Eli foram lenzelwa isifundo seBhayibhile, ngaphandle kwempembelelo yenkqubo ethile yenkolo. Nangona kunjalo, amandla okufundisa njengoko esenziwa ziicawa ezahlukeneyo zobuKristu asasazeke kangangokuba ayinakuhoywa kwaphela, ngakumbi izihloko ezinje ngesifundo se-eschatology -igama elinikwe iimfundiso zeBhayibhile ezibandakanya iMihla yokuGqibela kunye nedabi lokugqibela IArmagedon.

I-Eschatology ibonakalise ukuba inamandla amakhulu okulahlekisa amaKristu. Ukutolikwa kweziprofeto ezinxulumene neMihla yokuGqibela ibe sisiseko apho uninzi lwabaprofeti bobuxoki nooKrestu bobuxoki (abathanjiswa bobuxoki) belahlekise umhlambi. Oku, ngaphandle kwesilumkiso sikaYesu esiqinileyo nesifutshane esabhalwa nguMateyu.

Ngelo xesha, ukuba ubani uthe kuni, Nanku apha uKristu. nokuthi, Nankuya phaya. musani ukukholwa. 24Kuba kuya kuvela ooKristu ababuxoki, nabaprofeti ababuxoki, benze imiqondiso emikhulu nezimanga, ngokokude bathi, ukuba bekunokwenzeka, balahlekise nabanyuliweyo. 25Yabonani, ndinixelele ngenxa engaphambili. 26Ukuba ke bathi kuni, Nanko entlango, musani ukuphuma niye. Nokuba bathi, Nanko emagumbini, musani ukukholwa. 27Kuba kwanjengokuba umbane uthi uphume empumalanga, ubonakale kude kuse entshonalanga, kuya kuba njalo nokufika koNyana woMntu. 28Naphi na apho sikhona isidumbu, aya kuhlanganisana khona amaxhalanga. (Mt 24: 23-28)

Kuyathakazelisa ngakumbi ukuba ezi ndinyana zifakwe ngaphakathi kwinto uninzi olucinga ukuba yenye yezona ziprofeto zibalulekileyo malunga neMihla yokuGqibela. Ewe kunjalo, abaninzi basebenzise amazwi kaYesu kokubini ngaphambi nasemva kwezi ndinyana ukuzama ukufumana imiqondiso kwiziganeko zehlabathi eziza kuchaza ixesha labo njengemihla yokugqibela, ukanti apha uYesu usixelela ukuba silumkele iinzame ezinjalo.

Kungokwemvelo ukuba abantu babe nomnqweno wokwazi ukuba isiphelo siya kuba nini na. Nangona kunjalo, amadoda anganyanisekanga anokuwusebenzisa lo mnqweno njengesixhobo sokufumana ulawulo ebantwini. UYesu walumkisa ngokungabi ziinkosi phezu komhlambi. (Mt 20: 25-28) Abo benze njalo bayawaqonda amandla oloyiko okuphembelela nokulawula abanye. Yenza abantu bakholelwe ukuba uyayazi into engabandakanyi nje ukusinda kwabo, kodwa ulonwabo lwabo lwanaphakade, kwaye baya kukulandela ukuya esiphelweni somhlaba, boyika ukuba xa bengakuthobeli, baya kuva ubunzima. (IZe.20: 29; 2Ko 11:19, 20)

Kuba abaprofeti bobuxoki nabathanjiswa bobuxoki bayaqhubeka nokutolika gwenxa ibhayibhile bebanga ukuba banokulinganisa ubude bemihla yokugqibela kunye nokuxela ukubuya kukaKrestu kusondele, kuyasinceda ukuhlolisisa ezo mfundiso njengesiphikiso koko kufundiswa yiBhayibhile. Ukuba siyasilela ukuqonda intsingiselo yale Mihla yokugqibela, sizivulela ithuba lokulahlekiswa, kuba, njengoko watshoyo uYesu, amadoda anjalo “aya kusuka enze imiqondiso emikhulu nezimanga, akhohlise, ukuba kunokwenzeka, Abanyuliweyo bakaThixo. ” (Mt 24:24) Ukungazi kusenza sengozini.

Kule minyaka ingamakhulu mabini idlulileyo, bekukho imizekelo emininzi ye-eschatology engaqondakaliyo ekhokelela kuqikelelo lobuxoki kunye nokudana. Zininzi izinto onokukhetha kuzo, kodwa ngenxa yokuqonda, ndiza kubuyela kweyona ndiyazi kakuhle. Makhe sihlolisise ngokufutshane imfundiso yamaNgqina kaYehova enxulumene nale mihla yokugqibela.

Imfundiso yangoku ye-JW ibambe ukuba ubukho bukaKristu bohlukile ekuzeni okanye ekuzeni kwakhe. Bakholelwa ukuba wathatha isikhundla sobukhosi ezulwini ngo-1914. Yiyo ke loo nto, unyaka ka-1914 waba ngunyaka apho iMihla yokuGqibela yaqala khona. Bakholelwa ukuba iziganeko ezibhalwe kuMateyu 24: 4-14 ziyimiqondiso yokuba sikwiintsuku zokugqibela zehlabathi langoku. Bayakholelwa ukuba iMihla yokuGqibela inyamezele isizukulwana esinye kuphela ngokusekwe kukuqonda kwabo uMateyu 24:34.

Inene ndithi kuni, Asisayi kudlula esi sizukulwana, zingadanga zonke ezo zinto zibekho. (Mt 24: 34 BSB)

Ukufumana inyani yokuba iminyaka eli-103 idlulile ukusukela ngo-1914, ngaloo ndlela idlula nayiphi na indlela elula yokucacisa igama elithi “isizukulwana”, iQumrhu Elilawulayo lamaNgqina kaYehova liyile imfundiso entsha lisebenzisa ingqiqo yezizukulwana ezibini ezidibeneyo, enye igubungela ukuqala kweMihla yokugqibela kunye nokunye, ukuphela kwabo.

Ukongeza koku, bathintela ukusebenza kwesi "sizukulwana" kwabo bambalwa abakholelwa ukuba bangamaNgqina kaYehova athanjiswe ngomoya, ngoku abamalunga ne-15,000, kubandakanya namalungu eQumrhu Elilawulayo.

Ngelixa u Yesu wathi "akukho mntu uwaziyo umhla okanye iyure" yokubuya kwakhe, kwaye iyakusifikela ngexesha esicinga ukuba alikho, imfundiso yamaNgqina ithi singabulinganisa ubude bemihla yokugqibela Iimpawu esizibonayo emhlabeni kwaye ngenxa yoko sinokuba nembono entle malunga nokuba sisondele kangakanani ngokwenene isiphelo. (Mt. 24: 36, 42, 44)

Ngaba le yinjongo kaThixo yokusinika imiqondiso ephawula iMihla yokuGqibela? Ngaba wayezimisele njengoluhlobo lomqobo? Ukuba akunjalo, yintoni injongo yayo?

Kwimpendulo ekhethekileyo, masiqwalasele la mazwi esilumkiso yiNkosi yethu:

"Isizukulwana esingendawo, esikrexezayo, sihlala sifuna umqondiso." (Mt 12: 39)[i]

Iinkokeli zamaYuda zomhla kaYesu zazineNkosi uqobo, kodwa zazifuna ezingakumbi. Babefuna umqondiso, nangona babebangqongile ababangqinayo ukuba uYesu wayenguNyana kaThixo othanjisiweyo. Ezo bezingonelanga. Bafuna into ekhethekileyo. AmaKristu ukutyhubela iinkulungwane aye asilinganisa esi simo sengqondo. Abonelisekanga ngamazwi kaYesu athi uza kuza njengesela, bafuna ukwazi ixesha lokuza kwakhe, ke baphicotha iZibhalo bejonge ukumisela intsingiselo efihlakeleyo eya kubanika umlenze kubo bonke abanye abantu. Baye bagqogqa ilize, nangona kunjalo, njengoko oko kungqinwa zizinto ezininzi ezingaphumelelanga ezixeliweyo zamahlelo obuKrestu ukuza kuthi ga namhlanje. (ULuka 12: 39-42)

Ngoku sele sibonile ukuba zeziphi iintsuku zokuGqibela ezibekwe ziinkokheli ezahlukeneyo zonqulo, makhe sihlolisise ukuba ithini na iBhayibhile.

Peter kunye neentsuku zokugqibela

NgePentekoste yowama-33 CE, xa abafundi bakaKristu baqala ukufumana umoya oyingcwele, uPetros wachukumiseka ukuba axelele isihlwele esasibonela kweso siganeko ukuba oko bakubonayo kuzalisekisa oko kwakubhalwe ngumprofeti uYoweli.

Wandula ke uPetros wema kunye nabalishumi elinamnye, waliphakamisa izwi lakhe, wathetha esihlweleni, wathi, Madoda maYuda, nani nonke nimiyo eYerusalem, makwazeke oku kuni, niwaphulaphule amazwi am. 15La madoda akanxilanga ngendlela ocinga ngayo. Yiyure yesithathu kuphela yemini! 16Oku khona koko kuthethiweyo ngomprofeti uYoweli, kwathiwa,

17Ngemihla yokugqibela, uthi uThixo,
Ndiya kuthulula uMoya wam phezu kwabo bonke abantu;
baya kuprofeta oonyana bakho neentombi zakho,
abafana bakho baya kubona imibono,
amadoda enu amadala aya kuphupha amaphupha.
18Nditsho nakubakhonzi bam, amadoda nabafazi,
Ndiya kuthulula uMoya wam ngaloo mihla;
kwaye baya kuprofeta.
19Ndiza kwenza imimangaliso ezulwini phezulu
nemiqondiso emhlabeni ongezantsi,
igazi nomlilo kunye namafu omsi.
20Ilanga liya kusuka libe mnyama,
nenyanga ibe ligazi,
Phambi kokuba ize imini yeNkosi, Leyo inkulu ibalulekileyo.
21Baya kuthi bonke abasukuba benqula igama leNkosi basindiswe.
(IZenzo 2: 14-21 BSB)

Ngokusuka kumazwi akhe, siyabona ngokucacileyo ukuba uPetros wawajonga amazwi kaJoweli ukuba azalisekiswa ziziganeko ngePentekoste. Oku kuthetha ukuba iMihla yokuGqibela yaqala ngo-33 CE Nangona kunjalo, ngelixa ukuthululwa komoya kaThixo kuzo zonke iintlobo zenyama kwaqala ngalonyaka, abukho ubungqina bokuba yonke into eyathethwa nguPeter kwindima ye-19 neye-20 nayo yenzekile usuku lwakhe, okanye ukusukela. Kananjalo izinto ezininzi zesiprofeto uPetros acaphula kuso azizalisekanga kude kube ngumhla wethu. (Jonga uJoweli 2: 28-3: 21)

Ngaba singagqiba kwelokuba le mihla yokugqibela wayethetha ngayo ngamashumi amabini eminyaka?

Ngaphambi kokwenza izigqibo, makhe sifunde enye into ayithethayo uPetros malunga neMihla yokuGqibela.

Okokuqala, kufuneka uqonde ukuba ngemihla yokugqibela kuya kufika abagxeki, begculela kwaye belandela iminqweno yabo emibi. 4“Liphi idinga lokuza kwaKhe?” baya kubuza. Ukusukela oko oobawo bethu balalayo, yonke into iqhubeka njengokuba injalo kwasekuqalekeni kwendalo. (2Pe 3: 3, 4 BSB)

8Ntanda, sukuyilibala le nto, ngokuba eNkosini imini enye injengeminyaka eliwaka, neminyaka eliwaka injengemini enye. 9INkosi ayilibazisi ukuzalisekisa isithembiso sayo njengoko abanye becinga ukukhawuleza, kodwa inomonde kuni, ingafuni ukuba nabani na atshabalale, kodwa wonke umntu aguquke.

10Ke yona imini yeNkosi iya kuza njengesela. Izulu liyakunyamalala ngokugquma, iziqalelo ziyanyibilika emlilweni, kwaye umhlaba nemisebenzi yawo awuyi kufunyanwa. (2Pe 3: 8-10 BSB)

Ezi ndinyana azenzi nto ukuphelisa uluvo lokuba iMihla yokuGqibela yaqala ngePentekoste kwaye iqhubeke ukuza kuthi ga kumhla wethu. Ngokuqinisekileyo ubude bexesha bukhokelela abaninzi ekugculeleni nasekuthandabuzeni ukubuya kukaKristu yinyani ezayo. Ukongeza, ukufakwa kukaPetros kwiNdumiso 90: 4 kubalulekile. Cinga ukuba amazwi akhe abhalwa malunga nowama-64 CE, kwiminyaka nje engama-30 emva kokuvuka kukaYesu. Ukukhankanywa kweminyaka eliwaka kwimeko yeeNtsuku zokuGqibela kunokuba kubonakale kungathandeki kubafundi bakhe kwangoko. Nangona kunjalo, ngoku siyabona ngasemva ukuba sasilumke kangakanani isilumkiso sakhe.

Ngaba abanye ababhali abangamaKristu bathetha into ephikisana namazwi kaPetros?

Paul kunye neentsuku zokugqibela

Xa uPawulos wayebhalela uTimoti, wanika imiqondiso edibene neentsuku zokugqibela. Uthe:

Kodwa qonda oku, ukuba ngemihla yokugqibela kuya kufika amaxesha obunzima. 2Kuba abantu baya kuba ngabazithandayo, abathandi bemali, abanekratshi, abanekratshi, abaphathi kakubi, abangathobeli bazali, 3abangenabubele, abangenakucikideka, abanyelisi, abangenakuzeyisa, abangenatarhu, abangenakuthanda kulunga, 4abakhohlisi, abangenankathalo, abadumba likratshi, abathandi beziyolo kunokuba bathande uThixo, 5benembonakalo yokuhlonela uThixo, ukanti bayawakhanyela amandla ako. Baphephe abantu abanjalo. 6Kuba phakathi kwabo kungena abo banyebelezela ezindlwini, babambe abafazi ababuthathaka, bethwele izono, belahlekiswa ziinkanuko ngeenkanuko, 7uhlala efunda kwaye engaze afikelele kulwazi lwenyaniso. 8Kwangolo hlobo ke, bathi ooYanes noYambres bamchasa uMoses, ngokunjalo nabo aba bayayichasa inyaniso. Bangabantu abonakele iingqiqo, abangenakucikideka ngakulo ukholo. 9Kodwa abayi kude kakhulu, kuba ubudenge babo buza kucaca kubo bonke, njengokuba kwaba njalo ngala madoda mabini.
(2 Timoti 3: 1-9 ESV)

UPawulos uxela kwangaphambili imeko-bume yebandla lamaKristu, hayi umhlaba wonke. Iivesi 6 ukuya ku-9 ziyenza icace le nto. Amagama akhe ayafana ngendlela awabhalela amaRoma malunga namaJuda adlulileyo. (Bona amaRoma 1: 28-32) Ke ukonakala kwibandla lamaKristu kwakungeyonto intsha. Abantu bakaYehova bangaphambi kobuKristu, amaYuda, bawela kumzekelo ofanayo wokuziphatha. Imbali isibonisa ukuba izimo zengqondo ezivezwa nguPawulos zaxhaphaka kwiinkulungwane zokuqala zeCawa kwaye ziyaqhubeka ukuza kuthi ga kumhla wethu. Ukongezwa kukaPawulos kulwazi lwethu lweemeko eziphawula iMihla yokuGqibela kuyaqhubeka nokuxhasa umbono wexesha eliqala ngePentekoste ka-33 CE ukuya kuthi ga kumhla wethu.

UJames kunye neentsuku zokugqibela

U-Yakobi ukhankanya inye kuphela ngemihla yokugqibela:

Igolide nesilivere yenu idliwe ngumhlwa, umhlwa wazo uya kuba lingqina ngakuni, uyidle nenyama yenu. Oko nikugcinileyo kuya kuba njengomlilo ngemihla yokugqibela. ” (Yak 5: 3)

Apha, uYakobi akathethi ngemiqondiso, kodwa kuphela ukuba iMihla yokuGqibela ibandakanya ixesha lomgwebo. Ucacisa uHezekile 7:19 ofundeka ngolu hlobo:

“'Baya kuyiphosa ezitratweni isilivere yabo, negolide yabo iya kuba yinto enezothe kubo. Isilivere yabo negolide yabo ayisayi kuba nako ukubahlangula ngemini yokuphuphuma komsindo kaYehova…. ” (Hez 7:19)

Kwakhona, akukho nto apha ebonisa ukuba iMihla yokuGqibela yenye ngaphandle koko kuboniswe nguPeter.

UDaniel kunye neentsuku zokugqibela

Ngelixa uDaniel engazange alisebenzise eli binzana, "imihla yokugqibela", ibinzana elifanayo- "le mihla yokugqibela" - livela kabini kwincwadi yakhe. Kuqala kuDaniel 2: 28 apho inxulumene nokutshatyalaliswa koBukumkani boMntu obuya kutshatyalaliswa ekupheleni kweMihla yokugqibela. Isalathiso sesibini sifumaneka kuDaniel 10: 14 othi:

“Ndize kukuqondisa okuya kwenzeka kubantu bakowenu ekupheleni kwemihla. Kuba umbono usengowemihla leyo. (Daniyeli 10:14)

Xa sifunda ukusuka apho ukuya esiphelweni sencwadi kaDaniel, siyabona ukuba ezinye zeziganeko ezichaziweyo zandulela ukuza kukaKristu ngenkulungwane yokuqala. Ke endaweni yokuba oku kubhekisele kwiintsuku zokugqibela zale nkqubo yezinto iphela eArmagedon, kubonakala ngathi-njengoko uDaniel 10:14 esitsho-konke oku kubhekisa kwimihla yokugqibela yenkqubo yezinto yamaJuda eyaqukunjelwa ngenkulungwane yokuqala.

UYesu kunye neentsuku zokugqibela

Abo bafuna umqondiso kwilinge elingenamsebenzi lokuxela kwangaphambili ukuza kweNkosi yethu uYesu bayakukhanyela oku. Abanye baya kuthi kukho amaxesha amabini exesha elichazwe eBhayibhileni njengemihla yokugqibela. Bangatsho ukuba amazwi kaPetros akwiZenzo isahluko 2 abhekisa kwisiphelo senkqubo yezinto yamaJuda, kodwa ukuba ixesha lesibini- "lemihla yokugqibela" -lenzeka ngaphambi kokufika kukaKristu. Oku kufuna ukuba babeke inzaliseko yesibini kumazwi kaPeter angaxhaswanga sisibhalo. Ikwafuna ukuba bachaze ukuba azaliseka njani la mazwi ngaphambi kuka-70 CE xa iYerusalem yatshatyalaliswayo:

Ndiza kwenza izimanga ezulwini phezulu, nemiqondiso emhlabeni phantsi, igazi, nomlilo, nomphunga womsi, ingekafiki imini yeNkosi, umhla omkhulu ozukileyo. (IZe. 2:19, 20)

Kodwa umceli mngeni wabo awupheleli apho. Kuya kufuneka bachaze nendlela ekuzalisekeni kwesibini kweMihla yokuGqibela, azaliseka ngayo amazwi kwiZenzo 2: 17-19. Kule mihla yethu, ziphi iintombi eziprofethayo, nemibono yabafana, namaphupha amadoda amakhulu, nezipho zomoya ezathululwa ngenkulungwane yokuqala?

Aba bathetheleli bokuzaliseka kabini baya kulatha kwiingxelo ezifanayo zamazwi kaYesu afumaneka kuMateyu 24, kuMarko 13, nakuLuka 21. Ezi zidla ngokubhekiswa kubo ngabakholwayo njengabo "Isiprofeto sikaYesu ngemiqondiso." Yemihla Yokugqibela. ”

Ngaba le yimoniker echanekileyo? Ngaba uYesu wayesinika indlela yokulinganisa ubude bemihla yokugqibela? Ngaba wakha wasebenzisa ibinzana elithi “imihla yokugqibela” kuyo nayiphi na kwezi ngxelo zintathu? Okumangalisayo kukuba, kwabaninzi, impendulo nguHayi!

Wayengenguwo Umqondiso, Kodwa Isilumkiso!

Abanye basaya kuthi, “Kodwa ngaba uYesu akasixeleli ukuba ukuqala kwemihla yokugqibela kuya kuphawulwa ziimfazwe, iindyikitya zokufa, iindlala, kunye neenyikima zomhlaba?” Impendulo ayikho kumanqanaba amabini. Okokuqala, akasebenzisi igama elithi "Imihla yokugqibela" okanye naliphi na igama elinxulumene noko. Okwesibini, akatsho ukuba iimfazwe, iindyikitya zokufa, iindlala, kunye neenyikima ziyimpawu zokuqala kwemihla yokugqibela. Endaweni yokuba athi, ezi ziza phambi kwawo nawuphi na umqondiso.

Zonke ezi zinto kufuneka zenzeke, kodwa isiphelo sona asikafiki. (Mt 24: 6 BSB)

Sukuba nexhala. Ewe, ezi zinto kufuneka zenzeke, kodwa isiphelo asiyi kulandela kwangoko. ” (UMarko 13: 7 NLT)

Musani ukoyika. Kuba ezo zinto zimele ukuthi zihle kuqala; sona ke isiphelo asiyi kufika kwaoko. (Luka 21: 9 NIV)

Esona sifo sakha sathwaxwa yiyo nayiphi na imigangatho yaba kukufa okuMnyama nge-14th Inkulungwane. Kwalandela iMfazwe Yeminyaka Elikhulu. Kwakukho nendlala ngelo xesha kunye neenyikima zomhlaba, kuba zisenzeka rhoqo njengenxalenye yentshukumo yeetectonic plate. Abantu babecinga ukuba isiphelo sehlabathi sifikile. Nanini na xa kukho isibetho okanye inyikima, abanye abantu abaneenkolelo bafuna ukukholelwa ukuba sisohlwayo esivela kuThixo, okanye uhlobo oluthile lomqondiso. UYesu usixelela ukuba singalahlekiswa zizinto ezinjalo. Njengokuba kunjalo, impendulo yakhe yesiprofeto uyiphendula kumacandelo amathathu abuzwe ngabafundi ngesilumkiso esithi: “Lumkani kungabikho bani unilahlekisayo…” (Mt 24: 3, 4)

Nangona kunjalo, abaxhasi abakhohlakeleyo 'bemiqondiso exela kwangaphambili isiphelo' baya kwalatha kuMateyu 24: 34 njengobungqina bokuba usinike intonga yokulinganisa: "esi sizukulwana". Ngaba uYesu wayewaphikisa amazwi akhe akwiZenzo 1: 7? Apho, waxelela abafundi ukuba "ayikokwenu ukwazi amaxesha okanye imihla uBawo ayimise ngegunya lakhe." Siyazi ukuba iNkosi yethu ayizange ithethe ubuxoki. Ke ngekhe aziphikise. Ke ngoko, isizukulwana esiya kubona "zonke ezi zinto" kufuneka sibhekise kwenye into ngaphandle kokuza kukaKristu; into bavunyelwe ukuba bayazi? Intsingiselo yesizukulwana sikaMateyu 24:34 yaxoxwa ngokweenkcukacha Apha. Ukushwankathela loo manqaku, sinokuthi "zonke ezi zinto" zisebenza kwinto awayeyithetha xa wayesetempileni. Yayingezo zivakalisi zentshabalalo ezakhokelela kwimibuzo yabafundi kwasekuqaleni. Ngokucacileyo ngokushicilelwa kombuzo wabo, babecinga ukuba ukutshatyalaliswa kwetempile kunye nokuza kukaKristu yayiziziganeko ezenzeka ngaxeshanye, kwaye uYesu wayengenakuyisebenzisa le ngcamango ngaphandle kokutyhila inyani awayengekanikwa mvume yokuyidlulisa.

UYesu wathetha ngeemfazwe, iindyikitya zokufa, iinyikima zomhlaba, indlala, intshutshiso, abaprofeti bobuxoki, ooKristu bobuxoki nokushunyayelwa kweendaba ezilungileyo. Zonke ezi zinto zenzekile kule minyaka ingama-2,000 33 idlulileyo, ke akukho nanye kwezi eyenza nantoni na ukuphazamisa ukuqonda ukuba iMihla yokuGqibela yaqala ngo-24 CE kwaye iyaqhubeka nanamhlanje. UMateyu 29: 31-XNUMX udwelisa imiqondiso eza kulandelela ukufika kukaKristu, kodwa kusafuneka sizibone.

Iintsuku ezimbini zokugqibela

Singanobunzima ngombono wexesha elibalekayo iminyaka engama-2,000 XNUMX okanye nangaphezulu. Kodwa ayingomphumo wokucinga kwabantu oko? Ngaba ayiphumi kwithemba okanye kwinkolelo yokuba singawaphembelela amaxesha kunye nemihla uBawo ayibeke phantsi kwegunya lakhe, okanye njengoko i-NWT isitsho, "phantsi kolawulo lwakhe"? Ngaba abanjalo bawela kudidi lwabo bagwetywayo nguYesu njengabasoloko 'befuna umqondiso'?

UYehova ulunike uluntu ixesha elininzi ukuba lizenzele izigqibo. Isilele kakhulu kwaye ikhokelele ekubandezelekeni nakwintlekele. Ngelixa ixesha linokubonakala ngathi lide kuthi, kuThixo liziintsuku nje ezintandathu ubude. Kuthekani ukuba uchonga isithathu sokugqibela selo xesha, iintsuku ezimbini zokugqibela, njenge- "Imihla yokugqibela". Nje ukuba uKristu asweleke kwaye avuswe, emva koko uSathana wayeza kugwetywa kwaye aBantwana bakaThixo babe nokuqokelelwa, kwaye iwotshi ephawula iintsuku zokugqibela zoBukumkani boMntu zaqala ukukhathaza.

Sikwimihla yokugqibela — oko kwaqala ibandla lamaKristu — kwaye silinde ngomonde nangokulindela ukufika kukaYesu, oza kuza ngesiquphe njengesela ebusuku.

_________________________________________________

[i]  Ngelixa u Yesu wayebhekisa kuma Yuda omhla wakhe, ngakumbi kwiinkokeli zonqulo zama Yuda, amaNgqina kaYehova acingayo anokubona ukungangqinelani kula mazwi. Okokuqala, bafundiswa ukuba ngamaNgqina kaYehova athanjiswe ngomoya, aquka onke amalungu eQumrhu lawo Elilawulayo, abumba isizukulwana uYesu awathetha ngaso kuMateyu 24:34. Ngokuphathelene nokusebenzisa igama elithi "ukukrexeza" kwesi sizukulwana sanamhlanje, kutshanje kuye kwavela ukuba aba bathi bangamalungu omtshakazi kaKristu bakwenzile ukukrexeza ngokwasemoyeni ngokwemigangatho yabo yokulinganisa. Iintlanga. Ngokuphathelele 'ukufuna umqondiso' kumazwi kaYesu, ukuqala kwesi 'sizukulwana sithanjiswe ngomoya' kumiselwe ngexesha elisekwe ekutolikeni kwabo imiqondiso eyenzeka emva nasemva kowe-1914. Basityeshela isilumkiso sikaYesu, bayaqhubeka nokukhangela utyikitya ukuza kuthi ga kulo mhla njengendlela yokumisela ixesha lokuza kwakhe.

 

UMeleti Vivlon

Amanqaku nguMeleti Vivlon.
    17
    0
    Ndingazithanda iingcinga zakho, nceda uphawule.x