Toe fetaui le Mesia Valoaga o le Tanielu 9: 24-27 ma Secular History

Faʻavaeina o Faʻavae mo se Fofo - faaauau pea (2)

 

E.      Siakiina o le Amataga Faʻavae

Mo le amataga, e tatau ona tatou faʻafetaui le valoaga i le Tanielu 9:25 i se upu poʻo se poloaʻiga e fetaui ma manaʻoga.

O le sui filifilia e faʻatonuina i faasologa o taimi e pei ona taua i lalo:

U.1.  Esera 1: 1-2: 1st Tausaga o Kuresa

“I le uluaʻi tausaga o Kuresa le tupu o Peresia, ina ia taunuu le afioga a Ieova mai le fofoga o Ieremia, na faaosoina e Ieova le agaga o Kuresa le tupu o Peresia, na ia faaosoina le tagi i lona malo uma, i se tusitusiga, fai mai:

2 “O lenei le mea na fai mai ai Kuresa le tupu o Peresia, 'O malo uma o le lalolagi na tuuina mai e Ieova le Atua o le lagi ia te aʻu, ma o ia foi na faatonuina aʻu e fausia se fale mo ia i Ierusalema, o loo i Iuta. 3 Po o ai lava o loo i totonu o outou mai i ona tagata uma, mafai e lona Atua faʻatasi ma ia. Ma ia alu ae ia i Ierusalema, o loo i Iuta, ma toe fausia le fale o Ieova le Atua o IsaraeluO ia o le Atua moni sa i Ierusalema. 4 A o soʻo se tasi e totoe mai i mea uma o loʻo nofo ai o ia pei o se tagata ese, ia e faʻafoʻi ia tagata o lona nofoaga ia te ia i ario ma auro ma oloa ma manu faʻalelau faʻatasi ma le taulaga tauofo mo le fale o le [moni ] Le Atua, sa i Ierusalema ”.

Matau sa iai uma se upu mai ia Ieova e ala i lona agaga e faaosofia ai Kuresa ma le faatonuga mai ia Kuresa e toe fausia le Malumalu.

 

U.2.  Hakai 1: 1-2: 2nd Tausaga o Tariu

Na faaalia le Hakai 1: 1-2 i le “le lua o tausaga o Tariu le tupu, i le ono masina, i le aso muamua o le masina, na tupu ai le afioga a Ieova e ala ia Hakai le perofeta….”. O le taunuuga lea na toe amata ai e tagata Iutaia le toe fausiaina o le Malumalu, ma na faasagatau i le au tetee i le tusi ia Darius I i se taumafaiga e taofi le galuega.

O se upu lenei mai ia Ieova e ala i lana perofeta o Hakai e toe amata ai le toe fausiaina o le Malumalu.

U.3.  Esera 6: 6-12: 2nd Tausaga o Tariu

O le Esera 6: 6-12 o loo tusia ai le tali na maua e Darius le Sili i le Kovana e tetee ia i latou. “O Tatai le kovana lea e i tua atu o le Vaitafe, o Sheththar-bozʹe · nai ma a latou uo, o le au pulega maualalo e i tala atu o le Vaitafe, ia taofia lo outou mamao mai iina. 7 Tuʻu ai pea le galuega i le fale o le Atua. O le kovana o tagata Iutaia ma toeaina o tagata Iutaia o le a latou toe fausia le fale o le Atua i luga o lona tulaga. 8 Na oʻo foʻi ia te aʻu le faʻatonuga e uiga i se mea tou te faia i nei toeaiina o Iutaia, mo le toe fausiaina o le fale o le Atua; O le tupe faʻaalu o le a vave tuʻuina atu i nei aliʻi-malosi e aunoa ma le faʻamutaina. ".

O loʻo tusia ai le upu a Tariu le Tupu i le au teteʻe e tuʻu naʻo tagata Iutaia, ina ia latou faaauau pea e toe fausia le Malumalu.

 

U.4.  Neemia 2: 1-7: 20th Tausaga o Artaxerxes

“Ua oo i le masina o Nisani, i le luafulu o tausaga o Aretaseta le tupu, ua i ona luma le uaina, ma sa ou ave e pei o le uaina, ma avatu i le tupu. Ae ou te leʻi i ai ose faanoanoa i ona luma. 2 'Ona fai mai lea o le tupu' iā te aʻu, “Se a le mea e mata ai ou mata, a o oe e te le maʻi? Lenei na o se mea faanoanoa i le loto. ” O le mea lea na atili ai loʻu fefe.

3 Ona ou fai atu lea i le tupu: “Ia tuu le tupu ia e ola e faavavau! Aisea o le a le vaʻai ai oʻu mata pe a malaia le aai, o le fale o loʻo tanumia ai oʻu tuaa, ma o ona faitotoʻa ua faʻaumatia i le afi? ” 4 Ona tali mai lea o le tupu ia te aʻu: "O le a lenei mea o lo o e sailia ina ia malupuipuia?" O le taimi lava na ou tatalo ai i le Atua o le lagi. 5 Ona ou fai atu lea i le tupu: "Afai e lelei le tupu i lau tupu, ma afai e foliga lelei lau auauna i ou luma, ia e auina mai aʻu i Iuta, i le taulaga e tanu ai oʻu matua, ina ia ou toe fausia. " 6 O le mea lea na fai mai ai le tupu ia te aʻu, a o nofo lana tama fafine fafine i ona autafa: "O le a le umi o lau malaga ma o afea e te toe foʻi mai ai?" Ma na foliga lelei i luma o le tupu e tatau ona ia auina mai aʻu, pe a ou avatu ia te ia le taimi atofaina.

7 Ma na ou fai atu i le tupu: “Afai e foliga lelei i le tupu, ia tuu atu tusi ia te au i kovana i tala atu o le Vaitafe, ina ia latou faʻatagaina aʻu e pasi seʻia oʻu sau i Iuta; 8 o le tusi foʻi 'iā Asafo le leoleo o le paka o ia le tupu, ia na te foaʻi mai' iā te aʻu laʻau e fausia ma laupapa o faitotoʻa o le fale o le tupu, ma mo le pa o le 'aʻai ma mo le fale' ua O le a ou ulufale atu. ” 'Ona tuʻuina mai lea e le tupu' iā te aʻu, e tusa ma le lima lelei o loʻu Atua 'iā te aʻu.

O loʻo tusia ai le upu a Artaxerxes o le Tupu mo kovana i tala atu o le vaitafe, e tuʻuina mai mea mo puipui o Ierusalema.

U.5.  Iʻaina foʻio le faafitauli i le 'alu atu o le upu'

O le fesili e tatau ona tali o le fea o le tolu "upu" sili ona fetaui pe faʻataunuʻuina ai le tulaga o le valoaga a le Tanielu 9:25 o loʻo faapea mai "Ma e tatau ona e iloa ma maua le malamalamaga [e] mai le alu atu o [le] upu e toe faʻafoʻi / toe foʻi mai ma toe fausia Ierusalema seia o Mesia [le] Taʻitaʻi ”.

O le filifiliga i le va:

  1. O Ieova e ala ia Kuresa i lana 1st Tausaga, vaʻai Esera 1
  2. Ieova e ala ia Hakai i le Tariu 2nd Tausaga vaʻai Hakai 1
  3. Darius I i lana 2nd Tausaga vaai Esera 6
  4. Artaxerxes i ana 20 tausagath Tausaga, vaʻai le Neemia 2

 

U.5.1.        Pe na aofia ai i le poloaʻiga a Kuresa ia toe fausia Ierusalema?

I la matou suʻesuʻega o le tala o le Tanielu 9: 24-27 na matou iloa ai sa i ai se faʻaaliga o se fesoʻotaʻiga i le va o le iʻuga o faʻatafunaga o Ierusalema ma le amataga o le toe fausiaina o Ierusalema na valoia. O le poloaʻiga a Kuresa na tupu i le tausaga lava e tasi lea na tuuina atu ai ia Tanielu lenei valoʻaga pe i le tausaga na sosoo ai. O lea la, o le malosi i le poloaʻiga a Kuresa o le faʻataunuʻuina o lenei manaʻoga, ua tuuina mai e le tala o le Tanielu 9.

E foliga mai o le poloaʻiga a Kuresa e aofia ai le mafai ona toe fausia Ierusalema. O le toe fausiaina o le Malumalu ma toe tuuina le oa na toe faafoi i totonu o le Malumalu semanu e lamatia pe a leai se pa mo le saogalemu ma leai ni fale e nonofo ai tagata e fau ia puipui ma faitotoʻa. O le mea lea, e ono talafeagai e faʻapea e ui e leʻo faʻamatala faʻapitoa, le aʻoaʻoga e aofia ai le taulaga. Ma le isi, o le vaega autū o le tala o le Malumalu, faʻatasi ai ma faʻamatalaga o le toe fausiaina o le taulaga o Ierusalema.

O le Esera 4:16 o loo faatatau i le Tupu o Artaxerxes o le na pule i luma o le tupu e manatu o Tariu le Sili ma faailoa mai o Darius le Tupu o Peresia i lena mau. O le tuʻuaiga i tagata Iutaia na fai mai se vaega: “Matou te faailoa atu i le tupu, afai e tatau ona toe fausia ma faʻamaʻia ona pa, e mautinoa foi e leai sou sao i talaatu o le Vaitafe ”. O le iʻuga na faʻamauina i le Esera 4:20 “O iina na taofia ai le galuega i le fale o le Atua, lea sa i Ierusalema; ma na faaauau pea seia oo i le tausaga lona lua o le nofoaiga a Tariu le tupu o Peresia ”.

Matau pe faʻapefea ona taulaʻi le au teteʻe i le toe fausiaina o le aai ma pa ona o le alofaga e faʻamutaina ai le galuega i le Malumalu. Pe ana fai na latou muimui i le toe fausiaina o le Malumalu, semanu e le mafai e le Tupu ona taofi le galuega i luga o le Malumalu ma le aai o Ierusalema. A o faamatala le tala i le tala o le toe fausia o le Malumalu, e leai se mea o taʻua faapitoa i le taulaga. E leʻo se aoga i le taulaʻiga o faitioga e faasaga i le toe fausia o le taulaga ona le amanaʻia e le Tupu ma ua na o le galuega o le Malumalu ua taofia.

E ao foi ona matauina i le tusi o le faasea a le itu teteʻe na faamauina i le Esera 4: 11-16 latou te le lagaina le mataupu e na o le faʻatagaga e toe fausia le Malumalu na tuuina atu ma leai se faʻatagaina na faia mo le taulaga. E mautinoa lava, latou te lāina le mataupu pe afai o le tulaga lena. Nai lo lea, e tatau ona latou taumafai e mafaufau faapea atonu e leiloa le lafoga a le Tupu mai le eria o Iuta ma mafai ona lototetele tagata Iutaia e fouvale pe a faatagaina e faaauau pea.

O le Esera 5: 2 o loo tusia ai le auala na latou toe amataina ai le toe fausiaina o le Malumalu i le 2nd Tausaga o Tariu. “2 O ona po ia na alu aʻe ai i luga o Sapapapa le atalii o Seseteli ma Iesu, le atalii o Iosataka, ma amata ona toe fausia le fale o le Atua, lea sa i Ierusalema; ma faatasi ma i latou na iai perofeta a le Atua na latou avatua le fesoasoani ia i latou ”.

Ua faamaonia mai e le Hakai 1: 1-4 lenei. “I le lua tausaga o le tupu o Tariu, i le ono o masina, i le aso muamua o le masina, na tupu ai le afioga a Ieova e ala ia Hakai le perofeta ia Sepulepelu le atalii o Seseti. , le kovana o Iuta, ma Iosua le atalii o Iosataka le ositaulaga sili, ua faapea mai:

2 “O le mea lenei ua fetalai mai ai Ieova o 'au,' O nei tagata, ua latou fai mai:“ E leʻi oo i le aso, o le taimi o le fale o Ieova, e faia ai. ”” ”

3 Ua oo mai foi le afioga a Ieova, ia Hakai le perofeta, ua faapea atu: 4 "Ua oʻo i le taimi mo Oe Lava Ia tou te nonofo faʻatasi i O outou fale faʻanatura, aʻo lenei fale ua maimau?".

Peitaʻi, e pei ona taʻua i luga, e foliga mai o fale uma lava i Ierusalema sa taofia foi. O le mea lea, ina ua fai mai Hakai o tagata Iutaia sa nonofo i fale puipui, i le faʻatulagaina o le Esera 4 e foliga mai o le tele o nei fale na taʻua, sa i fafo atu o Ierusalema.

O le mea moni, o Hakai o loo talanoa i tagata Iutaia ua toe foʻi mai uma na faaaunuua, e le naʻo i latou na i ai i Ierusalema, lea na te leʻi taua faapitoa. Talu ai e le taumate na lagona e tagata Iutaia le saogalemu tele e tuʻuina atu o latou fale pe a leai ni pa pe le itiiti foi se puipuiga faataamilo i Ierusalema, o le faaiuga talafeagai e mafai ona tatou faia o lenei e faasino i fale na fausia i isi tamai aai puipui, o lo o teu ai a latou teuga teu teu o le ai ai se puipuiga.

O le isi fesili, e tatau ona i ai se faʻatonuga mulimuli ane nai lo Kuresa e toe fausia le malumalu ma le taulaga? E tusa ai ma le Tanielu 6: 8 "O lenei, le tupu e, ina ia e faatuina le tulafono ma saini le tusitusiga, ina ia [le] le suia, e tusa ma le tulafono a Metai ma Peresia, lea e le faaleaogaina". E le mafai ona suia le Tulafono a Metai ma Peresia. O loʻo ia i matou le faʻamaoniga lea i le Eseta 8: 8. O le mea lea e faamatala ai le mafuaʻaga na mautinoa ai e Hakai ma Sakaria faapea i le amataga o le nofoaiga a le Tupu fou, o Tariu, e mafai ona latou uunaia tagata Iutaia ua toe foi mai, e toe amata le toe fausiaina o le Malumalu ma Ierusalema.

O le palemia muamua lenei.

Na amata ona toe fausia uma le Aai o Ierusalema ma le Malumalu e tusa ma le upu a Kuresa, ma na fafaga mai e Ieova ia Kuresa. I le taimi na amata loa ona toe fausia le aai ma le Malumalu pe faʻafefea ona i ai se faʻatonuga i le lumanaʻi e toe fausia ma toe faʻaleleia, ina ua maeʻa faʻatonuina le tulafono. Soʻo se lumanaʻi upu poʻo le poloaʻiga e tatau ona toe fausia le malumalu na fausia ma toe fausia se vaega o le aai o Ierusalema.

U.5.2.        Faamata o le afioga a le Atua e ala ia Hakai pei ona tusia i le Hakai 1: 1-2?

 Na taʻu mai e le Hakai 1: 1-2 e uiga i le “o le afioga a Ieova ” lea “Tupu e ala ia Hakai le Perofeta ia Serupapelu le atalii o Salatielu, le kovana o Iuta ma Iosua [Iesua] le atalii o Jehozadak le faitaulaga sili”. I le Hakai 1: 8 na taʻu atu ai ia Iutaia ia maua ni fafie, “Ma fausia le fale [le Malumalu], ina ia ou fiafia i ai ma o le a faamamaluina foi aʻu na fetalai mai Ieova”. E leʻo taʻua se mea ile toe fausiaina ole mea, na ona amata ile galuega na amata muamua, ae o lea ua mou atu.

O lea, o le afioga a Ieova e foliga mai e lē talafeagai o se amataga.

U.5.3.        Mata o le Poloaiga a Tariu sa ou tusia i le Esera 6: 6-7?

 Esera 6: 6-12 o loʻo tusia ai le Poloaiga a Darius i le au teteʻe e aua le faʻalavelave i le toe fausia o le Malumalu ma o le mea moni e fesoasoani i Tupe maua ma sapalai manu mo taulaga. A suʻesuʻe lelei ia le mau, ona tatou maua lea i le lona 2nd tausaga o le Tupu, na na ona avatu e Tariu le faʻatonuga i e ua teteʻe mai, ae le o se faʻatonuga i tagata Iutaia e toe fausia le Malumalu.

E le gata i lea, o le poloaʻiga o tagata teteʻe nai lo le mafai ona taofi le galuega i le toe fausiaina o le Malumalu ma Ierusalema, nai lo le latou fesoasoani atu. E faitauina le fuaiupu e 7 “Tuʻu pea ia le galuega i le fale o le Atua”ie tuu e faʻaauau. E le o taʻua i le tala "E tatau ona toe foi tagata Iutaia i Iuta ma toe fausia le malumalu ma le aai o Ierusalema."

O le mea lea, o lenei faʻatonuga o Darius (I) e le mafai ona faʻauia o se amataga.

U.5.4.        E le o le faʻatonuga a Artaxerxes mo Neemia o se sui lelei pe sili atu?

Lenei o le sili ona fiafia i ai sui mo le toatele, ona o le taimi ua latalata i le manaʻomia, a itiiti mai i tulaga o faʻalelalolagi talafaasolopito faʻasologa. Peitai, e le otometi ona avea le sui ma le saʻo.

O le tala o loo i le Neemia 2 o loo taua ai le tatau ona toe fausia Ierusalema, ae o se tulaga taua e matauina, o se talosaga na faia e Neemia, o se mea sa ia manaʻo e faasaʻo. O le toe fausia e le o le manatu lea o le Tupu poʻo se poloaiga na aumai e le Tupu, Artaxerxes.

O le tala o loo faʻaalia ai foi na o le King na iloiloina ma faʻafeiloaʻi i lana talosaga. Leai se taʻutinoga o loʻo taua, na o Neemia na o le faʻatagaina ma le pule e alu ai lava ma vaʻavaʻai le maeʻa o galuega lea ua maeʻa ona faʻatagaina le faʻatagaina (e Cyrus) O se galuega na amataina muamua, ae sa taofia, toe amataina ma toe mou ese.

E i ai faʻamanatu taua e taua mai faʻamaumauga o tusitusiga.

  • I le Tanielu 9:25 Na taʻu atu ia Tanielu le upu e toe fuatai ma toe fausia Ierusalema o le a agai i luma. Ae o Ierusalema o le a toe fausia ma se sikuea ma le mausali ae i taimi faigata o taimi. E leʻi atoa se tausaga i le va o Neemia na mauaina le faatagaga mai ia Artaxerxes e toe fausia ai le pa ma na maeʻa. E le o se vaitaimi e tutusa ma le “saʻo o taimi”.
  • I le Sakaria 4: 9 o loo fetalai mai ai Ieova i le perofeta o Sakaria “O lima o Serupapelu na faataoto le faavae o lenei fale, [vaai Esera 3:10, 2nd tausaga toe foi mai] ma ona lima a maea le a ia. O lea, na vaaia e Serupapelu le Malumalu ua maeʻa i le 6th Tausaga o Tariu.
  • I le tala ia Neemia 2 e oo i le 4 naʻo puipui ma faitotoʻa o loʻo taʻua, e le o le Malumalu.
  • I le Neemia 6: 10-11 pe a taumafai le au tetee e faasese Neemia i le fono i totonu o le Malumalu ma fautua atu e tapunia ona faitotoʻa e puipuia o ia i le po, na ia teena i le faavae o le "O ai ea e pei o aʻu e mafai ona ulu atu i le Malumalu ma ola ai?"O lenei mea o le a faʻailoa mai ai o le Malumalu ua maeʻa ma o loʻo galue ma o se nofoaga paia, e mafai ma e tatau ona fasiotia ai tagata e le o ni Ositaulaga.

O le upu Artaxerxes (I?) O lea e le mafai ona agavaa o se amataga.

 

Ua uma ona matou iloiloina le fa au tau mo le “Upu poo le faʻatonuga e alu atu” ma maua ai na o le mau Tusi Paia e faia ai le faatonuga a Kuresa i lana 1st Tausaga le taimi talafeagai mo le amataga o le 70 fitu. E iai nisi faʻamaumauga faʻasolopito ma faʻamaonia o mea moni na tupu? Faʻamolemole mafaufau i mea nei:

U.6.  Valoaga a Isaia i le Isaia 44:28

Ma le isi, ma sili atu le taua, o loʻo vavalo mai e tusitusiga mea nei i le Isaia 44:28. O lea na valoia ai e Isaia le tulaga o le a iai: “O Lē e faʻapea mai ia Kuresa, 'O ia o loʻu leoleo mamoe, ma o mea uma ou te fiafia i ai o le a ia faʻataunuuina atoatoa'; e oo foi i [laʻu] tala ia Ierusalema, 'O le a ia toe fausia,' ma le malumalu, 'E i ai lau faavae o lou faavae.' ” .

E faailoa mai i lenei mea, ua uma ona filifilia e Ieova Kuresa e avea ma tagata e tuuina atu le upu e toe fausia ai Ierusalema ma le Malumalu.

U.7.  Valoaga a Isaia i le Isaia 58:12

Faitau le Isaia 58:12 “Ma o lau faʻatuatuaga e mautinoa lava e tagata latou te fausiaina ni nofoaga na faʻatafunaina mo se taimi umi; o le a e siitia e tusa lava ma faʻavae o le faʻaauau o augatupulaga. Ma o le a taʻua oe o le tagata toe faaleleia o [le] avanoa, o le na te toe faaleleia auala ia e nonofo ai ”.

O lenei valoaga a Isaia na faapea mai o le a faaosofia e Ieova le fausiaina o nofoaga na faatamaia i aso ua leva. O lenei e mafai ona faasino i le Atua siitia Kuresa e faataunuu lona finagalo. Peitai, e foliga mai ole faasinoina ole Atua, na musuia ana perofeta e pei o Hakai ma Sakaria e faaosofia tagata Iutaia ina ia toe fausia le Malumalu ma Ierusalema. Na mafai foi e le Atua ona faamautinoa e maua e Neemia le feau mai Iuta e uiga i le tulaga o pa o Ierusalema. O Neemia e mataʻu i le Atua (Neemia 1: 5-11) ma e i ai se tulaga e sili lona taua, sa ia vaaia le saogalemu o le Tupu. O le tulaga lena na mafai ai e ia ona talosaga ma e faʻatagaina mai ia te ia e toe faʻalelei le pa. I lenei auala, foi e tatau ona valaauina le Atua “Le lipeaina le avanoa”.

U.8.  Valoaga a Esekielu i le Esekielu 36: 35-36

“Ma o le a fai mai tagata:“ O lena fanua lata ane ua faatafunaina ua pei e pei o le faatoaga o Etena, ma aai na faatafunaina ma na faatafunaina ma na faatafunaina ua faamalosia; ua latou nonofo. ” 36 Ma o nuʻu o le a totoe faataamilo ia te outou e tatau ona iloa o aʻu lava, o Ieova, na ou faia mea na soloia, ua ou totoina mea ua faatafunaina. O aʻu lava, o Ieova, ua ou tautala ma ua ou faia ”.

Ua faailoa mai foi i lenei mau, o le a faia e Ieova le galuega o le a faia.

U.9.  Valoaga a Ieremia i le Ieremia 33: 2-11

"4 Aua o le mea lenei ua fetalai mai ai Ieova le Atua o Isaraelu e uiga i fale o lenei aai, ma e uiga i fale o tupu o Iuta ua tosoina i lalo ona o pa puipuia ma le pelu. …. 7 Ma 'ou te faʻafoisia mai le tāfeaga o Iuta ma le tāfeaga o Isaraelu, ma' ou faia i latou e pei o le amataga…. 11O le a latou aumaia le taulaga faafetai i le fale o Ieova, aua ou te toe aumaia le tafeaga a le laueleele e pei lava o le amataga, 'na fetalai mai ai Ieova. ”

Matau na fetalai mai Ieova he o le a toe aumaia le tafeaga, ma he o le a fauina fale ma faatatau i le toe fausiaina o le Malumalu.

U.10.  Daniels Tatalo mo le faamagaloina e fai ma sui o le Jewish Exiles i le Daniel 9: 3-21

"16Ieova e, e tusa ma au gaioiga uma o le amiotonu, faamolemole, ia e toe foi mai lou ita ma lou ita i lou aai o Ierusalema, lou mauga paia; aua, ona oa tatou agasala ma ona o mea sese a o tatou augatuaa, o Ierusalema ma ou tagata o se mea e faʻalumaina ai latou uma o loo siomia i tatou."

Lenei i le fuaiupu 16 ua tatalo Tanielu mo Ieova “Ita e toe foi mai i lou taulaga Ierusalema”, e aofia ai le puipui.

17 O lenei, ia e faʻafofoga mai, le Atua e, i le tatalo a lau auauna ma ana olega, ma ia susulu ou fofoga i lou malumalu ua faatafunaina, mo le manuia o Ieova.

Lenei i le fuaiupu 17 ua tatalo ai Tanielu mo le fofoga mai o Ieova pe alofagia “ia susulu atu luga o lou malumalu ua tuufua ”, le Malumalu.

A o tatalo Tanielu mo nei mea, ma ole atu i ¯ a Ieova “Aua le faatuai mo lou lava lelei ”(f19), O le Agelu Kaperielu na sau ia Tanielu ma alu atu ia te ia le valoʻaga o le fitu fitu. O lea la, aise ¯ a ua faatuai ai e Ieova le 70 tausaga i le 20nd Tausaga o Tariu le Peresia pe sili atu le leaga mo Tanielu, ma le isi 57 tausaga i luga atu o na (aofaʻi 77 tausaga) seʻia oʻo i le 20th tausaga o Artaxerxes I (tausaga faʻavae i luga o tafaoga maimoa), leai aso o Tanielu e mafai ona ola e vaai? Ae o le faʻatonuga a Cyrus na faia lava i lena lava tausaga (1st Tausaga o Tariu le Mede) poʻo le isi tausaga (peʻa fai le 1st tausaga o Kuresa faitauina mai le oti o Tariu le Metai nai lo le pa'ū o Papelonia) lea o le a ola Tanielu e vaai ma faalogo i le tali i lana tatalo.

E le gata i lea, na mafai e Daniel ona iloa o le taimi mo le faʻataunuuina o mea faatafunaina (matau le tele) o Ierusalema mo le fitusefulu tausaga ua taunuu. O le a le taofia le vaitaimi o faatafunaga pe a le toe fausiaina le toe fausiaina.

U.11. Na faatatau e Josephus le poloaʻiga a Kuresa i le aai o Ierusalema

O Josephus, o le na soifua i le seneturi muamua TA, na tuua i tatou i le masalosalo o le poloaʻiga a Kuresa na faatonuina le toefausiaina o le aai o Ierusalema, ae le na o le Malumalu: [I]

 “I le tausaga muamua o Kuresa,… na faaosoina e le Atua le mafaufau o Kuresa, ma faia ia tusia i Asia uma: -“ Ua faapea ona fai mai le tupu o Kuresa; Talu ai ona ua tofia aʻu e le Atua Silisiliese e fai ma tupu o le lalolagi uma, ou te talitonu o ia o le Atua o le tapuaiga i le malo o Isaraelu; auā na folafola mai e ia le igoa o perofeta i loʻu igoa, ma 'ou faia se fale mo ia i Ierusalema i le lauʻeleʻele o Iutaia. ”  (Aneti a tagata Iutaia Tusi XI, Mataupu 1, para 1) [Ii].

"Na iloa e Kuresa lenei mea i lona faitauina o le tusi na tuu e Isaia i tua o ana valoʻaga ... E tusa ai ma le taimi na faitau ai e Kuresa lenei mea, ma faamemelo i le mana faalelagi, o se manaʻo tele ma se faanaunauga malosi na ia mauaina le faataunuuina o le mea na tusia; o le mea lea na ia valaʻau atu ai i tagata Iutaia taʻutaʻua o loʻo i Papelonia, ma fai atu 'iā te i latou na faʻatagaina i latou e toe foʻi atu i lo latou nuʻu. ma toe fausia lo latou aai o Ierusalema, ma le malumalu o le Atua. " (Aneti a tagata Iutaia Tusi XI. Mataupu 1, para 2) [Iii].

“Ina ua uma ona fai atu e Kuresa lenei mea i le fanauga a Isaraelu, ona faataalise atu ai lea o taʻitaʻi o ituaiga e lua o Iuta ma Peniamina, ma sa Levi ma faitaulaga, i Ierusalema, ae o le toʻatele oi latou na nonofo pea i Papelonia… ona latou faia lea o a latou tautoga i le Atua. ma avatu taulaga na masani ai anamua; O le uiga o laʻu tala i le toe fausiaina o le latou taulaga, ma le toe faʻatupuina o tu ma aga anamua e faʻatatau i a latou tapuaiga ... Na avatu foi e Kuresa se tusi i kovana sa i Suria, o mea ia o loʻo mulimuli mai: -… Ua ou faʻatagaina le toʻatele o tagata Iutaia o loʻo nonofo i loʻu nuʻu faʻamolemole e toe foʻi atu i lo latou atunuʻu, ma toe fausia lo latou aai, ma toe fausia le malumalu o le Atua i Ierusalema. " (Aneti a tagata Iutaia Tusi XI. Mataupu 1, para 3) [Iv].

U.12. O le uluaʻi tusi e faʻasino i ai ma faʻavasega le Vaʻaiga a Tanielu

O le muamua tala faasolopito maua o le Essenes. O le au Essenes o se lotu Iutaia ma atonu e sili ona lauiloa mo lo latou faʻalapotopotoga autu i Qumran ma le tusitala o tusi o le Sami Mate. O tusi e faʻatatau i le Sami Mate o loʻo tusia i le 150BC i le Feagaiga o Levi ma Pseudo-Esekielu Pepa (4Q384-390).

“Na amataina e le au Essenes le fitusefulu vaiaso o Tanielu i le toe foʻi mai le Tafeaga, lea na latou tafafao i Anno Mundi 3430, ma o lea na latou manatu ai e muta le vaitaimi e fitusefulu vaiaso poʻo le 490 tausaga i le AM ​​3920, o lona uiga mo latou i le va o le 3 BC ma AD 2. O le iʻuga, o lo latou faʻamoemoe mo le afio mai o le Mesia o Isaraelu (le Alo o Tavita) na taulaʻi i le 7 tausaga na muamua atu, le vaiaso mulimuli, ina ua maeʻa le 69 vaiaso. O le latou faʻamatalaga o le fitusefulu vaiaso na muamua maua i le Feagaiga a Levi ma le Pseudo-Esekielu Pepa (4 Q 384-390), masalo o lona uiga na faʻataunuʻuina ae leʻi faia le 146 TLM. ” [V]

O lona uiga o le uluaʻi iloa tusia molimau e uiga i le valoaga a Tanielu na faavae mai i le toe foi mai le tafeaga, lea e foliga mai e ono faailoa mai ma le folafolaina a Kuresa.

 

O lea la, e leai la matou filifiliga sei vagana o le faaiuga o le faaiuga i le 1st tausaga o Kuresa ua faʻataunuuina uma le valoʻaga o le Isaia 44 ma le Tanielu 9. O lona uiga, o le 1st Tausaga o Kuresa ua tatau ona avea ma tatou Tusi Paia faavae amata.

E mafua ai le tele o faʻafitauli ogaoga.

  1. Afai o le 69 vaiaso o le a amata i le 1st Tausaga o Kuresa, ona 539 TLM poʻo le 538 TLM e vave tele mai se aso mo lena 1st Tausaga (ma le pa'ū o Papelonia).
  2. E manaʻomia pe tusa o le 455 TLM e fetaui ma foliga o Iesu lea na tatou faʻatuina i le 29 TA. Ole eseesega lea ole 82-84 tausaga.
  3. Lenei o le a faʻailoa mai o le taimi nei sekone faʻasologa o le Malo o Peresia e tatau ona matua sese.[vi]
  4. E le gata i lea, atonu e iloga i le suʻesuʻeina, e le lava se faʻamaumauga o tala faʻasolopito poʻo tala faʻasolopito mo nisi o Tupu mulimuli ane o Peresia oe na talitonu e latalata i le pa'ū o le malo o Peresia ia Alesana le Sili.[vii]

 

F.      Faaiuga le tumau

E le tatau ona sese le faʻasologa a le Faʻasologa o Farani e pei ona faia nei pe ana tatou malamalama lelei i le valoaga a Tanielu ma tusi o Esera ma Neemia aua o Iesu na o ia le tagata i le tala faasolopito na mafai ona faataunuuina valoaga e uiga i le Mesia.

Mo nisi faʻamatalaga faʻale-Tusi Paia ma faʻavae o le mafuaʻaga o Iesu na o le pau lea o le tagata i le talaʻaga na faataunuuina ma o le a mafai ona faataunuuina valoaga ma fai mai faaletulafono o ia o le Mesia, faamolemole vaʻai le tusitusiga "E faapefea ona tatou faamaonia pe a avea Iesu ma Tupu?"[viii]

O le a tatou o atu i le taimi nei e suʻesuʻe isi mea e mafai ona fesoasoani tatou te malamalama ai i le faʻasologa o taimi e pei ona saunia i tusitusiga paia.

 

Ia faʻaauau pea i le Vaega 5….

 

[I] Aneti a tagata Iutaia saunia e Josephus (Late 1st Century Historian) Tusi XI, Mataupu 1, palakalafa 4. http://www.ultimatebiblereferencelibrary.com/Complete_Works_of_Josephus.pdf

[Ii] Aneti a tagata Iutaia saunia e Josephus (Late 1st Century Historian) Tusi XI, Mataupu 1, palakalafa 1. http://www.ultimatebiblereferencelibrary.com/Complete_Works_of_Josephus.pdf

[Iii] Aneti a tagata Iutaia saunia e Josephus (Late 1st Century Historian) Tusi XI, Mataupu 1, palakalafa 2. http://www.ultimatebiblereferencelibrary.com/Complete_Works_of_Josephus.pdf

[Iv] Aneti a tagata Iutaia saunia e Josephus (Late 1st Century Historian) Tusi XI, Mataupu 1, palakalafa 3. http://www.ultimatebiblereferencelibrary.com/Complete_Works_of_Josephus.pdf

[V] Upusii na maua mai le “Po o Fitugafulu Vaiaso a Tanielu o Valoaga? Vaega 1 "saunia e J Paul Tanner, Bibliotheca Sacra 166 (Aperila-Iuni 2009): 181-200".  Vaʻai pg 2 & 3 o le PDF Downloadable:  https://www.dts.edu/download/publications/bibliotheca/DTS-Is%20Daniel’s%20Seventy-Weeks%20Prophecy%20Messianic.pdf

Mo se talanoaina atili faʻamatalaga o molimau vaʻai Roger Beckwith, "Daniel 9 ma le Aso o le afio mai o le Mesia i Essene, Hellenistic, Pharisaic, Zealot ma Early Christian Computation," Revue de Qumran 10 (Tesema 1981): 521-42. https://www.jstor.org/stable/pdf/24607004.pdf?seq=1

[vi] 82-84 tausaga, ona o le Kuresa 1st Tausaga (luga o Papelonia) mafai ona malamalama i ai pe o le 539 TLM poʻo le 538 TLM i faʻasologa o taimi, faʻalagolago i pe o le puʻupuʻu puʻupuʻu o Darius le Mede fetuunai le vaʻaiga o le amataga o Kuresa 1st Tausaga. E mautinoa lava e le o Kuresa 1st Tausaga o pule i luga o Medo-Peria. O se 22 XNUMX tausaga muamua.

[vii] Nisi faʻafitauli mafuaʻaga ma le mautinoa e tuʻuina tusitusiga ma laupepa i se Tupu faapitoa ma le igoa e tasi ma mafuaʻaga o lenei faʻaiʻuga o le a faʻailoaina i se vaega mulimuli ane o lenei faʻasologa.

[viii] Vaʻai le tala "E faapefea ona tatou faamaonia, ina ua avea Iesu ma tupu? ” Avanoa i luga o lenei 'upega tafaʻilagi. https://beroeans.net/2017/12/07/how-can-we-prove-when-jesus-became-king/

Tadua

Mataupu a Tadua.
    3
    0
    E te alofa i ou mafaufauga, faamolemole taʻu mai.x
    ()
    x