Õppige Jehoova lojaalsetelt teenijatelt

Jätkates eelmises artiklis nähtud lojaalsuse teemat ja tulles suvekonvendi programmi, algab see õppetund tsiteerimisega Micah 6: 8. Võtke natuke aega ja vaadake rohkem kui 20 tõlkeid siin. Erinevus on ilmne isegi tavalugeja jaoks. NWT 2013. aasta väljaanne [ii] muudab heebrea sõna checed kui „hellitada lojaalsust”, samas kui iga teine ​​tõlge muudab selle liitlauseteks, nagu „armastuse lahus” või „armastuse arm”.

Selles salmis edastatav idee ei ole peamiselt olek. Meile ei öelda, et olgem lahked või halastajad või - kui NWT tõlge on õige - lojaalne. Pigem juhendatakse meid armastama väga kvaliteetset. Lahke olemise kontseptsiooni armastamine on üks asi olla lahke ja hoopis teine ​​asi. Inimene, kes pole loomult halastav, oskab ikka armu anda. Inimene, kes pole loomulikult lahke, saab ikka aeg-ajalt lahkeid tegusid teha. Kuid selline mees ei tegele nende asjadega. Ainult need, kes midagi armastavad, jälitavad seda. Kui me armastame lahkust, kui me armastame armu, jälitame neid. Püüame neid kuvada kõigis oma eluvaldkondades.

Seetõttu soovib 2013. aasta NWT revisjonikomisjon selle salmi „kalliks lojaalsuseks“ muutmise kaudu taotleda lojaalsust kui midagi, mida tuleb hellitada või armastada. Kas see on tõesti see, mida Miika käsib meil teha? Kas siin edastatav sõnum on selline, kus lojaalsusel on suurem tähtsus kui halastusel või lahkusel? Kas kõik teised tõlkijad on paadist puudust tundnud?

Mis on 2013. aasta NWT revisjonikomisjoni valiku põhjendus?

Tegelikult ei paku nad ühtegi. Nad pole harjunud, et neid küsitletakse või täpsemalt öeldes oma otsuseid põhjendatakse.

Heebreakeelne rida pakub sõna „lepinguline lojaalsus” sõna otseses tähenduses ta-sed.  Tänapäeva inglise keeles on seda fraasi raske määratleda. Mis on heebrea mõtteviisi taga ta-sed? Ilmselt 2013. aasta NWT revisjonikomisjon[ii] teab, sest mujal nad renderdavad ta-sed kui „lojaalne armastus“. (Vt Ge 24: 12; 39:21; 1Sa 20: 14; Ps 59: 18; Isa 55: 3) See aitab meil mõista selle õiget kasutamist Micah 6: 8. Heebrea sõna osutab armastusele, mis on lähedasele lojaalne. "Lojaalne" on selle armastuse muutuja, omadus. Tõlkimine Micah 6: 8 kui “kallihinnaline lojaalsus” muudab modifikaatori muudetavaks objektiks. Micah ei räägi lojaalsusest. Ta räägib armastusest, kuid erilisest - lojaalsest armastusest. Me peame armastama seda tüüpi armastust. Lojaalne armastus tegutseb kallima nimel. See on armastus tegevuses. Headus eksisteerib ainult siis, kui on tegu, heateoga. Samamoodi halastus. Näitame halastust läbi mõne toimingu, mille teeme. Kui ma armastan headust, siis lähen endast hoolimata teiste suhtes lahkelt käituma. Kui ma armastan halastust, siis näitan seda armastust teiste vastu halastades.

See, et NWT tõlge Micah 6: 8 on küsitav, näitab nende ebajärjekindlus selle sõna „lojaalsusena” muutmisel teistes kohtades, kus oleks vaja, kui nende sõna oleks tõesti õige. Näiteks aadressil Matthew 12: 1-8, Andis Jeesus variseridele selle võimsa vastuse:

“Sel hooajal käis Jeesus hingamispäeval läbi viljapõlde. Tema jüngrid said näljaseks ja hakkasid viljapead kitkuma ning süüa tegema. 2 Seda nähes ütlesid variserid talle: "Vaata! Teie jüngrid teevad seda, mida hingamispäeval pole lubatud teha. ”3 Ta ütles neile:„ Kas te pole lugenud, mida Taavet tegi, kui tema ja temaga koos olevad mehed nälga jäid? 4 Kuidas ta sisenes Jumala majja ja nad sõid söögikotte, midagi sellist, mida ei olnud lubatud süüa tal ega ka neil, kes olid temaga, vaid ainult preestritel? 5 Või kas te pole seadusest lugenud, et hingamispäevadel kohtlevad templis preestrid preestrid hingamispäeva kui püha ja jätkavad süütust? 6 Kuid ma ütlen teile, et siin on midagi muud kui tempel. 7 Kui te aga oleksite aru saanud, mida see tähendab, 'Ma tahan halastustja mitte ohverdama: 'SIND poleks süüdi hukka mõistnud. 8 Sest hingamispäeva isand on see, mis on inimese poeg. ””

Öeldes „Ma tahan halastust, mitte ohverdust”, tsiteeris Jeesus järgmist: Hosea 6: 6:

“Sisse truu armastus (ta-sed) Ma tunnen rõõmu mitte ohverdamisest ja Jumala tundmisest, vaid tervetest põletusohvritest. ”(Ho 6: 6)

Kui Jeesus kasutab sõna Hosea tsiteerimisel sõna „halastus”, siis millist heebrea sõna see prohvet kasutab? See on sama sõna, ta-sed, mida kasutab Micah. Kas kreeka keeles on see "eleos", mida Strongi sõnul määratletakse järjekindlalt kui "halastust".

Pange tähele ka seda, kuidas Hosea kasutab heebrea poeetilist paralleelsust. „Ohverdus” on seotud „tervete põletusohvritega” ja „lojaalse armastusega” „Jumala tundmisega”. Jumal on armastus. (1 John 4: 8) Ta määratleb selle kvaliteedi. Seetõttu on Jumala tundmine teadmine armastusest kõigis tahkudes. Kui ta-sed viitab lojaalsusele, siis oleks „lojaalne armastus” olnud seotud „lojaalsusega”, mitte „Jumala tundmisega”.

Tõepoolest, olid ta-sed tähendab "lojaalsus", siis Jeesus ütleks: "Ma tahan lojaalsus ja mitte ohverdamine". Mis mõtet sellel oleks? Variserid pidasid end kõigi iisraellaste seas kõige lojaalsemaks, järgides rangelt Seaduse tähte. Reeglite kujundajad ja reeglite hoidjad annavad lojaalsusele suure varu, sest asjade lõpus on see sageli kõik, millega nad saavad kiidelda. Armastuse näitamine, halastuse kasutamine, heatahtlikkus - need on rasked asjad. Need on asjad, mida lojaalsust propageerivad inimesed ei suuda sageli näidata.

Muidugi on lojaalsusel oma koht, nagu ka ohverdamisel. Kuid need kaks ei välista üksteist. Tegelikult käivad nad kristlikus kontekstis käsikäes. Jeesus ütles:

"Kui keegi tahab mulle järele tulla, las ta keeldub endast ja võtab kätte oma piinapaki ning järgneb mulle pidevalt. 25 Sest kes tahab oma hinge päästa, see kaob; aga kes kaotab hinge minu pärast, see leiab selle. "

On selge, et igaüks, kes Jeesust pidevalt jälgib, on talle lojaalne, kuid enesest lahtiütlemine, piinapanuse aktsepteerimine ja hinge kaotamine tähendab ohverdamist. Seetõttu ei esitaks Jeesus kunagi lojaalsust ja ohverdamist alternatiividena, nagu oleks meil üks ilma teiseta.

Lojaalsus Jumala ja Kristuse vastu nõuab meilt ohvrite toomist, kuid siiski ütles Jeesus Hoosea tsiteerides: "Ma tahan lojaalset armastust või tahan headust või tahan halastust, mitte ohverdavat lojaalsust." Järgides põhjendusi tagasi Micah 6: 8, oleks Jeesusel seda tsiteerida täiesti mõttetu ja ebaloogiline, kas heebrea sõna tähendas lihtsalt “lojaalsust”.

See pole ainus koht, kus muudetud NWT-d on küsitavalt muudetud. Näiteks on täpselt sama asendus näha Psalmid 86: 2 (lõik 4). Jälle vahetatakse 'ustavus' ja 'jumalakartus' lojaalsuse vastu. Heebrea originaalsõna tähendus chasid on leitud siin. (Lisateavet eelarvamuste kohta NWT-s vt siin.)

Vennaskonnale jumalakartuse, lahkuse ja halastuse julgustamise asemel paneb NWT rõhku “lojaalsusele”, mis puudub originaalsetes inspireeritud kirjutistes (Micah 6: 8; Eph 4: 24). Mis on selle tähenduse muutuse motiiv? Miks on vastuolu inspireeritud kirjutiste tõlkimisel?

Arvestades, et juhtorgan nõuab Jehoova tunnistajate täielikku lojaalsust, pole raske mõista, miks nad eelistaksid lugemist, mis rõhutab ustavuse vajadust sellele, mida nad peavad Jumala ainus maine organisatsioon.

Värske pilk lojaalsusele

Selle uurimuse punkt 5 tuletab lugejale meelde: "Ehkki meie südames võib olla mitu lojaalsust, peaks nende tähtsuse õige järjekord olema määratud piibli põhimõtete kohaldamise kaudu."

Seda silmas pidades rakendage esitatud dokumentide kaalumisel hoolikalt Piibli põhimõtteid, et määrata kindlaks meie lojaalsuse õige objekt ja järjekord.

Kes väärib meie lojaalsust?

Meie lojaalsuse eesmärk on kristlase olemise keskmes ja see peaks olema meie Vaatetornide uurimisel peamine mure. Nagu Paulus nentis Gal 1: 10:

„Sest kas ma otsin nüüd inimese või Jumala heakskiitu? Või üritan mehele meeldida? Kui ma ikka üritaks inimesele meeldida, poleks ma Kristuse sulane. ”

Paulus (siis veel Tarsuse Saulus) oli olnud võimsa religioosse kogu liige ja oli teel edasi heale karjäärile, mida tänapäeval nimetatakse vaimulikuks. (Gal 1: 14) Sellele vaatamata tunnistas Saul alandlikult, et oli otsinud meeste heakskiitu. Selle parandamiseks tegi ta oma elus tohutuid muudatusi, et saada Kristuse sulaseks. Mida saame õppida Sauli näitest?

Mõelge stsenaariumile, millega ta silmitsi seisis. Sel ajal oli maailmas palju religioone; paljud religioossed organisatsioonid, kui soovite. Kuid oli ainult üks tõeline religioon; üks tõeline religioosne organisatsioon, mille oli loonud Jehoova Jumal. See oli juudi religioosne asjade süsteem. Seda uskus Tarsose Saulus, kui jõudis täiesti arusaamisele, et Iisraeli rahvas - kui soovite, siis Jehoova organisatsioon - ei ole enam heakskiidetud riigis. Kui ta soovib olla lojaalne Jumalale, peaks ta loobuma lojaalsusest usuorganisatsiooni vastu, kelle kohta ta oli alati uskunud, et see on Jumala määratud suhtluskanal inimkonnaga. Ta peaks hakkama taevaisa kummardama hoopis teistsugusel viisil. (Heb 8: 8-13) Kas ta hakkaks nüüd uut organisatsiooni otsima? Kuhu ta nüüd läheks?

Ta pöördus mitte „kuhu“, vaid „kes“ poole. (John 6: 68) Ta pöördus Issanda Jeesuse poole ja õppis tema kohta kõik, mis võimalik, ja siis, kui ta oli selleks valmis, hakkas ta jutlustama ... ja inimesi tõmbas sõnum. Selle tulemusena arenes loomulikult perekonnaga sarnane kogukond, mitte organisatsioon.

Kui Piiblist oleks raske leida sisulist ümberlükkamist kontseptsioonile, et kristlus tuleb korraldada inimliku autoriteedi alusel, kui need Pauluse sõnad selle ärkamise kohta:

„Ma ei läinud korraga liha ja verega konverentsile. 17 Samuti ei läinud ma üles Jeruusalemma nende juurde, kes olid minust apostlid, vaid ma läksin Araabiasse ja tulin tagasi Damaskusesse. 18 Siis läksin kolm aastat hiljem Jeruusalemma Ceʹfa poole külastama ja jäin tema juurde viisteist päeva. 19 Kuid ma ei näinud kedagi teist apostlitest, vaid ainult Issanda venda Jaakobust. ”(Ga 1: 16-19)

Selle keskne teema Vahitorn on paralleel, mis on tõmmatud Vana pakti perioodi selle nähtava organisatsiooni ja inimjuhtide ning tänapäevase maise JW organisatsiooni vahel. Vahitorn tugineb sellele ühendatud paralleelile - tõsi küll ebakirjanduslikule tüüpilisele / antitüüpsele kirjavahetusele -, et tagada lojaalsus inimlikele traditsioonidele ja kulisside taga võimul olevatele meestele (Ground 7: 13). Kui „kõik pühakirjad on Jumala inspireeritud ja õpetamiseks kasulikud”, siis uue lepingu pakutavatel kristlastel on hea meeles pidada, et „seadus oli meie koolmeister, kes meid Kristuse juurde viis”. (2Ti 3: 16; Ga 3: 24 KJV) Mosaiigi seadus oli mitte muster, mida tuleb korrata kristlikus koguduses. Tegelikult oli Vana pakti ülesehituse taaselustamise katse varakristlike koguduste üks esimesi ja hävitavamaid hülgamisi (Ga 5: 1).

Selle artikli vältel tuletatakse lugejatele meelde, et nad peaksid olema lojaalsed („mitte tõstma oma kätt vastu“) Jehoova võidutule - mitte niivõrd peene viitega juhtorganile. Muud Vaatetornide kirjutised on jõudnud nii kaugele, et võrreldakse juhtorgani positsiooni Moosese ja Aaroni omaga, kirjeldades neid, kes leiaksid oma tegevuses süüdi tänapäevaseid nurisemisi, kaebusi ja mässumeelseid iisraellasi. (Ex 16: 2; Nu 16). Enda Moosese ja Aaroni rollis olemine on jumalateotus, sest Piibel õpetab selgelt, et ainult meie Issand Jeesus täidaks seda rolli kristlikel aegadel - tõeliselt pühakirjalik antitype. (Ta 3: 1-6; 7: 23-25)

Jehoova nõuab, et me kuulaksime tema prohveteid. Siiski annab ta neile akrediteeringu, et saaksime olla kindlad, et kuuletume tema rahvale, mitte jäljendajatele. Jehoova muistsetel prohvetitel oli kolm eripära, mis muutsid nende identifitseerimise tema „valitud kanaliks” vaieldamatuks. Nii Iisraeli rahvas kui ka esimesel sajandil tegid „Jehoova võitud” (1) imet, (2) laususid vankumatult õigeid ennustusi ja (3) said inspiratsiooni kirjutada muutumatu ja täiesti järjekindel Jumala Sõna. Selle standardiga võrreldes jätab enesekohaseks tunnistatud „ustava ja diskreetse orja” kogemus vähe kahtlust, et nende väide olla „Jumala ainus kanal maa peal” jätab selle märkamata. (1Co 13: 8-10; De 18: 22; Nu 23: 19)

Täna jälgime ainult ühte võitud juhti, Jeesust Kristust. Tegelikult on sõna "Kristus" tähendus vastavalt HELPS Word-uuringud, on:

5547 Xristós (alates 5548 / xríō, "oliiviõliga võidmine") - korralikult, "Võitud", Kristus (heebrea keeles „Messias”).

Kus nendes salmides on ruumi mõnele inimese eestkostjale?

“Ja veel ei taha tule minu juurde et teil oleks elu. ”(John 5: 40)

Jeesus ütles talle: „Ma olen tee ja tõde ja elu. Isa juurde ei tule keegi peale minu läbi. ”(John 14: 6)

„Lisaks kellelgi teisel pole pääste, sest taeva all pole ühtegi teist nime, mida inimeste seas oleks antud, mille abil peame päästma. ”(Ac 4: 12)

"Sest seal on üks Jumal ja üks vahendaja Jumala ja inimeste vahel, inimene, Kristus Jeesus, ”(1Ti 2: 5)

Juhtorgan nõuaks, et me aktsepteeriksime seda lojaalsust teine ​​vahendaja on meie päästmise alus:

"Teised lambad ei tohiks kunagi unustada, et nende päästmine sõltub nende aktiivsest toetusest Kristuse võitud" vendadele ", kes on veel maa peal." (w12 3/15 lk 20 lõige 2 Rõõmustame meie lootuses)

Lojaalsus Jumalale või inimlikele traditsioonidele?

Lõigetes 6, 7 ja 14 käsitletakse kristliku kohtusüsteemi rakendamist. On tõsi, et kogudust tuleb kaitsta patu rikutava mõju eest. Sellegipoolest peame hoolikalt kaaluma Pühakirja tunnistust, tagamaks, et kohtleme rikkujaid vastavalt Jeesuse ja Uue Testamendi kristlaste kirjutajatele. Vastasel juhul võivad neist, kes eeldavad koguduse kaitsmist, just see korruptsiooni allikas, mille nad püüavad kõrvaldada.

Lojaalsuskaardi mängimine vastavuse tagamiseks

Enne, kui arutame paragrahvides 6 ja 7 kirjeldamata nende inimeste kohtlemist, kes on koondatud (välistatud või välistatud), vaatame läbi Jeesuse sõnade rakendamise Matthew 18 paragrahvi 14 kontekstis.[I]

Juba algusest peale peaksime märkima, et sellest artiklist ei ilmne ühtegi viidet Jeesuse juhistele, mis puudutasid kohtuasju Matthew 18: 15-17. Selle väljajätmise teeb tõsisemaks asjaolu, et Matthew 18 on ainult pange meie Issand arutama selliseid asju ja see peaks seega moodustama meie õigusrikkumistega seotud poliitika tuuma. Artikkel tugineb ka Vana Testamendi paralleelidele (varem käsitletud kokkusurutud antitüübid), et toetada Jehoova tunnistajate seas leiduvat kohtusüsteemi. Meie kohtusüsteemi pühakiri on olnud ulatuslik arutatud enne Beroean Picketsis osalemist, kuid rakendage need punktid tagasilükkamistena punktides 14 tõstatatud punktidele.

"Kuid kui peaksite varjama rikkumisi, oleksite Jumala suhtes ebalojaalne."(Lev 5: 1)
Tuleb tunnistada, et oli patte, millest tuli teatada juudi vanematele. Juhatus soovib, et kristlikus koguduses oleks sama kord. Nad on sunnitud juutide süsteemile tagasi langema, sest neid on lihtsalt puuduvad viited seda tüüpi pihtimistele kristlikes pühakirjades. Nagu eelpool mainitud artiklis kirjutati, „pattudest, millest tuli teatada, olid kapitaliõigusrikkumised ... ei olnud ette nähtud meeleparandust ... [ega] andestamist. Kui süüdi, siis süüdistatav pidi hukata. ”

Miks ei suuda juhtorgan järgida „assamblee” eel peetud avalike kohtuprotsesside pretsedenti, kes aitasid tagada õiglase kohtuprotsessi (nagu juhtus nii Iisraeli kui ka kristlikul ajal), vaid valisid selle asemel kohtunike komiteed, mida peetakse täht- kamraadistungid ilma salvestisteta ja pealtvaatajateta? (Ma 18: 17; 1Co 5: 4; 2Co 2: 5-8; Ga 2: 11,14; De 16: 18; 21: 18-20; 22:15; 25:7; 2Sa 19: 8; 1Ki 22: 10; Je 38: 7) Millist lojaalsust näitab juhtorgan Jumalale, kui nad üritavad täna kristlastele vana pakti orjuse rasket ikke korrata? (Ga 5: 1) Sellised õpetused reedavad suutmatuse tunnistada Prantsuse tõelist olulisust ja imelist uut tõde kristlaste jaoks: „armastus on seaduse täitmine” (Ma 23: 4; Ro 13: 8-10).

Nii nagu Nathan, olge ka lahke, kuid kindlameelne. Paluge oma sõbral või sugulasel vanemate abi otsida. ”
Nagu eespool käsitletud, pole lihtsalt usujuhtidele pattude tunnistamiseks kristlikku pretsedenti. Nathan kutsus Taavetit meelt parandama Jumala ees, mitte minema preestrite ette. Jeesus ei teinud vahet patu tüübil ega raskusastmel, kui ta ütles: "Minge ja paluge oma süü teie ja tema vahel üksi". (Ma 18: 15) Kui meelt ei paranda, pidi õiguserikkuja taunima ekklésia, kogu kokkupandud kogudus, mitte ainult valitud vanematekogu. (Ma 18: 17; 1Co 5: 4; 2Co 2: 5-8; Ga 2: 11,14)

"Seda tehes olete lojaalne Jehoovale ja lahke oma sõbrale või sugulasele, sest kristlikud vanemad proovivad sellist inimest leebelt kohandada."
Kui tore, kui see oleks alati tõsi, kuid pikk kogemus näitab, et see pole sageli nii. Kui Matthew 18 neid järgiti ustavalt, paljud oleksid 1. või 2. etapis taastunud Jumala heade armude juurde ega oleks kunagi tulnud vanemate ette. See oleks päästnud piinlikkuse, säilitanud konfidentsiaalsuse (kuna vanematel pole jumala antud õigust teada kõiki karja patte) ja välditud paljusid traagilisi asjaolusid, mis on põhjustatud valearvestustest ja reeglite karmist rakendamisest.

Me vajame julgust, et olla Jehoovale lojaalsed. Paljud meist on julgelt seisnud kindlalt pereliikmete, töökaaslaste või ilmalike võimude surve all, et tõestada end Jumalale truuks.
Lõige 17 avatakse nende sõnadega ja järgneb Jaapani tunnistaja Taro kogemusele, kelle kogu Jehoova tunnistajaks saamise järgselt sisuliselt lahutas. Neile meist, kes on ärganud Jehoova tunnistajate organisatsiooni tegelikkusele, on see lõik irooniline, sest selle alglauses toodud põhimõte kehtib meie kohta. Kui tahame jääda ustavaks Jehoovale, peame julgelt seisma kindlalt tunnistajate suhete ja perekonna, tunnistajate sõprade ja koguduse liikmete surve vastu, kes seaksid JW.org-i lojaalsuse lojaalsusele Jumala ja tema võitud kuninga Jeesuse Kristuse suhtes.

Tänud ja mütsi näpunäide Robertile tema õigeaegse analüüsi eest Micah 6: 8, millest suur osa on selle artikli sisse õmmeldud.

___________________________________________________________

[I] Kui soovite näha, kuidas organisatsioon on displaseeritutega kohtlemisel hõlpsalt kokku puutunud, võrrelge seda, mida leiate saidil w74 8 / 1 lk. 460-466 jumalik halastus näitab tagasivõtmist tekkivatele isikutele ja w74 8 / 1 lk 466-473 hooldamine. Tasakaalustatud vaade disfellowshiped on praeguse suhtumisega.

[ii] See artikkel viitas algselt NWT tõlkele ja NWT tõlkekomiteele. Nagu Thomas allpool toodud kommentaarides osutab, sisaldavad nii NWT 1961 kui ka 1984 väljaanded täpsemat renderdamist.