luke 22: 19; meie keskaegne laialisaatmise rakendus; ja mis kõige hullem, meie nõudmine tingimusteta allumise kohta inimeste õpetustele?
Tõesti, kui tahame maalida „peavoolu religiooni“ pintsliga, kas me ei peaks järgima põhimõtet 1 Peter 4: 17 ja värvime end sellega kõigepealt? Ja kui värv kleepub, kas me ei peaks siis kõigepealt ennast puhastama, enne kui teiste vigadele tähelepanu juhime? (Luke 6: 41, 42)
Pidades sihikindlalt ettekirjutust, et me oleme sellisest kriitilisest mõttest vabastatud, osutavad siirad tunnistajad meie ülemaailmsele vennaskonnale ja tema valmisolekule panustada aega ja ressursse meie arvukatesse ehitusprojektidesse, katastroofiabi töösse, jw.org jms. Imelised asjad, aga kas see on Jumala tahe?

²¹ "Mitte kõik, kes ütlevad mulle:" Issand, Issand, ", ei astu taevariiki, vaid tahab ainult see, kes täidab minu taeva Isa. ²² Paljud ütlevad mulle sel päeval mulle: "Issand, Issand, kas me ei ennustanud sinu nimel ega ajanud su nimel välja deemoneid ega teinud sinu nimel palju võimsaid tegusid?" ²³ Ja siis ma kuulutan neile: 'Ma ei tundnud teid kunagi! Kao minu juure, te seadusevastasuse töötajad! " (Mt 7: 21-23 NWT)

Hukkub mõte, et meid tuleks kaasata nendesse Issanda hoiatussõnadesse. Me armastame näpuga näidata igale muule kristlikule konfessioonile maa peal ja näidata, kuidas see kehtib nende, aga meie kohta? Mitte kunagi!
Pange tähele, et Jeesus ei eita deemonite ennustamist ja nende väljasaatmist. Otsustav on see, kas need tegid Jumala tahet. Kui ei, siis on nad seadusevastased töötajad.
Mis on Jumala tahe? Jeesus selgitab järgmistes salmides:

"²⁴ „Seetõttu on igaüks, kes kuuleb neid minu ütlusi ja teeb neid, nagu diskreetne mees, kes ehitas oma maja kaljule. ²⁵ Ja vihm kallas ja tulvad tulid ning tuuled puhusid ja riivasid seda maja vastu, kuid see ei varjunud, sest see oli rajatud kaljule. ²⁶ Lisaks sellele on igaüks, kes kuuleb neid minu ütlusi ja ei tee neid, nagu rumal mees, kes ehitas oma maja liivale. ²⁷ Ja vihm kallas ja tulvad tulid ning tuuled puhusid ja lõid selle maja vastu ning see koopasse sisse ja selle varisemine oli suurepärane. ”” (Mt 7: 24-27 NWT)

Jeesus kui Jumala ainus määratud ja võidetud suhtluskanal väljendab Jumala tahet meile. Kui me tema ütlusi ei järgi, siis võime ikkagi ehitada ilusa maja, jah, kuid selle vundament tuleb liivale. See ei talu inimkonda tabanud üleujutust. Meie jaoks on ülioluline seda mõtet järgmiseks nädalaks meeles pidada, kui uurime selle kahe artikli teema järeldusi.

Päris teema

Selle artikli ülejäänud osa käsitleb Iisraeli rahva kujunemist Jehoova nime kandva rahvana. Alles järgmise nädala uuringu juurde jõudes saame aru nende kahe artikli eesmärgist. Teema alus on aga pandud lõike 1 järgmistesse lausetesse:

“Nad usuvad siiski, et kõigis usundites on siirasid inimesi ja et Jumal näeb neid ja aktsepteerib neid oma kummardajatena maa peal. Nad ei näe vajadust selliste inimeste järele, kes loobuksid valereligioonidest, et neid kummardada eraldi rahvana. Kuid kas see mõtlemine esindab jumalat? ” (Parool 1)

Idee, et lunastuse saab saavutada ainult meie organisatsiooni piires, ulatub tagasi Rutherfordi aegadesse. Nende kahe artikli, nagu ka kahe eelneva artikli, tegelik eesmärk on muuta meid organisatsiooni suhtes lojaalsemaks.
Artiklis küsitakse, kas mõtteviis, et inimene võib jääda valereligiooni ja omada siiski Jumala heakskiitu, esindab Jumala vaatenurka. Kui pärast selle uurimuse teise artikli kaalumist järeldatakse, et Jumala heakskiitu pole niimoodi võimalik saavutada, siis võib meid hinnata selle standardi järgi, mille teistele kehtestame. Sest kui me jõuame järeldusele, et Jumal näeb „vajadust sellistel loobuda valereligioonist, et kummardada eraldi rahvana”, siis kutsub meie valeõpetusi arvestades organisatsioon oma „mõtlevatele” liikmetele lahkuma.
__________________________________________
[I] Samaaria naine tajus Jeesust prohvetina, ehkki ta oli rääkinud ainult mineviku ja praegustest sündmustest. (John 4: 16-19)

Meleti Vivlon

Meleti Vivloni artiklid.