Toe fetaui le Mesia Valoaga o le Tanielu 9: 24-27 ma Secular History

Faailoaina Fofo - faaauau (2)

 

6.      O le Medo-Persian Kings Succession Problems, A Fofo

 O le fuaitau e tatau ona tatou suʻesuʻe mo se fofo o le Esera 4: 5-7.

 O loo taʻu mai e le Esera 4: 5 “Faaosoina o faufautua e faasaga ia i latou e faaleaogaina la latou fautuaga i aso uma o Kuresa le tupu o Peresia i lalo seia oo i le nofoaiga a Tariu le tupu o Peresia.”

 Sa iai faʻafitauli mo le toe fausiaina o le malumalu mai ia Kuresa ia Tariu le [Sili] Tupu o Peresia. O le faitauina o le fuaiupu 5 e manino ai e tusa pe tasi le tupu pe sili atu foi i le va o Kuresa ma Tariu. O le faaliliuga faaEperu ua faaliliuina ii "I lalo i", e mafai foi ona faʻaliliu e pei "i luga", "o loʻu lava". O nei fuaitau uma e faʻaalia ai le taimi na alu i le va o le nofoaiga a Kuresa ma le nofoaiga a Tariu.

Ua faalauiloa mai e le poto masani Cambyses (II) le atalii o Kuresa, sui lona tama o se tasi tupu. O le tala foi lea a Josephus.

 Faaauau pea Esera 4: 6 “I le nofoaiga a Asueru, i le amataga o lana nofoaiga, na latou tusia ai se moliaga faasaga i tagata o Iuta ma Ierusalema. ”

Ona alu ai lea o Josephus e faamatala se tusi na tusi atu ia Cambyses na mafua ai le taofia le galuega o le Malumalu ma Ierusalema. (Vaai “O Aso Anamua o Tagata Iutaia ”, Tusi XI, mataupu 2, palakalafa 2). O le mea lea, e talafeagai ona faʻailoaina atu le Ahasuerus o le fuaiupu 6 ma Cambyses (II). I le na o le 8 tausaga na ia tupu ai, e le mafai ona avea o ia ma Asueru i le tusi a Eseta lea na ia pulea le itiiti ifo i le 12 tausaga (Eseta 3: 7). E le gata i lea, o le tupu, e masani ona faʻaigoa o Bardiya / Smerdis / the Magi, e na o le tasi le tausaga na ia pule ai, e itiiti lava se taimi na tuʻuina atu ai se tusi ma se tali na maua mai, ma e le mafai ona fetaui ma le Ahasuerus o Eseta.

 Faaauau pea Esera 4: 7 “Na faʻapea foʻi ona tusi i Aretaseta le tupu o Peresia, i aso o Aretaseta.

 O le Artaxerxes o le Esera 4: 7 e fetaui lelei pe a tatou faailoaina o ia Darius I (le Sili), peitai, e sili atu ona ono avea ma Tupu valaauina Magi / Bardiya / Smerdis. Aisea? Aua o loʻo faʻapea mai le tala i le Esera 4:24 o le iʻuga o lenei tusi na “O iina na taofia ai le galuega i le fale o le Atua, lea sa i Ierusalema; ma na faaauau pea seia oo i le tausaga lona lua o le nofoaiga a Tariu le Tupu o Peresia. ”  O lenei upu e faʻaalia ai na iai se suiga o le Tupu i le va o lenei Artaxerxes ma Darius. Faʻapena foʻi i le Hakai 1 ua faʻaalia ai na toe amataina le fale i le 2nd Tausaga o Tariu. O le a le faamalosi tagata Iutaia e teteʻe i le faatonuga a le Tupu na o le tasi le tausaga na muamua ai pe afai o le Tupu o Tariu. Peitai, o tulaga o le suiga o le Tupu mai Bardya ia Darius, le a mafai ai e tagata Iutaia, ona faamoemoe o le a sili atu lona agalelei.

E ui e le mafai ona faʻamatalaina faʻamatalaga faʻaalia, matau foʻi le igoa taʻua "Mithredath". Ma o le a ia tusi i le Tupu ma faitauina o le a taʻu mai ai o ia o se Peresia ofisa o se ituaiga. A tatou faitau i le Esera 1: 8 tatou te maua ai le teutupe i le vaitaimi o Kuresa sa igoa foi ia Mithredath, mautinoa e le o se mea na tupu. O lenei o lenei aloaʻia atonu o le a ola pea naʻo 17-18 tausaga mulimuli ane i le amataga o le nofoaiga a Tariu, lea na fautuaina ai e le fofo o Artaxerxes foi ia Ezra. Ae ui i lea, e matua le mafai e le tagata ofisa ona tutusa lea, nisi faʻaopoopo (8 + 8 + 1 + 36 + 21) = 74 tausaga mulimuli ane. (Faʻaopopo nofoaiga a Cyrus, Cambyses, Magi, Darius, Xerxes e oʻo atu i faʻalapotopotoga Artaxerxes I).

Ae o le mea e mataina ai, o Ctesias, o se Eleni e faamatalaina le talafaasolopito mai le 400BC e faapea “o le Magus na pule i lalo o le igoa o Tanyoxarkes ”[I] , lea e faaleoina e tutusa lelei ma Artaxerxes ma matauina o le Magus pule i lalo o se isi igoa, se nofoalii igoa. Xenophon tuuina atu foi le igoa Magus o Tanaoxares, tutusa foliga ma toe ono pala o Artaxerxes.

Na matou laga foi muamua fesili:

O lenei Darius e tatau ona faʻailoaina o Darius I (Hystapes), poʻo mulimuli ane Darius, pei o Darius le Peresia i le / pe a mavae le taimi o Neemia? (Neemia 12:22). Mo lenei vaifofo ma malilie faʻatasi ile faʻailoaina ose mea o le Darius o loʻo taua ile fuaiupu 5 e malamalama o le Darius I, ae le o le Tariu mulimuli ane.

Se tali: Ioe

7.      Le Faʻaaliga Sili ma le umi o le tautua - O se Fofo

E faigofie ona faʻaali pe faʻafefea ona fai le fofo nai lo le faʻamatalaina, ae peitaʻi, o le a matou taumafai e faʻamatala manino i ai iinei.

Faatasi ai ma le puʻupuʻu faʻasologa o tupu o Peresia, o se talafeagai talafeagai faʻasologa o High Priests mafai ona faia. O le mea lea e matauina, e iloa ai vaega, o mau ia e iloa ai le Tupu ma tausaga o le Tupu, e faaigoa ai lava le Faitaulaga Sili.

Ioasadak

Ona o Esera o le tama lona lua a Seraia, o le Faitaulaga Sili na fasiotia e Nepukanesa na o nai masina talu ona mavae le pa'ū o Ierusalema, na tatau ona fanau mai Esera i le pa'ū o Ierusalema (2 Tupu 25:18). O lona uiga foi o lona ulumatua, o le ulumatua o Jehozadak, e foliga mai na maliu i le 50 o pe na o le 60 le matua na maliu ae lei toe foi mai Papelonia, na ono fanau mai ia le itiiti ifo 2 tausaga talu ai, masalo e sili atu. O Iesua po o Iosua o le atalii o Jehozadak ma o lea sa foliga mai e pei o le 40 tausaga le matua i le toe foi i Iuta.

Jeshua / Iosua

O lenei fofo o Iesua e tusa ma le 43 tausaga i le toe foi mai le tafeaga. Ole faamatalaga mulimuli a Iesua o loo ile 2nd tausaga o Tariu, i le taimi lea semanu e tusa ai ma le 61 tausaga i le matua (Esera 5: 2). E leʻi taʻua Iosua i le maeʻa o le Malumalu i le 6th tausaga o Tariu ina ia mafai ona faapea e faapea atonu na maliu talu ai nei ma Joiakim o ia nei o le Ositaulaga Sili.

Ioakima

I le fuafuaina o le itiiti ifo o le 20 tausaga mo le Faitaulaga Sili e maua ai le ulumatua, ua tuu le atalii o Iesua, Joiakim, pe a ma le 23 tausaga i le toe foi i Iuta i le 1st Tausaga o Kuresa.

Joiakim o loo taua o le Ositaulaga Sili e Josephus i le 7th tausaga o Artaxerxes (aka Darius i lenei tulaga). Lenei ina ua maeʻa le Malumalu na o le 5 tausaga mulimuli ane talu ona uma le taʻua mulimuli o Iesua, i le 7th tausaga o Artaxerxes po Darius (I), i lena vaitaimi, (pe a fanau mai o lona tama na 20 tausaga) o le a 44-45 tausaga lona matua. O le mea foʻi lea e maua ai e Ezra le matua, o le uso o lona tama o Joiakim, ina ia mafai ona taʻimua i le faʻatulagaina o tofiga mo le tautua i le Malumalu faatoa maeʻa. Ma, lea, foi talafeagai i Josephus tala e uiga ia Joiakim.

Eliasipa

Ua taʻua Eliashib o le Ositaulaga Sili i le 20th tausaga o Aretaseta ina ua sau Neemia e toe fausia pa o Ierusalema (Neemia 3: 1). Fuafua i luga o se tulaga faifai pea, afai e fanau mai a o lona tama o le 20, o le a ia i le 39 tausaga i lenei taimi. Afai na o lona faʻatulaga, o lona tama, Joiakim, semanu e oti o ia 57-58 tausaga.

O le Neemia 13: 6, 28 o loo taʻua ile 32 tausagand tausaga o Artaxerxes, ma atonu o le tasi pe lua tausaga mulimuli ane ma taʻu mai ai o Eliashib sa avea pea ma Ositaulaga Sili, ae o Joiada lona atalii, na i ai se tama matua i lena taimi ma o lea Joiada na ono 34 tausaga le matua i lalo ifo o lena taimi, ao O Eliashib e 54 ona tausaga. Faʻavae i luga o faʻamatalaga e uiga ia Joiada masalo na maliu ai o ia i le tausaga na sosoʻo ai e 55 tausaga lona matua.

Ioata

O le Neemia 13:28 o loo taua ai Joiada le faitaulaga sili na i ai sona atalii na avea ma atalii o le toʻalua a Sanballat le Horonite. O le talaaga o le Neemia 13: 6, o loo faailoa mai ai ose vaitaimi lea na toe foi ai Neemia i Papelonia i le 32nd Tausaga o Artaxerxes. I se taimi e lei taʻu maia mulimuli ane na talosaga Neemia mo se isi aso malolo ma le toe sau i Ierusalema ina ua maua lenei tulaga. Faavae i luga o lenei Joiada ono o le mea lea o le Ositaulaga Sili mai le 34 tausaga le matua, (i le 35th Tausaga o Darius / Artaxerxes), seʻia atoa le 66 tausaga.            

Jonathan / Johanan / Jehohanan

Afai na maliu Joiada pe a ma le 66 tausaga ona ono sui lea o ia e lona atalii o Jonathan / Jehohanan o le taimi lea semanu e lata i le 50 tausaga. Afai na soifua o ia seia atoa le 70 tausaga, o lona uiga, o lona atalii o Jaddua e latalata i le 50 tausaga le matua i le taimi na avea ai o ia ma Ositaulaga Sili. Ae afai o le Elephantine papyri, talanoaina mulimuli ane, o le a faia i le 14th ma 17th tausaga Darius II, lea e taʻua ai Johanan, ona foliga mai lea na maliu Johanan pe tusa ma le 83 tausaga, a o Jaddua na o le 60-62 tausaga.

Jaddua

Fai mai Josephus na faʻafeiloaʻi e Jaddua Alesana le Sili i Ierusalema ma e ono na i ai i le amataga o 70 i le taimi nei. O loo taʻu mai ia i tatou e le Neemia 12:22 “o sa Levi i ona po o Elisibia, Ioasa ma Ioanana ma Iatuaua na avea ma ulu o aiga tama, o ositaulaga foi, e oʻo lava i le tupu o Tauro le Peresia ”. O la matou tali e faʻatagaina ai Darius III (le Peresia?) Le faʻatoʻilaloina e Alesana le Sili.

E malamalama mai ia Josephus o Jaddua na maliu e lei leva na maliu le Alexander le Sili, e oʻo i le taimi lea o Jaddua o le a atoa le 80 tausaga ma sui ai lona atalii o Onias.[Ii]

E ui o nisi o tausaga ua fautuaina mai iinei e taumate manatu, e talafeagai. E foliga mai, o le atalii ulumatua a le Faitaulaga Sili e masani ona faaipoipo vave i le matua, pe tusa ma le 20 tausaga. O le ulumatua ulumatua e ono faia foi ni fanau vave tele ina ia mautinoa le soloaʻiga o le Faitaulaga Sili laina e ala i le ulumatua atalii.

Se tali: Ioe

8.      O se Faʻatusatusaga o Faʻataʻitaʻiga ma sa Levi na toe foi mai ma Serupapelu ma i latou na sainia le Feagaiga ma Neemia.

 O mea e tutusa ai nei lisi e lua (faʻamolemole vaʻai i le vaega 2, i. Afai tatou te avea le 13st tausaga o Artaxerxes e avea ma Artaxerxes I, o lona uiga, o le 14 o le 21, o le afa lena oi latou na taʻua na toe foi mai le tafeaga i le 16st tausaga o Kuresa na ola pea i le 30 tausaga mulimuli ane (Cyrus 1 + Cambyses 95 + Darius 9 + Xerxes 8 + Arataaseta 36). Ona o latou uma e ono 21 tausaga le matua o ni ositaulaga o le a faia i latou le itiiti ifo 21 tausaga i le 20st tausaga o Artaxerxes I.

Lenei manino, leai se aoga. E oʻo lava i le lalolagi i aso nei o le a tatou tauivi e saili naʻo nai tagata matutua e 115 tausaga le matua i se atunuʻu pei o le USA poʻo le UK, e ui ina alualu i luma i fomaʻi ma faateleina le umi o le ola i le vaega mulimuli o le 20th seneturi. 16 i totonu o se faitau aofai o tagata ua na o le pito i luga o ni nai selau afe pe itiiti ifo tetee i le talitonuga.

Ae peitaʻi, i lalo o le fofo ua fautuaina lenei vaitaimi o le 95 tausaga e faʻaitiitia i le 37 tausaga, e aumaia ai le toe faʻaola o le afa oi latou na faʻaigoaina i totonu o malo o se tulaga iloga avanoa. Afai tatou te mafaufau lelei, e mafai ona latou ola i vaitausaga o le 70 pe a soifua maloloina, tusa lava i na seneturi talu ai, o lona uiga e ono i latou i le va o le 20 i le 40 tausaga i lo latou toe foi mai Papelonia i Iuta, ma o loo i ai pea i le amataga 60's seia oo i lo latou tuai 70's i le 21st tausaga Darius I / Artaxerxes.

Se tali: Ioe

 

9.      Ole vaitau 57 tausaga ile tala ile va ole Ezra 6 ma le Ezra 7, A Solution 

O le tala i le Esera 6:15 o iai se aso o le 3rd o le aso 12th Masina (Adar) o le 6th Tausaga o Tariu mo le faamaeaina o le Malumalu.

O le tala i le Esera 6:19 o iai se aso o le 14th o le aso 1st masina (Nisani), mo le faia o le Paseka, ma e talafeagai le faʻaiʻu e faasino i le 7th Tausaga o Tariu ma semanu e naʻo le 40 aso mulimuli ane ma e le faʻalavelaveina i le 57 tausaga va.

O le tala i le Esera 6:14 o loo tusia ai o tagata Iutaia na toe foi mai “Na fausia ma faaumaina [ona] o le faatulagaga a le Atua o Isaraelu ma le poloaiga a Kuresa ma Tariu ma Aretaseta le tupu o Peresia”.

E faʻapefea ona tatou malamalama iai? I le taimi muamua na foliga mai sa i ai foi ma se faʻaiuga mai ia Artaxerxes. E toʻatele e manatu o le Artaxerxes I lea ma e faʻailoa o ia i tagata o Artaxerxes o Neemia ma Neemia e oʻo i Ierusalema i le 20 tausaga.th tausaga ona o le taunuuga o lena poloaʻiga. Peitai, e pei ona matou faʻatuina muamua, e leʻi maua e Neemia se faʻatonuga e toe fausia le Malumalu. Na ia ole atu mo se faatagaga e toe fausia ai puipui o Ierusalema. O le a seisi mea tatou te malamalama ai i lenei mau?

E mafai ona tatou malamalama lelei i le faitauga e ala lea i le suʻesuʻeina maeʻaeʻa le faaliliuga o le mau Eperu. O le faʻamatalaga e fai sina laititi, peitaʻi i le gagana Eperu o le soʻoga poʻo le tuʻufaʻatasia o le upu o se mataʻupu ua faʻaigoaina "talofa ”. Uma le upu Eperu mo Darius ma Artaxerxes ei ai le "Talofa" amio i luma o le "Dareyavesh" (faaleoina "daw-reh-yaw-vaysh") ma i luma o le "Artachshashta" faaleoina ("ar-takh-shash-taw.") Avea o se sooga, "Talofa" e masani lava ona faaliliuina i le "ma", ae mafai foi ona uiga "po o". O le faʻaaogaina o le "poʻo" e le o se faʻagaioiga tuʻusaʻo, ae e pei ona i ai se isi tausaga, o le tutusa. O se faʻataʻitaʻiga o le fesoʻotaʻi ma se isi oe e telefoni ia te oe pe tusi ia te i latou pe talanoa foi ia i latou lava. E tofu lava le auala aoga e faʻataunuʻuina ai le gaioiga o fesoʻotaʻiga. O se faʻataʻitaʻiga e mafai ona faia, e mafai ona inu sau inu pia faʻatasi ma lau taumafataga, ina ia e mafai ai ona oʻo sau pia poʻo le uaina. E le mafai ona maua fua mea uma.

Afai o le "ma" ua suia e le "po", pe atonu "pe" pe "foi" e faitau lelei i le Igilisi i le tulaga e pei ona finau ai nisi o tagata atamamai, o lona uiga o loo avea pea lenei ma se faʻaopopo. Ui i lea, o lenei vateatea suia le uiga i totonu o lenei tala ma e sili atu le malamalama i le tusitusiga. O le fuaitau “Darius ma Artaxerxes ” lea e malamalama e lua tagata taʻitoʻatasi, o lona uiga "Darius pe / faʻapea foi / iloa foi o Artaxerxes ”, o lona uiga, o Darius ma Artaxerxes e tutusa tagata. O lenei mea e mafai foi ona malamalama i le ogatasi ma le aotelega tulaga e ala i le sauniaina o le au faitau mo le suiga o le faʻaaogaina o le suafa o le Tupu ua tatou maua i le va o le faaiuga o le Esera 6 ma le Esera 7.

Mo ni faʻataʻitaʻiga o le faʻaaogaina o le "Talofa" e mafai ona tatou vaʻai i ai i le Neemia 7: 2, i le mea “Na ou avatua le totogi ia Hanani loʻu uso,  o lena lava O Hania le taʻitaʻi o le 'aʻai o Ierusalema, o ia o se tagata faʻamaoni ma e mataʻu tele i le Atua nai lo le toʻatele ” sili atu ona talafeagai lelei ma "o lena lava" nai lo "Ma" ao faʻasolosolo le faʻasalaga “Ia” e sili ai “Latou”. O le faitauina o lenei fuaitau e le lelei i le faʻaaogaina o "Ma".   

O le isi manatu o le Esera 6:14 e pei ona faaliliuina i le NWT ma isi faaliliuga faale-Tusi Paia o le a taʻu mai ai na tuuina atu e Artaxerxes se poloaiga e faauma le Malumalu. I le sili ona lelei, a avea lenei Artaxerxes e avea ma faʻalapotopotoga Artaxerxes I, o lona uiga e leʻi maeʻa le Malumalu seʻia oʻo i le 20.th Tausaga ma Neemia, pe tusa o le 57 tausaga mulimuli ane. Peitaʻi o le tala faʻa-Tusi Paia i le Esera 6 ua faʻamanino mai ai na maeʻa le Malumalu ile iʻuga ole 6th tausaga o Tariu ma o le a fautuaina o taulaga na faia i le amataga o le 7th tausaga o Darius / Artaxerxes.

O le tala i le Esera 7:8 o iai se aso o le 5th masina o le 7th Tausaga ae tuʻuina le Tupu o Artaxerxes. Afai o le Darius o le Esera 6 e leʻo taʻua Artaxerxes i le Esera 7, e pei ona faʻaosoina muamua o se faʻafitauli, e iai lava le tele o faʻamatalaga e le mafaamatalaina i le tala faʻasolopito Darius I ua talitonu aʻu na pule i le isi 30 tausaga, (atoa 36) sosoʻo mai ma Xerxes ma 21 tausaga sosoʻo ma Artaxerxes I ma le muamua 6 tausaga. O lona uiga o le a i ai le va o le 57 tausaga, i le iʻuga o lea vaitau Ezra e tusa ma 130 tausaga. Ina ia talia na uma lenei taimi ma lenei matua le talitonuina o le matua, na o le filifili lea o Ezra e taitaia le isi toe foi mai o sa Levi ma isi tagata Iutaia toe foi i Iuta e tetee i le talitonuina. E le amanaʻiaina foi le mea moni e faapea, e ui lava ina maeʻa le Malumalu i aso ua mavae mo le tele o tagata, ae leʻi faia lava taulaga masani i le Malumalu.

Ua sili atu foi ona iai se aoga i le faalogo atu i le maeʻa o le Malumalu i le tuai o le 6th tausaga o Tariu / Artaxerxes, sa talosagaina e Ezra se fesoasoani mai le Tupu e toe faatutu ai le aʻoaʻoga o le tulafono ma taulaga ma tiute o le Levitiko i le Malumalu. O Ezra, i le mauaina o lea fesoasoani, na taunuu i Ierusalema i le 4 masina mulimuli ane, ma na o le 73 tausaga le matua, i le 5th masina o le 7th tausaga o Darius / Artaxerxes.

Se tali: Ioe 

10.      Josephus faʻamaumauga ma le soloaʻiga o Tupu Tupu a Persian, A Fofo

Cyrus

I le Josephus Aneti a tagata Iutaia, Tusi XI, Mataupu muamua o loo ia taua ai e faapea, na avatu e Kuresa le faatonuga mo tagata Iutaia e toe foi i lo latou atunuu pe a latou mananao i ai ma toe fausia lo latou aai ma fausia le Malumalu lea na tu ai le tagata muamua. “Ua ou tuuina le faʻatagaina i le toʻatele o tagata Iutaia o loʻo nonofo i loʻu atunuʻu, faʻamolemole e toe foʻi atu i lo latou atunuu toe fausia lo latou aai, ma toe fausia le malumalu o le Atua i Ierusalema i le mea lava e tasi na iai muamua ”[Iii].

O lenei mea o le a faamautu ai lo tatou malamalama o le faaiuga o lo o iloiloina o le Cyrus ma maliega i le fofo.

Se tali: Ioe

Fuataga

I le Mataupu 2 para 2,[Iv] na ia faailoa Cambyses [II] le atalii o Kuresa o le Peresia le Tupu mauaina se tusi ma tali atu e taofi tagata Iutaia. O le upu e tutusa lelei ma le Esera 4: 7-24 lea e taʻua ai le Tupu o Artaxerxes.

"Ina ua faitauina e Cambyses le tusi, ona o lona leaga tele, sa le fiafia i mea na latou taʻu atu ia te ia, ma toe tusi atu ia i latou e faapea: “Cambyses le tupu, ia Rathumus le tusitala o tala faasolopito, ia Beeltethmus, ia Semellius le tusiupu, ma isi i komisi, ma nofo i Samaria ma Phoenicia, e tusa ma lenei faiga: Ua ou faitauina le tusi na auina mai ia te oe; ma sa ou avatu le faatonuga ia suʻesuʻe tusi a oʻu augatuaa, ma o iina na iloa ai, o lenei aʻai sa avea pea ma fili i tupu, ma oe na nonofo ai na faatupuina fouvalega ma taua. ”[V].

I le amataga o le suʻesuʻega o le fofo, na iloa ai, e mafai ona faʻaigoaina lenei igoa, ona matou iloa e ono mafai e se tasi Tupu o Peresia ona faʻaaoga pe valaʻauina e soʻo se suafa o Darius, Ahasuerus, poʻo Artaxerxes. Peitai, i le tulaga 7 na fuafuaina e faapea o le tusi na faailoa mai o le auina atu ia Artaxerxes e ono Bardiya / Smerdis / Magi o le sili ona talafeagai, e le gata i taimi ma fetaui lelei ma mea tutupu, ma le pule o le siosiomaga faaupufai.

Na faʻaseseina e Josephus le Tupu (masalo Artaxerxes i ana faʻamatalaga faʻamaumauga) ma Cambyses?

Ua le malie le tala a Josephus i le fofo Lelei sili faamatalaina ai le tusi ia Bardiya / Smerdis / Le Magi atonu e le o iloa e Josephus. Tupu lea Tupu na o nai masina (fuafua eseese i le va o le 3 ma 9 masina).

Bardiya / Smerdis / Magi

I le mataupu 3, para 1,[vi] Na taʻua e Josephus le pule a Magi (na lauiloa ia i matou o Bardiya poo Smerdis) e tusa ma le tausaga talu ona maliu Cambyses. O lea e malie i le fautuaga fautuaina.

Se tali: Ioe

Tariu

Ona ia taʻua lea o le tofiga o Darius Hystapes e avea ma Tupu, e lagolagoina e aiga e fitu o le Peresia. O loo taʻua foi na ia 127 itumalo. O mea ia e tolu na maua ma malilie iai ma le faʻamatalaga o Aasueru i totonu o le Tusi a Eseta, lea matou fautua atu o Darius I / Artaxerxes / Ahasuerus i la matou tali.

Ua faʻamaonia mai foi e Josephus, o Serupapelu na faʻatagaina e Darius e faʻaauau ona toe fausia le malumalu ma le aʻai o Ierusalema e tusa ma le poloaʻiga a Kuresa. “Ina ua maeʻa le fasiga o Magi, oe, ina ua maliu Cambyses, na mauaina le malo o Peresia mo le tausaga, na aiga na faʻaigoaina o aiga e fitu o le au Peresia na faʻatonuina Darius, le atalii o Hystaspes, e avea ma o latou tupu. O lenei, o ia o le tagata faʻalilolilo, na ia faia se tautoga i le Atua, afai na te avea o ia ma tupu, na te lafoina mea uma a le Atua na i Papelonia i le malumalu i Ierusalema. "[vii]

E i ai le eseesega i le aso na maeʻa ai le Malumalu. O le Esera 6:15 e maua mai ai le 6th tausaga o le Tariu i luga o le 3rd o Adar ao Josephus tala na aumaia ai o le 9th Tausaga o Tariu i le 23rd Adar. O tusi uma e mafai ona kopiina sese, ae o Josephus tala tusitusia, e le i tuʻufaʻatasia e faʻaaoga le Tusi Paia. E le gata i lea, o kopi muamua na iloa e mai le 9th i le 10th seneturi ma le tele o le i ai i le 11th e 16th seneturi.

I le iʻuga, e tele ma sili atu kopi tuai o mau o le Tusi Paʻia o loʻo toe iloiloina nai lo le tusi a Josephus ma le laititi. I le mea lea e tupu ai feteenaiga, o lenei tusitala e puipuia le faamaumauga o le Tusi Paia.[viii] O seisi faʻamatalaga mo le eseesega o le, o le Tusi Paia aso na tuuina mai o le taimi lea o le Malumalu lava ia na atoatoa lelei e amataina ai taulaga, ae o le aso o Josephus o le taimi na fausia ai fesoasoani, lotoa ma puipui na maeʻa. Po o le a lava le itu e le o se faʻafitauli mo le fofo.

Se tali: Ioe

Xerxes

I le Mataupu 5[ix] Na tusia e Josephus e faapea, o Xerxes le atalii o Tariu e sui ai lona tama o Tariu. Ona ia taʻua lea o Ioakima le atalii o Iesua o le Faitaulaga Sili. Afai o le nofoaiga a Xerxes ona tatau lea ona iai Joachim i le itulagi e 84 tausaga pe sili atu, o se tau le mafai. I lalo o le fofo fautuaina o le a ia i le va o 50-68 tausaga le matua i le nofoaiga a Tariu mo le vaitaimi o le 6th tausaga i le 20th tausaga o Darius / Artaxerxes. Lea le taʻua o Joachim na ona talafeagai ai pe a fai i le nofoaiga o Tariu e pei o le fofo.

Ma le isi, o le tala ia Josephus e le talafeagai ma le fofo fautuaina, ae e fesoasoani tele le Faitaulaga Sili sosoo pe a tatou iloa mea na faamatalaina e Xerxes ia Darius.

O mea tutupu ma upu ua atofaina ile 7th tausaga o Xerxes i le Josephus Mataupu 5 para. 1. e tutusa lelei ma le tala a le Tusi Paia i le Esera 7 i le 7th Tausaga o Artaxerxes, lea o le fofo tuʻuina ia Darius.

Mai le aotelega e foliga mai e i ai i le isi tausaga (8th) na maliu Ioakima ma na suitulaga ia Eliasipa e tusa ma Josephus i le Mataupu 5, palakalafa 5[x]. Lenei foi fetaui ma le fofo.

I le 25th tausaga o Xerxes Ua sau Neemia i Ierusalema. (Mataupu 5, Parakalafa 7). E le aoga lea mea. Xerxes e le faʻamaonia e seisi tusitala o le tala faasolopito e na o malo le 25 tausaga. E le tutusa foʻi ma le tala i le Tusi Paia pe afai o Xerxes Darius poʻo Artaxerxes I. O le mea lea, ona o lenei faʻamatalaga a Josephus e le mafai ona faʻafesoʻotaʻi ma soʻo se tala faʻasolopito, poʻo le Tusi Paʻia, e tatau ona faʻapea ua sese. o tusitusiga poʻo le faʻalauiloaina. (O ana tusitusiga e leʻi tausia lelei e pei ona tusia e le Tusi Paia e le au Masoretic tusiupu).

Le taimi o le tofi faitaulaga sili e fetaui lelei lava i la tatou tali, Ie o Darius e taʻua foi Artaxerxes.

O le tofiaina o nisi o nei mea na tutupu ia Xerxes e Josephus e le mautonu pe a aliali mai uma faʻasologa o taimi i lenei auala. Tusa lava pe faʻaaoga faʻalelalolagi e faʻaaoga e Xerxes le tulafono 25 tausaga. O le mea lea, o le faʻaaogaina o Xerxes iinei e tatau ona manatu e sese i le itu a Josephus.

Se tali: Ioe

Artaxerise

mataupu 6[xi] e maua ai le faʻasologa e pei o Cyrus atalii o Xerxes - faʻaigoa Artaxerxes.

O le tala a Josephus, o Artaxerxes lea na faʻaipoipo ia Eseta, na fai lana taumafataga i le lona tolu o tausaga o lana nofoaiga. E tusa ai ma le palakalafa 6, lenei Artaxerxes pule foi i sili 127 itumalo. O nei mea tutupu e le talafeagai lava e tusa lava mo faʻasologa masani o taimi masani e tofia ai i latou i Xerxes.

A e peitaʻi, afai tatou te filifilia le fofo ua taʻua o Darius sa taʻua foi o Artaxerxes ma Ahasuerus i le Tusi Paia ona fautua atu lea ia Josephus le mautonu le Artaxerxes le atalii o Xerxes i le Tusi a Esera, mataupu 7 ma toe valaʻau Darius I, Artaxerxes, ona tutupu ai lea o mea na tutupu e uiga ia Eseta mafai foʻi ona faʻafesoʻotaʻi ma le fofo filifilia.

mataupu 7[xii] ta ua e Eliashib na suia e Judas lona atalii ma Judas e lona atalii o John, o le na mafua ai le filogia o le Malumalu e Bagoses le lautele o le isi Artaxerxes (faalelalolagi Artaxerxes II o ia o lo tatou Artaxerxes I po o Artaxerxes III?). O le Ositaulaga Sili o Ioane (Johanan) na suia e lona atalii o Jaddua.

O nei malamalamaaga o Josephus 'faʻamaumauga slot i luga lelei o le vaifofo na tatou fautuaina, ma i lena fofo talafeagai le manatu o le Faitaulaga Sili soloaʻiina e aunoa ma le manaʻomia o le toe faia seisi poʻo le faʻaopopoina Faʻailoga High Priests lea faʻasologa faʻalelalolagi e manaʻomia e fai. O le tele o Josephus tala o lenei Artaxerxes e ono o le Artaxerxes III i la matou fofo.

Se tali: Ioe

Tariu (lona lua)

mataupu 8[xiii] taʻua le isi Tariu le Tupu. Ole mea lea e faʻaopoopo i Sanballat (isi igoa taua) na maliu i le taimi o Sasae, e Alesana le Sili.[xiv]

O Filipo, Tupu o Maketonia, ma Alesana (le Sili) o loo taʻua foi i taimi o Jaddua ma ua tuuina mai o ni tagata i aso.

Lenei Darius o le a fetaui ma Darius III o le Sekular Chronology ma le mulimuli Darius o la tatou fofo.

Peitaʻi, tusa lava pe o le taimi faʻapipiʻi o le fofo ua fautuaina, e i ai le va i le 80 tausaga i le va o le Sanballat o Neemia ma le Sanballat o Josephus ma Alexander le Sili. I se faaupuga faigofie, o le faaiuga e tatau ona latou le mafai ona tutusa tagata taʻitoʻatasi. O se avanoa o le lona lua Sanballat o le atalii o le atalii o le muamua Sanballat, e pei ona lauiloa igoa o atalii o le Sanballat o Neemia taimi. Faʻamolemole vaʻai le matou vaega mulimuli mo se vaʻaiga loloto i Sanballat.

Leisi taua autu o se faʻaiuga manuia.

Se tali: Ioe

 

11.      Le igoa Apocrypha o Peresia Tupu i 1 & 2 Esdras, Se Fofo

 

O le Eseta 3: 1-3 e faitauina “O lenei, na faia e le tupu o Tariu le 'aiga tele mo ana tagata uma, ma i latou uma na fananau i lona fale, ma aliʻi uma o Metai ma Peresia, ma aliʻi ma taʻitaʻi uma ma aliʻi sa i lalo o ia, mai Initia i Etiopia, i le selau luasefulu ma le fitu itumalo ”.

E toetoe lava a tutusa ma fuaiupu amata o le Eseta 1: 1-3 lea e faitauina: ”O lenei na tupu i le vaitaimi o Asueru, o le Ahasuerus na fai ma tupu mai Initia e oo atu i Etiopia, [sili atu] selau luasefulu-fitu itumalo pulega ... I le lona tolu o tausaga o lana nofoaiga na ia faia ai le taumafataga mo ona aloalii ma ana auauna, le 'au tau a Peresia ma Media, o tamalii ma aliʻi o itumalo faa-faamasinoga i ona luma ”.

O le mea lea, o le a, faʻamamalu soʻo se teteʻe i le va o nei tala e lua pe a fai o le fofo fautuaina tatou faʻailoaina Ahasuerus ma Darius o le Tupu tutusa.

Se tali: Ioe

 

Eseta 13: 1 (Apokarifa) faitau “O lenei o le kopi o le tusi: Ua tusi e le tupu silisili o Artaxerxes nei mea i aloalii o le selau ma le lua sefulu ma le lua itumalo mai Initia e agaʻi atu i Etiopia ma kovana o loʻo i lalo o latou tulafono.”. E i ai foʻi upu faʻapena i le Eseta 16: 1.

O nei mau i le Apokalifa Eseta e maua ai Artaxerxes o le Tupu ae le o Asueru e avea ma Tupu o Eseta. E faʻapea foʻi, faʻailoa e Apocryphal Esdras le Tupu Darius e faʻatusa tutusa ma le Tupu o Asueru i Eseta.

O le mea lea, o le a, faʻamamalu soʻo se teteʻe i le va o nei tala e lua pe a fai o le fofo fautuaina tatou faʻailoaina Ahasuerus ma Darius ma lenei Artaxerxes o le Tupu tutusa.

Se tali: Ioe

12.      O le Septuagint (LXX) Faamaoniga, O se Fofo

I le Septuagint lomiga o le Tusi a Eseta, tatou te maua ai le Tupu e igoa Artaxerxes nai lo Ahasuerus.

Faataitaiga, Eseta 1: 1 e faitauina “I le lua tausaga o le nofoaiga a Artaxerxes le tupu sili, i le aso muamua o Nisani, Mardochaeus le atalii o Jarius, "…. “Ua oʻo ia mea i ona po o Artaxerxes, (o Artaxerxes lea na pulea malo e selau ma le lua sefulu fitu o itumalo mai Initia)”.

I le tusi Septuagint o Ezra, tatou te maua le “Assuerus” ae le o le Ahasuerus o le Masoretic tusitusiga, ma le “Arthasastha” ae le o le Artaxerxes o le Masoretic tusitusiga. O nei laʻititi igoa eseesega e mafua ona o le tusitusiga Masoretic o loʻo i ai le faʻaliliu Eperu nai lo le Septuagint o loʻo i ai le faʻa Eleni Transliteration. Faʻamolemole vaʻai vaega H i le vaega 5 o lenei faʻasologa.

O le tala a Septuagint i le Esera 4: 6-7 o loʻo taua ai “Ma i le nofoaiga a Asueru, e oo lava i le amataga o lana nofoaiga, na latou tusia ai se tusi e faasagatau ai i le nuu o Iuta ma Ierusalema. Ma i aso o Arthasastha, na tusia ai ma le filemu e Tabeel ia Mithradates ma isi uma o ana uso-a-auauna: o le saofaga-faʻaputuputuina tusi ia Arthasastha le tupu o Peresia se tusi i le gagana Syria.

E tusa ai ma le fofo fuafuaina le Ahasuerus iinei o Cambyses (II) ma Artaxerxes iinei o le Bardiya / Smerdis / Magi e tusa ai ma le malamalamaaga o le Masoretic Esera 4: 6-7.

Se tali: Ioe

O le Septuagint mo le Esera 7: 1 o loo aofia ai Arthasastha ae le o Artaxerxes o le Masoretic tusitusiga ma faitauina “O mea foʻi nei na faia, i le nofoaiga a Aretaseta le tupu o Peresia, na alu aʻe ai o Esdras le ataliʻio Saraias, ”.

E naʻo le eseʻese o le faʻafaigaluegaina o le Eperu ma le faʻaaogaina o le Eleni mo le igoa lava e tasi ma e tusa ai ma le tali ua fuafuaina o le Darius (I) o tala faʻasolopito e fetaui lelei ma le faʻamatalaga o. Matau o Esdras e tutusa ma Ezra.

O le tulaga foi lea o le Neemia 2: 1 e faitauina “'Ua oʻo i le masina o Nisani, o le lua sefulu o tausaga o le tupu o Arthasastha, na i oʻu luma le uaina: ”.

Se tali: Ioe

O le Septuagint version o Esera e faʻaogaina le Darius i nofoaga lava e tasi o le Masoretic text.

Mo se faataitaiga, Esera 4:24 e faitau "Ona taofia lea o le galuega o le fale o le Atua i Ierusalema, ma ua tu seia oo i le tausaga lona lua o le nofoaiga a Tariu le tupu o Peresia." (Lomiga Septuagint).

Faaiuga:

I tusi Septuagint o Esera ma Neemia, o Arthasastha e masani lava e tutusa ma Artaxerxes (e ui lava i tala eseese o lo o tutusa ai le taimi o le Artaxerxes o se ese Tupu ma Assuerus tutusa o tutusa ma Ahasuerus. Ae peitai, Septuagint Eseta, masalo na faaliliuina e le isi faaliliuga i le faaliliuupu. o Esera ma Neemia, e masani ona iai Artaxerxes nai lo Ahasuerus.O Tariu e maua pea lava pea i tusitusiga Septuagint ma Masoretic.

Se tali: Ioe

13.      Cuneiform tofiga ma Secular Inscription Issues e tatau ona foia, O se Fofo?

 E leʻo nei.

 

 

Ia faʻaauau pea i le Vaega 8….

 

[I] O Ata Atoa o Ctesias faaliliuina e Nichols, itulau 92, para (15) https://www.academia.edu/20652164/THE_COMPLETE_FRAGMENTS_OF_CTESIAS_OF_CNIDUS_TRANSLATION_AND_COMMENTARY_WITH_AN_INTRODUCTION

[Ii] Josephus - Antiquities o tagata Iutaia, Tusi XI, Mataupu 8, palakalafa 7, http://www.ultimatebiblereferencelibrary.com/Complete_Works_of_Josephus.pdf

[Iii] Itulau 704 pdf lomiga o Atoatoa Galuega a Josephus. http://www.ultimatebiblereferencelibrary.com/Complete_Works_of_Josephus.pdf

[Iv] Aneti a tagata Iutaia, Tusi XI

[V] Itulau 705 pdf lomiga o Atoatoa Galuega a Josephus http://www.ultimatebiblereferencelibrary.com/Complete_Works_of_Josephus.pdf

[vi] Aneti a tagata Iutaia, Tusi XI

[vii] Itulau 705 pdf lomiga o Atoatoa Galuega a Josephus http://www.ultimatebiblereferencelibrary.com/Complete_Works_of_Josephus.pdf

[viii] Mo nisi faʻamatalaga tagaʻi http://tertullian.org/rpearse/manuscripts/josephus_antiquities.htm

[ix] Aneti a tagata Iutaia, Tusi XI

[x] Aneti a tagata Iutaia, Tusi XI

[xi] Aneti a tagata Iutaia, Tusi XI

[xii] Aneti a tagata Iutaia, Tusi XI

[xiii] Aneti a tagata Iutaia, Tusi XI

[xiv] http://www.ultimatebiblereferencelibrary.com/Complete_Works_of_Josephus.pdf  Josephus, Antiquities o Iutaia, Tusi XI, Mataupu 8 v 4

Tadua

Mataupu a Tadua.
    0
    E te alofa i ou mafaufauga, faamolemole taʻu mai.x
    ()
    x