Toe fetaui le Mesia Valoaga o le Tanielu 9: 24-27 ma Secular History

Faʻavaeina o Faʻavae mo se Fofo - faaauau pea (3)

 

G.      Vaʻaiga lautele i mea na tutupu i tusi o Esera, Neemia, ma Eseta

Manatua i le Aso koluma, lolomiina tusitusiga o le aso o se mea na tupu na taʻua, a o le tusitusiga masani o le aso o se mea na tupu fuafuaina e le faʻavae.

 

aso mea na Tutupu Mau
1st Tausaga o Kuresa ia Papelonia Le poloaiga a Kuresa e toe fausia le Malumalu ma Ierusalema Ezra 1: 1-2

 

  O i latou na toe foʻi mai le tafeaga, e aofia ai Moretekai, Neemia, i le taimi lava e tasi ma Iesua ma Serupapelu Esera 2
7th Masina, 1st Tausaga o Kuresa ia Papelonia,

2nd Masina, 2nd Tausaga o Kuresa

Atalii o Isaraelu i aai o Iuta,

O sa Levi mai le 20 tausaga le matua e vaaia galuega i le Malumalu

Esera 3: 1,

Ezra 3: 8

  E taumafai le au tetee e taofi galuega i le Malumalu Esera 4
Amata o le Nofoaiga a Aasueru (Cambyses?) Tuuga faasaga i tagata Iutaia ile amataga ole nofoaiga a le Tupu o Asueru Ezra 4: 6
Amata o le nofoaiga a Artaxerxes (Bardia?)

 

2nd Tausaga o Tariu, Tupu o Peresia

Tuuaʻiga faasaga ia Iutaia.

Tusi i se Tupu Artaxerxes i le amataga o lana nofoaiga.

Na taofia le galuega seʻia oʻo i le nofoaiga a Tariu le tupu o Peresia

Esera 4: 7,

Esera 4: 11-16,

 

Ezra 4: 24

Amataga o le nofoaiga a Tariu,

24th Aso, 6th Masina, 2nd Tausaga o Tariu,

Faʻasino i le 1st Tausaga Cyrus

Tusi ia Darius e le au teteʻe ina ua faʻamalosi e Hakai le toe amataina o le fale.

Filifili e toe fausia

Esera 5: 5-7,

Hakai 1: 1

2nd Tausaga o Tariu Ua i ai le faatagaga e faaauau ai le fausiaina o Malumalu Ezra 6: 12
12th Masina (Adar), 6th Tausaga o Tariu Maea le Malumalu Ezra 6: 15
14th aso Nisani, 1st masina,

7th Tausaga Darius?

Faʻamanatuina le Paseka Ezra 6: 19
     
5th Masina, 7th Tausaga o Artaxerxes Na tuua e Esera ia Papelonia e o i Ierusalema, ae ave e Artaxerxes ni foai mo Malumalu ma taulaga. Ezra 7: 8
12th aso, 1st Masina, 8th Tausaga o Artaxerxes O loo aumaia e Esera ia sa Levi ma taulaga i Ierusalema, malaga auiliili i le Esera 7 Ezra 8: 31
Ina ua mavae 12th aso, 1st Masina, 8th Tausaga o Artaxerxes

20th Tausaga Artaxerxes?

E leʻi leva ona maeʻa mea na tutupu i le Esera 7 ma le Esera 8, ae faʻafeiloaʻi atu e Perenise ia Esera e faʻatatau i le faʻaipoipoga i fafine ese.

Na faafetai Esera i le Atua mo le agalelei mai Tupu o Peresia ma le mafai ona fausia o Malumalu ma pa maa mo Ierusalema (f9)

Esera 9
20th aso 9th masina 8th Tausaga?

1st aso 10th masina 8th Tausaga?

I le 1st aso o 1st masina sosoo le Tausaga, Le 9th Tausaga?

Po o 20th e 21st Tausaga Artaxerxes?

O Esera, o faitaulaga sili, o sa Levi, ma Isaraelu uma na latou faia se tautoga e tuu ese ava mai fafo.

O le Fale 'ai o Johanan le ataliʻio Eliasipa

Ezra 10: 9

Ezra 10: 16

Ezra 10: 17

 

20th tausaga o Artaxerxes Na soloia pa o Ierusalema ma faitotoʻa faitotoʻa. (Masalo leaga pe leai foi se tausiga ile 8th Tausaga Artaxerxes) Neemia 1: 1
Nisani (1st Masina), 20th Tausaga Artaxerxes Na faanoanoa le fiafia o Neemia i luma o le Tupu. Maua le faʻatagaina e alu i Ierusalema. O le taʻua muamua o Sanballat le Horonite ma Tobiah le Amoni. Queenly consort nofo i ona tafatafa. Neemia 2: 1
?5th - 6th Masina, 20th Tausaga Artaxerxes Eliashib le Faitaulaga Sili, fesoasoani e toe fausia le Pepa Mamoe Neemia 3: 1
?5th - 6th Masina, 20th Tausaga Artaxerxes O le puipui na toe faaleleia i le afa o lona maualuga. Sanballat ma Tobiah Neemia 4: 1,3
20th Tausaga Artaxerxes i le 32nd Tausaga Artaxerxes Kovana, taofi Perenise, ma isi, nonoina mo le tului Neemia 5: 14
 

25th Aso o Elul (6th masina), 20th Tausaga Artaxerxes?

E taumafai tagata faalata e fesoasoani ia Sanballat e fasiotia Neemia.

Toe faaleleia le pa i 52 aso

Neemia 6: 15
25th Aso o Elul (6th masina), 20th Tausaga Artaxerxes?

 

 

 

7th masina, 1st Tausaga Cyrus?

Na faia e Katesi, tofia leoleo faitotoa, tagata pepese, ma sa Levi, na pule Ierusalema e Hanani (le uso o Neemia) o ia foi o Hanania le perenise o le maota. E le tele ni fale na fausia i totonu o Ierusalema. Toe foi io latou aiga.

Gafa o na toe foʻi. E pei ona tusia i le Esera 2

Neemia 7: 1-4

 

 

 

 

Neemia 7: 5-73

1st e 8th Aso, 7th masina.

20th Tausaga Artaxerxes?

Na faitau e Esera le Tulafono i tagata,

Neemia o Tirshatha (Kovana).

Faʻamanatuina le Faʻailoga o Fale.

Neemia 8: 2

Neemia 8: 9

24th Aso o 7th masina, 20th Tausaga Artaxerxes? Tuuese i latou mai le 'ava mai fafo Neemia 9: 1
?7th Masina, 20th Tausaga Artaxerxes 2nd Le feagaiga na faia e le 'au toe faafoi mai Neemia 10
?7th Masina, 20th Tausaga Artaxerxes Tele na toso e nonofo ai i Ierusalema Neemia 11
1st Tausaga Cyrus i se mea sili

 20th Tausaga Artaxerxes

O se aotelega puʻupuʻu mai le toe foʻi atu ma Zerubbabel ma Jeshua i aso faʻamanatu ina ua maeʻa le pa. Neemia 12
20th Tausaga o Artaxerxes? (faʻasino i le Neemia 2-7)

 

 

32nd Tausaga o Artaxerxes

ina ua mavae le 32nd Tausaga o Artaxerxes

Faitauga o le Tulafono i le aso o faʻamanatuga o le maeʻa toe faaleleia le pa.

A o le i uma le puipui, o se faʻafitauli ma Eliashib

Ua toe foi Neemia i Artaxerxes

Na talosaga mulimuli ane ai Neemia mo se livi

Neemia 13: 6
3rd Tausaga Ahasuerus Ahasuerus pule mai Initia i Etiopia, 127 pulega faaitumalo,

masina e ono na faia,

7 Aloalii ma avanoa i le Tupu

Eseta 1: 3, Eseta 9:30

 

Eseta 1: 14

6th Tausaga Ahasuerus

 

10th masina (Tebeth), 7th Tausaga Ahasuerus

Saili fafine lalelei, sauniuni 1 tausaga.

Na ave Eseta i le Tupu (7th tausaga), o se fanua na maua e Mordecai

Eseta 2: 8,12

 

Eseta 2: 16

13th aso, 1st Masina (Nisani), 12th Tausaga o Asueru

13th aso– 12th Masina (Adar), 12th Tausaga o Asueru

 

Na fai e Hamanu le taupulepulega ia Iutaia,

Na lafo e Hamanu le tusi i le igoa o le Tupu i le 13th aso o 1st masina, faʻatulaga le faʻaumatiaga o tagata Iutaia i le 13th aso o 12th Masina

Eseta 3: 7

Eseta 3: 12

  Na faailoa Eseta, anapogi mo aso e tolu Esther 4
  E alu atu Eseta i le Tupu e leʻi taʻitaʻia.

Na tapena le taumafataga.

O Moretekai na suia e Hamanu

Eseta 5: 1

Eseta 5: 4 Eseta 6:10

  Na faaali Haman ma faatautau Eseta 7: 6,8,10
23rd aso, 3rd Masina (Sivan), 12th Tausaga Ahasuerus

13th - 14th aso, 12th masina (Adar), 12th Tausaga Ahasuerus

Faʻatulagaina na faia mo tagata Iutaia e puipuia i latou lava.

E puipuia e tagata Iutaia i latou lava.

Purim faavaeina.

Eseta 8: 9

 

Eseta 9: 1

13th pe mulimuli ane Tausaga o Ahasuerus O Asueru na faʻamalosi galuega i luga o laueleele ma motu o le sami,

Moretekai 2nd ia Asueru.

Eseta 10: 1

 

Eseta 10: 3

 

H.      Tupu o Peresia - Igoa a le Tagata Lava poʻo Nofoaga Faʻalili?

O suafa uma o le tupu o Peresia matou te faʻaaogaina e mafua mai ile faʻa Eleni poʻo le faʻa Latina.

Igilisi (Eleni) Peresia Eperu Herodotus Uiga o le Peresia
Kuresa (Kyros) Kourosh - Kurus Koresh   Pei o le La poʻo Ia na te faʻatagaina le tausiga
Tariu (Dareios) Dareyavesh - Darayavaus   Faia Faia o le Lelei
Kesese (Xerxes) Khshyarsha - (shyr-Shah = leona tupu) (Xsayarsa)   toa Puleaina o toa
Ahasuerus (Latina) Xsya.arsan Aasavero   Toa i totonu o Tupu - Sili o Pule
Artaxerise Artaxsaca Artahsasta Manaia tele O lana tulafono e ala mai i le upu moni-Tupu o le Amiotonu

 

O le mea lea, e foliga mai oi latou uma o nofoalii igoa nai lo igoa patino, e pei o le Aikupito nofoaiga o Farao - o lona uiga "Fale Tele". O lenei mea, o lona uiga, o igoa nei e mafai ona faʻaaogaina i sili atu ma le tasi Tupu, ma ono tupu ai se tasi Tupu e mafai ona valaauina e le lua pe sili atu foi o nei suafa. O se mea taua e matauina o le cuneiform papaʻu e seasea ona iloa ai le Artaxerxes poʻo Darius o loʻo iai ma se isi igoa poʻo le igoa faʻaigoa e pei o le Mnemon, o lea seʻi vagana ai o loʻo aofia ai ma isi igoa e pei o tagata ofisa e masani ona faʻaalia mai ma o lea la le taimi o loʻo i ai i le tofi e mafai ona fuafuaina , ona tatau lea ona tufatufaina atu sikola e le au atamamai tele lava i matea.

 

I.      O vaitaimi o le valoaga, aso, vaiaso, po o tausaga?

O le upu moni a Eperu o lo o i ai le upu mo le fitu (s), o lona uiga e fitu, ae mafai ona uiga i le vaiaso e fuafua i le aano. A fua atu o le valoaga e le talafeagai pe a faitau i le 70 vaiaso, a leai se faʻauiga, e tele faaliliuga e le o le "vaiaso (vaiaso)" ae tuu i le "fitu (s)". E faigofie ona malamalama i le valoaga pe a tatou faapea atu i le v27, ”ma i le afa o le fitu na te le faia le taulaga ma le foai o meaalofa ”. Ua mafai ona tatou iloa o le umi o le galuega a Iesu o le tolu ma le afa tausaga mai tala o le Talalelei. O le mea lea e mafai ona tatou otometi malamalama i le fitu ia faasino i tausaga, nai lo le faitau o “vaiaso” ma le tatau ona manatua e liliu i le “tausaga”, pe le o mautinoa pe o le faʻauiga o malamalama i tausaga mo aso taʻitasi e aunoa ma se lelei faavae .

O le 70th vaitaimi e fitu, faatasi ai ma taulaga ma taulaga o meaalofa e faamutaina le ogatotonu (3.5 tausaga), foliga mai e tutusa ma le maliu o Iesu. O lana taulaga togiola, e faatasi lava mo taimi uma, na avea ai taulaga i le Herota malumalu e le aoga ma ua le toe manaʻomia. O le ata lafoia e pei ona faaalia i le ulufale faaletausaga i totonu o le Mea Sili Ona Paia na faataunuuina ma ua le toe manaʻomia (Eperu 10: 1-4). E ao foi ona tatou manatua, ina ua maliu Iesu, na saeluaina le ie puipui o le Mea e Sili Ona Paia (Mataio 27:51, Mareko 15:38). O le mea moni e faapea o tagata Iutaia o le uluaʻi senituri na faaauau pea ona faia osigataulaga ma meaalofa seʻia oʻo i le taimi o le vagaia Ierusalema e Roma e le taua. E leʻi toe manaʻomia e le Atua taulaga na osi e Keriso lona soifua mo tagata. O le iʻuga o le 70 fitu fitu (poʻo ni vaiaso) o tausaga, 3.5 tausaga mulimuli ane ona fesoʻotaʻi lea ma le tatalaina o le faʻamoemoe e avea ma fanau a le Atua i Nuu Ese i le 36 TA. I lenei taimi le malo o Isaraelu faamutaina le avea ma Malo o le Atua o faitaulaga ma o se malo paia. Ina ua mavae lenei taimi, naʻo tagata Iutaia taʻitasi na avea ma Kerisiano o le a faitauina o se vaega o lenei Malo o Ositaulaga ma o se malo paia, faʻatasi ma Nuu Ese na avea ma Kerisiano.

Faaiuga: o le vaitaimi o lona uiga o le fitu o lona fitu tausaga e maua ai le aofaʻi o 490 tausaga, 70 taimi e fitu vaevaeina i vaitau nei:

  • Fitu fitu = 49 tausaga
  • Onosefulu ma le lua seva = 434 tausaga
  • E faamalosia i le fitu = 7 tausaga
  • I le afa o le fitu, meaalofa foaʻi e faʻamuta = 3.5 tausaga.

E iai ni fautuaga na faʻapea o tausaga o tausaga faʻavaloaga a le 360 ​​aso. Lea e manatu o loo i ai se mea e pei o se tausaga faavaloaga. E faigata ona maua se molimau maumaututu o lea tulaga i tusitusiga paia.

O loʻo i ai foi ni manatu o le vaitaimi o le masina atoa na alu i aso ae le o masina masani. Lenei foi, e leai se maumaututu molimau mo lenei. Ae le gata i lea, o le masani ai kalena a tagata kalena Iutaia e fetaui ma le Julian kalena i tausaga uma e 19, o lea la mo se vaitaimi umi pei o le 490 tausaga o le a leai se suiga i le umi i le kalena tausaga e pei ona tatou faitauina i aso nei.

Iloiloina isi sili sili atu mataina umi o le tausaga / vaitaimi o Daniels vavalo o fafo atu o le lautele o lenei faasologa.

J.     Faailoaina faailoga o Tupu o loo maua i tusitusiga paia

Mau Uiga po o se mea e tupu pe o le mea moni Tupu o le Tusi Paia Faʻavaomalo Tupu, ma faʻamaumauga faʻamaoni
Tanielu 6: 6 120 pulega faʻaitumalo Darius le Metai O Darius the Mede atonu o le nofoalii igoa mo se tasi o le tele o sui tauva. Ae e leai se tupu faʻaali lea e aloaʻia.
Eseta 1:10, 14

 

 

 

 

 

Ezra 7: 14

7 tamalii sili ona latalata ia te ia o Peresia ma Ala o Faasalalauga.

 

 

 

 

Le tupu ma ana faufautua 7

Ahasuerus

 

 

 

 

 

 

Artaxerise

O nei faamatalaga e ogatasi ma le tala faʻasolopito e uiga ia Tariu le Sili.

E tusa ai ma Herodotus, Darius o se tasi o 7 tamalii na tautua Cambyses II. A o ia taofia ana soa, e talafeagai le talia o Darius na faaauau le faatulagaga.

O lea faʻamatalaga e fetaui lelei ma Darius the Great.

Eseta 1: 1,

Eseta 8: 9,

Eseta 9: 30

127 pulega faaitumalo mai Initia i Etiopia. Ahasuerus O le mea moni e pei o le Eseta 1: 1 faʻailoa Asueru o le tupu o pulea 127 pule faʻamasinoga ua faʻaalia ai o se faʻailoga faʻailoga o le tupu. E pei ona taʻua i luga Darius o le Mede na o le 120 itu faʻalapotopotoga faaitumalo. 

Na oo atu le malo o Peresia i le vaega pito i tele i lalo o Darius le Sili, ma taunuu ai i Initia ile 6th tausaga ma ua leva ona pule i Etiopia (e pei ona masani ai ona taʻua o le itulagi o le mamao o saute o Aikupito). Na faʻafefe i lalo o ona sui. O le mea lea, o lenei uiga sili fetaui ma Darius le Sili.

Eseta 1: 3-4 Tausamiga mo le 6 masina mo Perenise, Nobles, Army, Auauna Asueru 3rd tausaga o lana nofoaiga. Na tauina e Tariu le fouvalega ile tele ole lua tausaga muamua o lana nofoaiga. (522-521)[I]. Lona 3rd tausaga o le a avea ma muamua avanoa e faʻamanatu ai lona ulufale atu ma faʻafetai ia i latou na lagolagoina o ia.
Eseta 2: 16 Na ave Eseta i le Tupu 10th masina Tebet, 7th Tausaga Ahasuerus Na faia loa e Tariu se polokalame i Aikupito i le faʻaiuga o le 3rd (520) ma agaʻi atu i le 4th tausaga o lana nofoaiga (519) faasaga i fouvalega iina toe maua ai Aikupito i le 4th-5th (519-518) tausaga o lana nofoaiga.

I le 8th tausaga na ia amatalia ai le polokalame e puʻeina Asia Tutotonu mo le lua tausaga (516-515). I le tausaga talu ai, na ia faʻasaga i le Scythia 10th (513)? Ma Eleni (511-510) 12th - 13th. O ia, o le mea lea, na i ai le malologa i le 6th ma 7th tausaga ua lava e faʻatulaga ma maeʻa le sailiga mo se ava fou. O lenei e fetaui lelei ai Darius the Great.

Eseta 2: 21-23 O se taupulepulega faasaga i le Tupu na maua mai ma lipotia Ahasuerus O Tupu uma mai Darius ma faasolo na faufau leaga lava, e oo lava i o latou atalii, ina ia fetaui ma soo se Tupu e aofia ai Darius le Sili.
Eseta 3: 7,9,12-13 O se togafiti na faia i tagata Iutaia ma le aso na fuafuaina mo lo latou faaumatiaga.

E faatamaia e Hamanu le Tupu i 10,000 taleni siliva.

Faʻatonuga e lafo e tagata faʻatau.

Ahasuerus Le Tautua galuega na faʻatuina e Darius le Sili, o le mea lea, o Asueru o Eseta e le mafai ona avea ma tupu Peresia i luma o Tariu, pei o Cambyses, atonu o le Ahasuerus o Esera 4: 6.
Eseta 8: 10 “Auina pepa tusitusia e lima o tagata tiʻetiʻe i solofanua, tiʻetiʻe i tua o solofanua sa faʻaaogaina i le tautua tautupu, atalii o le au fai vave” Ahasuerus A o le Eseta 3: 7,9,12-13.
Eseta 10: 1 “Faʻamalosia galuega i luga o laueleele ma motu o le sami" Ahasuerus O le tele o Motu Eleni sa i lalo o le pule a Darius e lona 12th tausaga. Na faʻatutuina e Tariu le malo i le lautele o lafoga i tupe poʻo oloa poʻo auaunaga. Na faia foi e Tariu se polokalame tele o auala, auala, alofilima, maota faʻapitoa, malumalu e masani ona faia e tagata. O Motu na leiloa e Xerxes lona ataliʻi ma tele na le toe mauaina. Ole fetaui lelei lava o le Darius the Great.
Ezra 4: 5-7 Le faʻasologa o le Tusi a Tupu a Peresia:

Kuresa,

Asaseru, Artaxerxes,

Tariu

Poloaiga a tupu O le soloaʻiga o Tupu e tusa ai ma faʻamatalaga a le lalolagi o:

 

Kuresa,

Kemupotia,

Smerdis / Bardiya,

Tariu

Esera 6: 6,8-9,10,12 ma

Esera 7: 12,15,21, 23

Faatusatusaga o fesootaiga e Darius (Ezra 6) ma Artaxerxes (Ezra 7) 6: 6 I tua atu o le Vaitafe.

6:12 Ia faia ia vave

6:10 Le Atua o le Lagi

6:10 Tatalo mo le ola o le Tupu ma ona atalii

6: 8-9 mai le tupu tupe o le lafoga i tala atu o le Vaitafe o tupe faʻaalu o le a vave ona ave.

7:21 tala atu o le vaitafe

 

 

7:21 ia faia faʻavave

 

7:12 Le Atua o le Lagi

 

7:23 leai se ita faasaga i le tupu Tupu ma ona atalii

 

 

7:15 aumai ario ma auro na foaʻi atu e le Tupu ma ana fesoasoani i le Atua o Isaraelu.

 

 

 

O le tutusa i le tautala ma uiga faaalia o le a Darius o Esera 6 ma Artaxerxes o Esera 7 o le tagata lava e tasi.

Esera 7 Suiga o le faʻaigoaina o Tupu Tariu 6th tausaga, sosoo ai 

Faatulagaga 7th tausaga

O le tala a Esera ia Tariu (le Sili) i le mataupu 6, i le maeʻa o le fausiaina o le Malumalu. Afai o le Artaxerxes o le Esera 7 e le o Darius, tatou te va i le 30 tausaga mo Darius, 21 tausaga o Xerxes, ma le muamua 6 tausaga o Artaxerxes i le va o nei mea na tutupu, e atoa le 57 tausaga.
       

  

Faʻavae i luga o faʻamaumauga i luga nei o fofo mafai.

Se Fofo Fautuaina

  • O Tupu i le tala o le Esera 4: 5-7 e faʻapea: Cyrus, Cambyses e faʻaigoa o Ahasuerus, ma Bardiya / Smerdis e faʻaigoa o Artaxerxes, sosoʻo ai ma Darius (1 poʻo le Sili). O le Ahasuerus ma le Artaxerxes e le tutusa ma Darius ma Artaxerxes na taʻua mulimuli ane ia Esera ma Neemia poʻo le Ahasuerus o Eseta.
  • E le mafai ona i ai se avanoa 57 tausaga i le va mea na tupu i le Esera 6 ma le Esera 7.
  • O Asueru o Eseta ma Artaxerxes o Esera 7 agaʻi atu o loʻo taʻua ia Darius I (le Sili)
  • Le faʻamaoni o tupu e pei ona faʻamauina e le au tusitala Eleni e le saʻo. Atonu o se tasi pe sili atu Tupu o Peresia, na toe faaluaina e le au tusi talaaga Eleni a le o le mea sese, ma nunumi ai lava le Tupu lava lea e tasi pe a taua i lalo o se isi nofoalii igoa, pe uumiina o latou lava Eleni talafaasolopito mo mafuaaga faasalalauga. O se atonu e faʻataʻitaʻia o se kopi e lua o le Darius I o Artaxerxes I.
  • E le tatau ona i ai se mea e manaʻomia mo faʻataʻitaʻiga a Alexander o Eleni poʻo kopi o Johanan ma Jaddua o loʻo avea ma faitaulaga sili e pei ona i ai i le tele o mea o loʻo iai ma faʻafitauli a lotu. E taua lenei mea aua e leai ni faʻamatalaga faʻasolopito e mo le sili atu ma le tasi tagata mo soo se tasi o nei igoa tagata. [Ii]

Iloilo o le tulaga i la matou suʻesuʻega

Ona o mea uma na matou maua, matou te manaʻomia le aveeseina o ni tulaga eseese e le aumaia ai se tali faʻamalieina i mataupu uma na maua i le va o le Tusi Paia tala i le taimi nei ma malamalamaaga faʻalelalolagi ma ni mataupu e mafua mai i malamalamaaga i le taimi nei ma le tala i le Tusi Paia.

O lea e tatau ai ona tatou vaʻavaʻai pe o a tatou faʻaiuga e aumai ai tali talafeagai pe talafeagai mo le tele o faʻafitauli ma feeseeseaiga, ua tatou lagaina i le Vaega 1 & 2. I le faʻavaeina o se auivi faʻavae e galulue ai, ua tatou i ai nei i se sili atu tulaga e iloilo ai pe o la matou fofo o le a faʻamalieina tulaga uma ma foia uma poʻo le tele o a matou faʻafitauli. Ae a, o le faia o lea tatou ono ono maua ai i ni eseʻesega faaiuga i le taimi nei poto salalau ma faʻalelotu malamalamaaga o le Iutaia ma Peresia talafaasolopito mo lenei vaitaimi.

O nei manaʻoga e tatau ona auiliiliina i le Vaega 6, 7, ma le 8 o lenei faʻasologa, aʻo matou iloiloina fofo mo a matou faafitauli uma i totonu o tapulaʻa o le matou faʻavasegaina o auivi na matou faʻatuina.

Ia faʻaauau pea i le Vaega 6….

 

 

[I] O le masani taliaina tausaga aso o faʻalelalolagi faʻasologa ina ia mafai ai faigofie faigofie faitau faʻamaonia.

[Ii] E foliga mai ei ai ni faamaoniga mo sili atu nai lo Sanballat e ui lava o isi finau lenei. Lenei o le a talanoaina i le vaega mulimuli o la tatou faasologa - Vaega 8

Tadua

Mataupu a Tadua.
    2
    0
    E te alofa i ou mafaufauga, faamolemole taʻu mai.x
    ()
    x