[Saidist ws3 / 17 lk. 13 võib 8-14]

„Jätkake usus küsimist, ilma et peaksite üldse kahtlema.” - Jas 1: 6.

Üks korduv süüdistus, mille Jeesus esitas Iisraeli rahva usujuhtide vastu, oli see, et nad olid silmakirjatsejad. Silmakirju teeskleb end millekski mitte. Ta paneb fassaadi, mis varjab tema tegelikku kavatsust, tegelikku isikut. Tavaliselt tehakse seda teise võimu või autoriteedi saavutamiseks. Esimene silmakirjalik oli Saatan Kurat, kes teeskles Eeva heaolu eest hoolitsemist.

Silmakirjalikkust ei saa ära tunda lihtsalt silmakirjatseja sõnade kuulamise kaudu, sest silmakirjatsejad on väga osavad tunduma head, õiglased ja hoolivad. Persoon, kelle nad maailmale esitavad, on sageli väga ahvatlev, võluv ja kaasahaarav. Saatan ilmub valguse inglina ja tema ministrid näivad olevat õiglased mehed. (2Ko 11:14, 15) Silmakirjas tahab inimesi enda juurde meelitada; tekitada usaldust seal, kus keegi pole ära teeninud. Lõppkokkuvõttes otsib ta järgijaid, inimesi, keda allutada. Jeesuse päevil vaatasid juudid üles oma juhid - preestrid ja kirjatundjad, variserid -, kes pidasid neid tublideks ja õiglasteks meesteks; mehed, keda kuulata; mehed, kellele tuleb kuuletuda. Need juhid nõudsid inimeste lojaalsust ja said selle üldjoontes; ehk kuni Jeesus tuli kaasa. Jeesus paljastas need mehed ja näitas neid üles sellistena, nagu nad tegelikult olid.

Näiteks kui ta ravis pimeda mehe, tegi ta seda, tehes pasta ja nõudes seejärel mehelt suplemist. See toimus hingamispäeval ja mõlemad need tegevused klassifitseeriti usujuhtide tööks. (Johannese 9: 1–41.) Jeesus oleks võinud mehe lihtsalt terveks ravida, kuid ta tegi kõik endast oleneva, et panna paika, mis kajasid sündmusi jälgivate inimeste seas kõlama. Samamoodi käskis ta invaliidi tervendades tal oma võrevoodi kätte võtta ja kõndida. Jällegi oli see hingamispäev ja see kujutas endast keelatud „tööd”. (Johannese 5: 5–16.) Usujuhtide tundetu reageerimine mõlemal juhul ja Jumala selliste ilmsete tegude ees tegi parema südamega inimestel oma silmakirjalikkuse lihtsaks. Need mehed tegid näo, nagu hoolitseksid karja eest, kuid kui nende võimu ähvardati, näitasid nad Jeesuse ja tema järgijate tagakiusamisega oma tõelist värvi.

Nende ja muude juhtumite abil demonstreeris Jeesus oma meetodi praktilist rakendamist, et eristada tõelist kummardamist valest: „Tõepoolest, siis tunnete need mehed ära nende viljade järgi.” (Mt 7: 15–23)

Kõigile, kes vaatavad maiülekannet veebisaidil JW.org, loevad eelmise nädala Vahitornide uuringut või valmistuvad selle nädala jaoks selle nädala jaoks, on see tõenäoliselt muljet avaldanud. Edastatud pilt on üks hoolivatest lambakoertest, kes annab karja heaoluks õigel ajal vajalikku toitu. Hea nõuanne, olenemata allikast, on siiski hea nõu. Tõde on tõde, isegi kui seda räägib silmakirjalik inimene. Sellepärast ütles Jeesus oma kuulajatele: "kõik see, mida nad [kirjatundjad ja variserid] teile räägivad, teevad ja jälgivad, kuid ei tee oma tegude järgi, sest nad ütlevad, kuid nad ei praktiseeri seda, mida nad ütlevad." (Mt 23: 3)

Me ei taha silmakirjatsejaid jäljendada. Me võime nende nõuandeid vajaduse korral rakendada, kuid peame olema ettevaatlikud, et neid mitte nii rakendada. Peaksime tegema, kuid mitte nende tegude järgi.

Silmakirjalikkuse paljastamine

Kas organisatsiooni juhid on silmakirjalikud? Kas me oleme ebaõiglased, isegi lugupidamatud, et üldse sellist võimalust soovitada?

Uurime selle nädala õppetunnis tunde ja paneme need siis proovile.

Mis aitab meil tarku otsuseid vastu võtta? Kindlasti vajame usku jumalasse, kahtlemata tema valmisolekus ja suutlikkuses meid tarkadena aidata. Samuti vajame usku Jehoova sõnasse ja tema teguviisidesse, usaldades Jumala inspireeritud nõuandeid. (Lugege James 1: 5-8.) Kui läheneme temale ja armume tema Sõna, usaldame tema otsust. Sellest lähtuvalt arendame välja harjumuse konsulteerida enne otsuste tegemist Jumala Sõnaga. - par. 3

Miks võis neil iisraellastel olla nii keeruline langetada tarka otsust?… Nad ei olnud ehitanud täpsete teadmiste ega jumalakartliku tarkuse alust; samuti ei usaldanud nad Jehoovat. Täpsete teadmistega kooskõlas tegutsemine oleks aidanud neil tarku otsuseid langetada. (Ps 25:12) Veelgi enam, nad olid lasknud teistel neid mõjutada või isegi nende eest otsuseid vastu võtma. - par. 7

Galaatlased 6: 5 tuletab meile meelde: “Igaüks kannab oma vastutuskoormat.” (Ftn.) Me ei peaks andma kellelegi teisele vastutust meie eest otsuste tegemise eest. Pigem peaksime isiklikult õppima, mis on Jumala silmis õige, ja otsustama seda teha. - par. 8

Kuidas saaksime loobuda ohust, mis tuleneb teistel meie eest valimisest? Vastastikune surve võib meid halva otsuse langetamiseks mõjutada. (Prov. 1: 10, 15) Ikka, Ükskõik, kuidas teised üritavad meid survestada, on meie kohustus järgida oma Piibli koolitatud südametunnistust. Kui laseksime teistel oma otsuseid langetada, otsustame paljuski "neid järgida". See on ikkagi valik, kuid potentsiaalselt katastroofiline. - par. 9

Apostel Paulus hoiatas galaatlasi selgelt ohust lasta teistel teha nende eest isiklikke otsuseid. (Loe Galaatlasi 4: 17.) Mõned koguduse liikmed soovisid teiste jaoks teha isiklikke valikuid, et neid apostlitest võõranduda. Miks? Need isekad otsisid esiletõstmist. - par. 10

Paul näitas head eeskuju oma vendade vaba otsuse tegemise õiguse austamisest. (Loe 2. Korintlastele 1:24.) Tänapäeval peaksid vanemad isikliku valikuga seotud küsimustes nõu andma. Neil on hea meel jagada piiblipõhist teavet teistele karjas olevatele inimestele. Ikka, vanemad hoolitsevad selle eest, et üksikud vennad ja õed saaksid ise otsuseid langetada. - par. 11

Tõesti, see on hea nõuanne, kas pole? Kõik tunnistajad, kes seda loevad, tunnevad, et tema süda paisub uhkuse üle sellisel tasakaalustatud ja armastava suuna näitamisel, kui neid peetakse ustavaks ja diskreetseks orjaks. (Mt 24: 45–47)

Nüüd pangem see proovile.

Meile õpetatakse, et meie jutlustustöö on halastustegu. Halastus on armastuse rakendamine teiste kannatuste leevendamiseks ja neile Jumala sõna tõe toomine on üks parimaid viise, kuidas peame nende kannatusi leevendama. (w12 3/15 lk 11 lõige 8; w57 11/1 lk 647; yb10 lk 213 Belize)

Samuti õpetatakse meile, et väliteenistuses käimine on õiglane tegu, millega peaksime tegelema iganädalaselt. Väljaanded õpetavad meile, et meie avalik tunnistaja on nii õigemeelsus kui ka halastus.

Kui olete seda uskuma hakanud, siis olete otsuse ees. Kas peaksite teatama oma väliteenistuse ajast; kui palju aega veedad õigemeelse ja halastava töö tegemisel? Pärast selle nädala uuringu nõuandeid uurite enne selle otsuse tegemist Jumala sõna. (lõige 3)

Lugesite Matthew 6: 1-4.

"Hoolitse selle eest, et ärge harjutage oma õigust meeste ees, et nad neid märkaksid; vastasel juhul ei saa te oma isaga, kes on taevas, tasu. 2 Nii et kui te armuande kingitusi teete, ärge puhuge teie ees pasunat, nagu silmakirjatsejad teevad sünagoogides ja tänavatel, et inimesed neid austaksid. Tõesti, ma ütlen teile, neil on täielik tasu. 3 Kuid te ei anna halastuse kingituste tegemisel vasakul käel teada, mida teie parem käsi teeb, 4 nii et teie armuanded võivad olla salajased. Siis maksab teie isa, kes vaatab salaja, teile selle tagasi. ”(Mt 6: 1-4)

Te ei käi väliteenistuses, et mehed teid märkaksid. Te ei otsi meestelt au ega taha, et teile makstaks täies ulatuses kiitust, mida mehed teile teie teenuse eest annavad. Tahate, et see oleks salajane, et teie taevane isa, kes vaatab salaja, märkaks ja maksaks teile tagasi, kui vajate kõige rohkem soodsat otsust. (Jaak 2:13)

Võib-olla olete kaalunud kandideerimist abipioneeriks. Kas saaksite siiski panna sama palju tunde, ilma et keegi peaks sellest teadlik olema? Teate, et kui kandideerite, loetakse teie nimi platvormilt ette ja kogudus aplodeerib. Meeste kiitus. Makse täies ulatuses.

Isegi oma kirjastaja ajast teatamine tähendab seda, kui palju õiglast ja halastavat tööd olete teinud iga kuu. Teie vasak käsi saab teada, mida teie parem teeb.

Seetõttu teete vastavalt käesolevas artiklis antud nõuannetele oma piiblil põhineva otsuse mitte enam ajast aru anda. See on südametunnistuse asi. Kuna Piiblis pole mandaati, mis nõuaks teie ajaarvamist, olete kindel, et keegi ei survesta teid oma otsust muutma, eriti pärast lõigetes 7 ja 11 öeldut.

Siin avaldub silmakirjalikkus - erinevus õpetatava ja praktiseeritava vahel. Ikka ja jälle saame teateid vendadest ja õdedest, kes kaks vanemat tassisid kuningriigisaali tagaruumi või raamatukokku ja grillisid nende otsusest mitte teatada. Vastupidiselt paragrahvi 8 nõuandele soovivad need ametisse nimetatud mehed, et te vastutaksite nende otsuste eest, mis mõjutavad teie suhet Jumala ja Kristusega. Sellise surve avaldamise põhjuseks on see, et teie otsus mitte teatada ähvardab nende autoriteeti teie üle. Kui nad ei taotleks silmapaistvust (punkt 10), lubaksid nad teil ju südametunnistuse põhjal sellise otsuse teha? Lõppude lõpuks ei leidu pühakirjas kusagil nõuet teatada. See pärineb ainult juhtorganilt, meeste kogult.

Tõsi, see on väike asi. Kuid siis nõnda oli ka hingamispäeval oma beebivoodiga kõndimine või Siloami basseinis suplemine. Mehed, kes kaebasid nende “väikeste asjade” pärast, mõrvasid lõpuks Jumala Poja. Silmakirjalikkuse ilmutamiseks pole tõesti palju vaja. Ja kui see on seal väikesel moel, siis tavaliselt ka seal suures plaanis. Mehe südame poolt toodetud viljade ilmnemiseks on vaja ainult õigeid asjaolusid, õiget testi. Me võime kuulutada neutraalsust, kuid mis kasu sellest, kui me harjutame sõprus maailmaga? Me võime kuulutada armastust ja hoolimist väikestest, aga mis kasu sellest, kui me harjutame loobumine ja varjamine? Me võime küll kuulutada, et meil on tõde, kuid kui me oponentide vaigistamiseks tagakiusame, siis mis me tegelikult oleme?

Meleti Vivlon

Meleti Vivloni artiklid.
    48
    0
    Hea meelega teie mõtted, palun kommenteerige.x