[Selle artikli autor on Andere Stimme]

Mõni aasta tagasi, kui raamatuõppe kokkulepe tühistati, arutasime mõne mu sõbraga oma teooriaid, miks. Iseenesestmõistetavalt ei olnud tegelik põhjus kirjas toodud üks ja järsku jõudis mulle pähe mõte, et toimub midagi suuremat: me ei usaldanud juhatust meile kogu tõde rääkima. Sel ajal tundsime kõik veel, et Jehoova tunnistajate organisatsioon oli Jumala organisatsioon; tõelise religiooni ainus ilming maa peal. Kuidas oli juhtunud, et me ei usaldanud GB-d täielikult?

Kui arutelu hoogustus sellele viimasele küsimusele vastamiseks, tõstsin üles 1990. aasta vabatahtliku annetuse korralduse ja mõnede harude hiljutise vähendamise, kus mõned vennad „saadeti põllule tagasi”. Esimest juhtumit arvati televangeliste puudutavate skandaalide tõttu ajendanud hirm maksustamise ees ja teise juhtumit lihtsustatud väiksemaks muutmine, kuid ametlikud selgitused ei sisaldanud viidet kummalegi neist teguritest. Ma võisin ette kujutada, miks nad ei taha avaldada nende otsuste tegelikke põhjuseid, kuid arvavad ka, et võlgnevad arved maksnud vendadele ja õdedele täielikult.
Nüüd võite mõelda, et mul pole tegelikult mingit võimalust oma kahtlusi tõestada, ja teil on õigus. Kirjeldan oma isikliku arusaama arengut organisatsiooni sirgjoonelisuse osas. Kui need probleemid olid värsked, arutasin neid paljude pikaajaliste JW-dega ja suur enamus pidas enesestmõistetavaks, et organisatsioon ei olnud täiesti tulemas. Nii et nendes küsimustes oli rohkem kui nad rääkisid, või suhtlesid nad viisil, mis tekitas kahtlusi. Mõlemal juhul oli efekt sama. Usalduse halvenemine, mida aeg kas kinnitab või kustutab.
Palju aega ei läinud, enne kui 24. aastal avati Matteuse 34:2010 „uus” arusaam „põlvkonnast”. Selleks ajaks oli juba valusalt ilmnenud, et midagi on meie arvutustes põhimõtteliselt valesti. 1914. aasta põlvkond - mis tahes mõistliku põlvkonna mõistega - oli tulnud ja läinud ning Harmagedoon ei olnud realiseerunud. Sel hetkel oli alandlik ja auväärne asi tunnistada, et me tõesti ei teadnud, mis toimub. Paraku polnud GB vastus midagi sellist, vaid pigem leiutas sõna „põlvkond” väljamõeldud definitsiooni, mis oli solvavalt ebatõenäoline. Meie tõlgendusest Taanieli 4. peatükist oli kolmainsuse ja põrgutule sarnaselt teistele konfessioonidele saanud püha ja puutumatu õpetus, mida tuli kaitsta isegi siis, kui see tähendas pühakirja keerutamist.
Siiani andsin GB-le kahtluse teatud eelise. Pidasin neid petlikuks, nurka maalituks, üleliia murelikuks juriidiliste tagajärgede jms pärast, kuid mitte ettekavatsetult ebaausaks. Kui inimesed kutsusid neid valetajateks või petlikeks, siis ma kaitsesin neid. Ma väitsin, et seda, mida me seni nägime, ei pea omistama tahtlikule tegevusele.
Ja siis tuli mai saade.
Proovige nii palju kui võimalik, et kahtlusest kasu oleks, Stephen Letti tunniajalises rahataotluses on kohutavalt palju, mis pole lihtsalt tõsi. Lisaks on uskumatu, et ta seda ei tea. Olen võidelnud oma veendumuse hoidmiseks, et tipust ei tule pahatahtlikkust ega tahtlikku pettust. Paraku tunnen, et see libiseb mul käest.

Meleti Vivlon

Meleti Vivloni artiklid.
    49
    0
    Hea meelega teie mõtted, palun kommenteerige.x