[Saidist ws17 / 6 lk. 16 - august 14-20]

“Saagu inimesed teada, et teie, kelle nimi on Jehoova, olete üksi kõige kõrgem kogu maailmas.” - Ps 83: 18

(Juhud: Jehoova = 58; Jeesus = 0)

Tähtsad on sõnad. Need on kommunikatsiooni ehituskivid. Sõnadega ehitame oma mõtete ja tunnete väljendamiseks lauseid. Ainult õigete sõnade õigel ajal kasutamisel saame täpset tähendust edasi anda. Iga keele valdaja Jehoova inspireeris Piiblis sõnu õigesti kasutama, et jõuda mitte tarkade ja intellektuaalsete inimesteni, vaid nendeni, mida maailm nimetaks intellektuaalseteks beebideks. Selle eest kiitis poeg teda.

“Jeesus ütles sel ajal vastuseks:“ Ma kiidan teid avalikult, isa, taeva ja maa Issand, sest sa oled neid asju tarkade ja intellektuaalsete eest varjanud ja neile beebidele ilmutanud. 26 Jah, isa, sest selleks tuli teie poolt heaks kiidetud viis. ”(Mt 11: 25, 26)

Jutlustöös kasutavad Jehoova tunnistajad seda fakti sageli kokku, kui nad kohtuvad inimestega, kes usuvad sellistesse õpetustesse nagu kolmainsus ja inimhinge surematus. Üks argument, mida tunnistajad selliste õpetuste vastu kasutavad, on see, et sõnu „kolmainsus” ja „surematu hing” ei leidu kusagil Piiblis. Põhjendus on see, et kui need tegelikud piibliõpetused oleksid, oleks Jumal inspireerinud oma tähenduse lugejale edastamiseks sobivaid sõnu kasutama. Meie eesmärk pole siin nende doktriinide vastu vaielda, vaid näidata ainult ühte taktikat, mida Jehoova tunnistajad on kasutanud võitluses nende arvates valeõpetustega.

On ainult loogiline, et soovitakse ideed edasi anda, siis peaksite kasutama sobivaid sõnu. Näiteks soovib Jehoova edastada ideed, et tema nimi peaks olema pühitsetud ja püha. Sellest järeldub, et selline mõte tuleks Piiblis väljendada sõnade abil, mis seda mõtet täpselt väljendavad. Selline on olukord, nagu näeme Issanda näidispalves: „Meie Isa taevas, laske oma nimi pühitseda!. ” (Mt 6: 9) Siin on idee selgelt väljendatud.

Samamoodi väljendatakse kogu Pühakirjas inimkonna päästmist hõlmavat õpetust, kasutades sellega seotud nimisõna „päästmine“ ja verbi „päästma“. (Luuka 1: 69–77; Apostlite teod 4:12; Markuse 8:35; Roomlastele 5: 9, 10)

Sarnasel viisil Vahitorn Selle nädala artikkel on kõigest “Väga suur probleem, mis meie kõigi ees seisab ... Jehoova suveräänsuse kinnitamine. " (Lõik 2) Kas see kasutab neid sõnu selle mõtte väljendamiseks? Absoluutselt! Kasutatakse sõna “õigeksmõistmine” (nimisõna või verbina) 15 korda artiklis ja kasutatakse sõna “suveräänsus” 37 korda. See pole uus õpetus, seega võiks eeldada, et need samad sõnad leiavad laiali kogu JW.org-i väljaanded ja see osutub nii ka tuhandetesse lugudesse.

Sõnad on õpetaja tööriistad ning sobivad sõnad ja terminoloogia, mida kasutatakse alati juhul, kui õpetaja üritab väljendada mõtet, mida ta soovib, et õpilane saaks sellest hõlpsalt haarata. Nii on see juhtumi puhul Vahitorn artikkel, mida me praegu uurime. Jehoova tunnistajate organisatsioon õpetab, et see õpetus koos Jumala nime pühitsemisega on Piibli keskne teema. Nende silmis on see nii oluline teema, et see varjab inimkonna päästmise. [I] (Vt ka selle uurimuse punkte 6–8.) Selle artikli kirjutaja üritab meil seda mõista, nii et ta väljendab seda õpetust, kasutades kogu artiklis sõnu „õigeksmõistmine” ja „suveräänsus”. Tegelikult oleks peaaegu võimatu seda õpetust väljendada, ilma et neid mõlemaid sõnu sageli kasutataks.

Kõike ülaltoodut arvesse võttes ootaksime loomulikult, et Piibel kasutab neid sõnu või sünonüümseid väljendeid selle keskse õpetuse väljendamiseks. Vaatame, kas see nii on: kui teil on juurdepääs Vahitorni teegile CD-ROM-il, proovige seda: Sisestage (ilma jutumärkideta) otsingukasti „vindicat *”. (Tärn pakub teile nii verbi kui ka nimisõna „õigustama ja õigustama” kõik esinemised.) Kas teid üllatab see, kui avastate, et seda sõna ei leidu kuskil Pühakirjas? Tehke nüüd sama suveräänsusega. Jällegi pole põhitekstis ühtegi esinemist. Välja arvatud paar joonealust viidet, sõnad, mida organisatsioon kasutab väljendamiseks see, mida ta väidab, on Piibli keskne teema ja väga suurt probleemi, millega igaüks meist täna silmitsi seisab, pole Piiblist.

„Vindikatsioon” on väga spetsiifiline sõna ja sellel pole inglise keeles absoluutset sünonüümi, kuid isegi analoogsed sõnad, nagu „vabastamine” ja „õigustus”, ei toeta Piiblis midagi selle teema toetamiseks. Samamoodi “suveräänsuse” puhul. Sünonüümid nagu „valitsus” ja „valitsus” ilmuvad kumbki kümmekond korda, kuid enamasti viidates maistele valitsustele ja valitsustele. Nad ei ole seotud ühe kirjakohaga, mis räägib Jumala suveräänsusest, valitsemisest või valitsuse õigeksmõistmisest, vabastamisest või õigustamisest.

Idee Jumala suveräänsusest kui Piibli põhi- või keskne küsimus alustas John Calviniga. Seda muudeti Jehoova tunnistajate õpetusel. Küsimus on, kas me oleme valesti aru saanud?

Kas seda argumenti kasutatakse trinitarlaste ja usklike lüüasaamiseks, kes surematusse hinge tulevad tagasi, et meid tagaküljel hammustada?

Mõni võib nüüd kallutada, väites kallutatust; öeldes, et me ei esita kogu pilti. Tunnistades, et NWT-st puudub suveräänsus, osutavad nad, et "suveräänsust" esineb sageli. Tegelikult esineb Jehoovale viitavat fraasi „Suveräänne Issand” üle 200 korra. Noh, kui on kallutatust, kas see on meie või tõlkija poolt?

Sellele küsimusele vastamiseks vaatame Hesekieli raamatut, kus peaaegu kõik viited sellele “suveräänsele Issandale” on Uue maailma tõlgen pühadest pühakirjadest (NWT). Otsige neid ise üles ja kasutades sellist Interneti-ressurssi BibleHub, minge interlineaari, et näha, milline heebrea sõna on tõlgitud kui "suveräänne isand". Leiate sõna on Adonay, mis on rõhutatud viis “Issanda” väljendamiseks. Seda kasutatakse Issand Jumala Jehoova kohta. Nii otsustas NWT tõlkikomisjon, et „Issandast” ei piisa, ja on ka „Suvereeni” muutjana lisanud. Kas võib juhtuda, et tõlkija, mõjutatuna sellest, mida ta ekslikult arvas Piibli keskseks teemaks, valis selle termini JW õpetuse toetuseks?

Keegi ei oleks nõus ideega, et Jehoova Jumala kohal ei ole suveräänset isikut, kuid kui küsimus oleks suveräänsuses, oleks Jehoova seda ka väljendanud. Kui ta oleks tahtnud, et kristlased mõtleksid temast mitte kui oma Isa, vaid kui oma suveräänist, valitsejast või kuningast, siis oleks see olnud sõnum, mida rõhutas „Jumala Sõna” Jeesus Kristus. (Johannese 1: 1) Ometi ei olnud. Pigem on see, et Jeesus ja kristlikud kirjanikud rõhutasid ikka ja jälle Jehoova kui meie isa ideed.

Jehoova tunnistajaid õpetatakse käsitlema „Jehoova suveräänsuse kinnitamist” kui tõelist kristlust.

„Jehoova suveräänsuse tunnustamine on tõelise religiooni valest eristanud.” - par. 19

Kui jah, ja kui see osutub valeõpetuseks, mis siis saab? Tunnistajad on sidunud oma identiteedi, kinnituse kui ühe tõelise usundi maa peal just selle õpetuse juurde.

Uurime nende arutluskäiku. Me juba teame, et Piibel ei räägi selgelt ja otseselt nn suurest teemast Jumala suveräänsuse kinnitamine. Kuid kas seda saab piibliajaloost ja sündmustest järeldada?

Õpetuse alus

Lõige 3 avaneb koos avaldusega, "Saatan kurat on tõstatanud küsimuse, kas Jehooval on õigus valitseda."

Kui jah, siis ta ei tee seda tegelikult välja öeldes. Kusagil Piiblis ei vaidlusta Saatan Jumala õigust valitseda. Niisiis, kuidas organisatsioon selle järelduseni jõuab?

Saatana ja inimeste või Jumala vahel registreeritud suhtlemist on suhteliselt vähe. Kõigepealt ilmub ta Eevale madu kujul. Ta ütleb talle, et ta ei sure, kui sööb keelatud vilja. Kuigi seda näidati varsti pärast seda peetud vale eest, pole siin midagi Jumala õiguse valitsemisest vaidlustamisest. Saatan soovitas ka inimestel olla Jumala moodi, teades head ja kurja. Mida nad sellest aru said, on oletuste küsimus, kuid moraalses mõttes oli see tõsi. Nüüd suutsid nad ise oma reeglid koostada; määravad ise oma moraali; olla nende endi jumal.

Saatan ütles: „Sest jumal teab, et just sellest päevast, kui TE sööte sellest, on teie silmad kindlasti avatud ja te peate olema Jumala sarnased, TEADMISES head ja halba.” (Ge 3: 5)

Jehoova tunnistab, et see on nii: “. . . "Siin on mees saanud nagu üks meist, tundes häid ja halbu. . . ”(Ge 3: 22)

Siin pole midagi selles, et vaidlustada Jumala õigust valitseda. Võiksime järeldada, et Saatan vihjab sellele, et inimesed saavad ise üksi hakkama ja neil pole vaja Jumalat, kes neid enda kasuks valitseks. Isegi kui me selle eeldusega nõustume, tõestab inimvalitsuste ebaõnnestumine selle väite valet. Lühidalt öeldes pole vaja, et Jumal ennast õigustaks. Süüdistaja ebaõnnestumine on piisav õigustus.

Iiobi kirjeldust kasutatakse selles artiklis idee toetamiseks, mille Jumal peab oma suveräänsusele õigustama; tõestama kõigile oma õigust valitseda. Ent Saatan vaidlustab Iiobi aususe, mitte Jehoova õiguse valitseda. Jällegi, isegi kui aktsepteerime eeldust, et Jumala suveräänsusel on mingi väljaütlemata väljakutse, tõendab Iiobi testi sooritamine tõendamist, et Saatan eksis, nii et Jumal on õigustatud ilma, et peaks midagi tegema.

Selle näitlikustamiseks öelgem argumenteerimiseks, et Saatanal on väljakutse Jumala õigusele valitseda. Kas Jehoova laseks end tõestada? Kui olete pereisa ja naaber süüdistab teid halvas vanemas, kas peate tõendama, et ta eksis? Kas teie nimi langeb teie kanda? Või pigem on süüdistuse esitaja enda tõestada? Ja kui ta ei jõua oma juhtumini, kaotab ta igasuguse usaldusväärsuse.

Mõnes riigis peab kuriteos süüdistatav mees tõestama oma süütust. Kui inimesed põgenesid rõhuvate režiimide eest uude maailma, lõid nad seadused, mis parandasid selle eelduse ebaõiglust. „Süütu kuni süü tõendamiseni“ sai valgustatud standardiks. Oma süüdistusi peab tõendama süüdistaja, mitte süüdistatav. Samamoodi, kui Jumala valitsusele on väljakutse - midagi veel väljakujunenud -, langeb süüdistaja Saatan Kurat enda poole. Jehoova asi pole midagi tõestada.

„Aadam ja Eeva lükkasid tagasi Jehoova valitsemise ja nii on sellest ajast alates ka paljud teised. See võib panna mõned mõtlema, et kuradil on õigus. Kuni see küsimus jääb inimeste või inglite meelest lahendamata, ei saa olla tõelist rahu ja ühtsust. ”- par 4

"Niikaua kui see küsimus jääb inglite meelest lahendamata" ?!  Ausalt öeldes on see rumal avaldus. Võib leppida sellega, et mõned inimesed pole veel sõnumit saanud, kuid kas me tõesti usume, et Jumala inglid pole endiselt kindlad selles osas, kas inimesed saavad ennast edukalt valitseda?

Mida see lõik täpselt tähendab? Et saab olema rahu ja ühtsus alles siis, kui kõik nõustuvad, et Jehoova tee on parim? Vaatame, kas see jälgi jätab.

Esimene kord, kui kogu inimkond on rahus ja ühtsus, saabub Kristuse tuhande aasta lõpus. Kuid see ei pea vastu, sest siis tuleb Saatan vabastada ja äkki leidub temaga külgnevaid inimesi nagu mere liivad. (Il 20: 7–10.) Kas see tähendab, et Jumala suveräänsuse kinnitamine oli ebaõnnestumine? Kuidas taastab Jehoova sel ajal rahu ja ühtsuse? Hävitades saatana, deemonid ja kõik mässumeelsed inimesed. Kas see tähendab, et Jumal kinnitab oma suveräänsust mõõga otsas? Kas tema suveräänsuse õigustamine kinnitab, et Ta on kõigist jumalatest vägevam? See on selle õpetuse aktsepteerimise loogiline järeldus, kuid nii toimides vähendavad tunnistajad Jumalat?

Jehoova ei too Harmagedooni enda õigustamiseks. Ta ei too endas Kristuse valitsusaja lõppedes Gogi ja Magogi vägedele hävingut enese tõestuseks. Ta hävitab õelad, et kaitsta oma lapsi, nii nagu iga isa kasutab oma pere kaitsmiseks ja kaitsmiseks mis tahes jõudu. See on küll õige, kuid sellel pole mingit pistmist punkti tõestamise või süüdistusele vastamisega.

Punkti tõestamise kohta vastati igale kuradi tõstatatud süüdistusele ammu, kui Jeesus suri oma ausust rikkumata. Pärast seda ei olnud enam põhjust lubada Saatanale vaba juurdepääsu taevasse, et jätkata oma süüdistustega. Tema üle mõisteti kohut ja ta võis taevast välja tõsta ning ta oli mõneks ajaks maa peal.

Ja taevas puhkes sõda: Miʹcha · el ja tema inglid võitlesid draakoniga ning draakon ja tema inglid võitlesid 8 kuid see ei valitsenud, samuti ei leitud neile enam taevast kohta. 9 Nii heideti alla suur draakon, algne madu, seda nimega Kurat ja Saatan, kes eksitab kogu asustatud maad; ta heideti maa peale ja tema inglid heideti koos temaga maha. ”(Re 12: 7-9)[ii]

Jeesus nägi seda sündmust ette:

"Siis naasid seitsekümmend rõõmsalt ja ütlesid:" Issand, isegi deemonid on sinu nime kasutamisel meie suhtes allutatud. " 18 Selle peale ütles ta neile: „Ma hakkasin vaatama, et saatan on juba langenud nagu välk selgest taevast. 19 Vaata! Olen andnud teile volituse jalge alla tallata madusid ja skorpione ning vaenlase kogu väge ja kõik ei tee teile mingil juhul haiget. 20 Sellegipoolest, ärge rõõmustage selle üle, et vaimud on teile allutatud, vaid rõõmustage selle üle, et teie nimed on kirjutatud taevasse. ”(Lu 10: 17-20)

Sellepärast läks Jeesus oma ülestõusmisel tunnistama vanglas (kinnises vanglas) deemoneid.

"Sest Kristus suri üks kord kõigi aegade eest pattude eest, õige inimene ülekohtuste eest, et teid Jumala juurde viia. Ta tapeti lihas, kuid tehti vaimus elavaks. 19 Ja selles seisundis ta läks ja kuulutas vanglas vaimudele, 20 kes olid varem olnud sõnakuulmatud, kui Jumal Noa päevil kannatlikult ootas, samal ajal kui arki ehitati, kus mõned inimesed, see tähendab kaheksa hinge, kanti ohutult läbi vee. ”(1Pe 3: 18-20)

Me ei oota, et Jehoova ennast õigustaks. Ootame inimkonna päästmiseks vajalike inimeste arvu täitumist. See on Piibli keskne teema, Jumala laste ja kogu loodu päästmine. (Il 6:10, 11; Ro 8: 18–25)

Kas see on lihtsalt süütu valesti tõlgendamine?

Nagu riigi juhid rongkäigus mööda sõidavad, ei näe tunnistajad selles šovinismis mingit kahju. Lõppude lõpuks, mis viga on omistada kogu kiitust Jumalale? Mitte midagi, kui seda tehes, ei too me tema nime lõpuks etteheiteid. Peame meenutama, et kuigi Jumala suveräänsuse õigustamine ei ole teema, on tema nime pühitsemine endiselt väga oluline. Kui õpetame inimestele, et „õigeksmõistmine on olulisem kui lunastus” (alapealkiri paragrahvis 6), siis teeme etteheidet Jumala nimele.

Kuidas nii?

Seda on raske mõista inimeste jaoks, kes on koolitatud vaatama päästet läbi valitsuse, valitsuse ja suveräänsuse. Nad käsitlevad päästmist valitsuse subjektidena. Nad ei vaata seda perekonna kontekstis. Siiski ei saa meid päästa alamatena väljaspool Jumala perekonda. Aadamal oli igavene elu mitte sellepärast, et Jehoova oli tema suverään, vaid seetõttu, et Jehoova oli tema isa. Aadam päris igavese elu oma isalt ja kui ta patustas, visati meid Jumala perekonnast välja ja jäeti pärandiks; pole enam Jumala poeg, ta hakkas surema.

Kui keskendume suveräänsusele, jätame kahe silma vahele elutähtsa sõnumi, et päästmine on seotud perekonnaga. See on naasmine Jumala perekonda. See on pärimine - nagu poeg teeb isalt - selle, mis isal on. Jumalal on igavene elu ja ta ei anna seda oma alamatele, küll aga oma lastele.

Mõelge nüüd hetkeks isa või emana. Teie lapsed on kadunud. Teie lapsed kannatavad. Mis on teie peamine mure? Teie enda põhjendus? Et teie asjus oleks tõestatud? Kuidas suhtuksite mehesse, kes on rohkem mures selle pärast, kuidas teised teda näevad, kui tema laste heaolu?

Põhimõtteliselt on see pilt, mille Jehoova tunnistajad maalivad Jehoova Jumalast, rõhutades, et Tema suveräänsuse õigustamine on olulisem kui Tema laste päästmine.

Kui olete laps ja kannatate, kuid teate, et teie isa on nii võimas kui ka armastav mees, võtke südamest, sest teate, et ta liigutab taevast ja maad, et teie jaoks olemas olla.

Tundub, et selle artikli kirjutaja ignoreerib seda inimese põhivajadust ja -instinkti. Näiteks kasutades õde nimega Renee, kes “Kannatas insuldi käes ja võitles kroonilise valu ja vähiga” (punkt 17) artiklis öeldakse, et kuna ta ei kaotanud kunagi silmist Jehoova suveräänsust, suutis ta leevendada oma kannatusi. Seejärel öeldakse: "Tahame keskenduda Jehoova suveräänsusele ka igapäevase surve ja ebamugavuste korral."

Kuna organisatsioon on eitanud oma jälgijatelt imelist mugavust tunda Jumalat kui armastavat isa, kes hoolib kõigist oma lastest, peab ta leidma neile teise viisi, kuidas nad saaksid end toetada ja julgustada. Ilmselt on kõik, mida nad peavad andma Jehoova suveräänsuse koondamisele, kuid kas Piibel seda õpetab?

Piibel õpetab, et me saame Pühakirjast lohutust. (Ro 15: 4) Lohutust saame Jumalalt, oma Isalt. Lohutust saame oma päästelootusest. (2Ko 1: 3-7) Kuna Jumal on meie Isa, oleme kõik vennad. Lohutust saame perelt, vendadelt. (2Ko 7: 4, 7, 13; Ef 6:22.) Kahjuks võtab organisatsioon ka selle ära, sest kui Jumal on ainult meie sõber, siis pole meil põhjust üksteist vennaks või õeks kutsuda, kuna me ei tee seda on sama isa - meil pole tegelikult isa, kuid oleme orvud.

Mis kõige rohkem, siis teadmine, et meid armastatakse kui isa, armastab last, annab meile jõu kannatada igasuguse viletsuse käes. Meil on isa - hoolimata sellest, mida juhtorgan üritab meile öelda - ja ta armastab meid poja või tütrena individuaalselt.

See võimas tõde on kõrvale jäetud banaalse ja ebakirjalise õpetuse kasuks, mis käsitleb Jumala vajadust oma suveräänsust õigustada. Fakt on see, et ta ei pea midagi õigustama. Kurat on juba kaotanud. Kõigi tema kriitikute ebaõnnestumine on piisav õigustus.

Moslemid koraalivad Allahu Akbar (“Jumal on suurem”). Kuidas see neid aitab? Jah, Jumal on suurem kui kõik teised, kuid kas tema suursugusus nõuab temalt midagi, et meie kannatused lõpetada? Meie sõnum on “Jumal on armastus”. (1Jo 4: 8) Lisaks on ta kõigi nende isa, kes usuvad Jeesusesse. (Johannese 1:12) Kas see nõuab temalt meie kannatuste lõpetamist? Absoluutselt!

Järgmise nädala artikkel

Kui Jumala suveräänsuse õigeksmõistmise küsimus on tõepoolest mitte-veel hullem - kirjutamata õpetus -, siis tekib küsimus: miks õpetatakse seda Jehoova tunnistajatele? Kas see on lihtsa valetõlgenduse tulemus või kui siin töötab päevakava? Kas me saame seda õpetust uskudes mingit kasu? Kas nii, mida nad saavad?

Vastused neile küsimustele ilmnevad järgmise nädala ülevaates.

______________________________________________________

[I] ip-2 peatükk. 4 lk. 60 par. 24 “Oled mu tunnistajad”!
Samuti on tänapäeval inimeste päästmine teisejärguline Jehoova nime pühitsemise ja tema suveräänsuse kinnistamise osas.
w16 september lk. 25 par. 8 noored, tugevdage oma usku
See salm tutvustab Piibli peamist teemat, milleks on Jumala suveräänsuse kinnitamine ja tema nime pühitsemine Kuningriigi abil.

[ii] Sellest järeldub, et peaingel Miikael ja tema inglid täidavad taeva puhastamise ülesannet, kuna Jeesus oli veel hauas. Kui meie Issand oli ustavalt surnud, ei takistanud miski Miikaeli oma kohustuste täitmisel. Kohtuasi oli läbi. Kuradi üle mõisteti kohut.

 

Meleti Vivlon

Meleti Vivloni artiklid.
    17
    0
    Hea meelega teie mõtted, palun kommenteerige.x