Amagugu Avela Ezwini LikaNkulunkulu: UJehova Uzonikeza Yilowo nalowo Ngokomsebenzi Wakhe

UJeremia 39: 4-7 - UZedekiya wabhekana nemiphumela yokungamlaleli uJehova

Yize kuyiqiniso ukuthi uZedekiya wabhekana nemiphumela emibi mathupha, futhi kufanele singakhohlwa ukuthi ubhekene nemiphumela emibi eyehlela ama-Israyeli asele amlalela esikhundleni sikaJeremiya. Ukulandela ngeso lokhozi labo abasegunyeni kunemiphumela yako, ngisho nasezintweni ezincane. Isibonelo, ukulalela isicelo sendikimba ebusayo ukubeka amagama abo nekheli ezincwadini ezithunyelwe kwiziphathimandla zaseRussia kungavimbela noma ngubani ofakazi abazokwazi ukuthola i-visa yokuvakashela iRussia ngezizathu zebhizinisi noma zobumnandi. NjengamaKristu kudingeka sithwale umthwalo wemfanelo ngamunye konke wezinqumo zethu, hhayi ukunikela nje ngokungathí sina izinqumo zethu eqenjini lamadoda angafuna noma angazinaki izinhliziyo zethu.

Ukumba Amatshe Wokomoya (Jeremiah 39 -43)

UJeremia 43: 6,7 - Kusho ukuthini izehlakalo ezichazwe kula mavesi? (it-1 463 par. 4)

Ngokwengxenye isithenjwa sithi, "Ngakho-ke ukubalwa kweminyaka ye-70 yencithakalo kumele ngabe isiqalile [ngesibindi] cishe ngo-Okthoba 1, 607 BCE, ophela ngo-537 BCE Ngenyanga yesikhombisa yalonyaka wokugcina amaJuda okuqala abuyiselwe ezweni lawo abuyela kwaJuda, eminyakeni engu-70 kusukela ekuqaleni kwencithakalo yezwe. — 2 IziKronike 36: 21-23; U-Ezra 3: 1. ”

Izinsuku ezikulesi sikhombo azihambisani ukulandelana kwezikhathi zesikhathi semukelwa yizazi-mlando. Sithola inkomba yomehluko esigabeni esedlule sereferensi (isigaba 3) lapho sithi: Ubude bale nkathi bunqunywa yisimemezelo sikaNkulunkulu uqobo ngoJuda, sokuthi "lonke leli lizwe liyindawo ebhuqiwe, into eshaqisayo, futhi lezizizwe ziyokhonza inkosi yaseBabele iminyaka engamashumi ayisikhombisa." - UJeremia 25: 8 -11.

Isiprofetho seBhayibheli akuvumi [ngesibindi sethu] ukusetshenziswa kwesikhathi seminyaka ye-70 kunoma yisiphi isikhathi ngaphandle kwalokhu phakathi kokuchithwa kukaJuda, okuhambisana nokubhujiswa kweJerusalema, kanye nokubuyela kwabadingiswa abangamaJuda ezweni labo ngenxa yomyalo kaKoresi. It icacisa ngokusobala [ngesibindi sethu] ukuthi iminyaka ye-70 ingaba yiminyaka yokuchithwa kwezwe lakwaJuda.

Njengasikhathi sonke, umongo wukhiye. KuJeremia 25: I-8-11 iminyaka engamashumi ayisikhombisa isikhathi sezizwe kuyofanele sikhonze inkosi yaseBabele, hhayi ubude besikhathi lapho izwe lakwa-Israyeli nelakwaJuda laliyochithwa. UJeremia 25: I-12 (ingxenye yomongo) iqinisekisa ukuthi ngokusho ukuthi isikhathi seminyaka engamashumi ayisikhombisa (ukugqilazwa yizizwe kubandakanya u-Israyeli noJuda, iGibhithe, iTire, iSidoni, nabanye) siphelile, uJehova wayezolandisa inkosi yase IBabiloni nesizwe sakhe ngephutha labo. Bekungeke kube ukuqedwa kwephutha lakwa-Israyeli.

Kudingeka futhi sibheke izikhathi. Isisho esithi 'kuzofanele'noma'kufanele'sesisesikhathini esiphelele (samanje), ngakho-ke uJuda nezinye izizwe base bevele bengaphansi kombuso waseBabiloni, futhi kuzofanele baqhubeke' bakhonze inkosi yaseBabiloni 'kuze kuphele iminyaka engama-70, kanti'wonke lo mhlaba kufanele ube yindawo echithakeleyo'usesikhathini esizayo, ngakho-ke ukukhombisa isikhathi sencithakalo bekungakaqali. Ngakho-ke, ukubhujiswa kukaJuda akunakuba yisikhathi esifanayo nesikhathi sokuya eBabele njengoba kwakusasikhathi esizayo, ngenkathi ukugqilazwa kwasekuqhubeka.

IBabiloni lalandelwa nini? UDaniel 5: 26-28 unikeza impendulo embhalweni wezenzakalo zobusuku iBhabhiloni elawa ngalo: 'Ngizibalile izinsuku zombuso wakho, ngakuqeda,… ulinganisiwe esilinganisweni, wafunyanwa untula, ... umbuso wakho uhlukanisiwe wanikezwa amaMede namaPheresiya.. ' Kusetshenziswa usuku olwamukelwa ngokuvamile maphakathi no-Okthoba 539 BC[1] ngokuwa kweBabiloni singangezela emuva eminyakeni engama-70 okusisa ku-609 BC. Ukubhujiswa kwabikezelwa ngoba ama-Israyeli awalalelanga (uJeremiya 25: 8) noJeremiya 27: 7 athi ayezokwenzakhonzani iBhabheli kuze kufike isikhathi sabo (iBhabhiloni)'.

Ngabe kukhona okubalulekile okwenzekile ku-610 \ 609 BC? [2] Yebo, kubonakala sengathi ukususwa koMbuso Womhlaba ngokombono weBhayibheli, kusuka e-Asiriya kuya eBabiloni, kwenzeka ngesikhathi uNabopalassar nendodana yakhe uNebukadinesari bethatha iHarran, idolobha lokugcina lase-Asiriya, futhi bephula amandla alo. Kungakapheli nje unyaka, ngo-608 BC, inkosi yokugcina yase-Asiriya u-Ashur-uballit III wabulawa futhi i-Asiriya yaphela njengesizwe esihlukile.

Lokhu kusho ukuthi isimangalo esithi "Isiprofetho seBhayibheli asivumeli ukusetshenziswa kwesikhathi seminyaka ye-70 nganoma yisiphi esinye isikhathi ” is patent okungalungile. Futhi kabi kakhulu ukumangalela "Icacisa ngokusobala ukuthi iminyaka ye-70 yayizoba yiminyaka yokuchithwa kwezwe lakwaJuda".

Ingabe uDaniel 9: 2 udinga ukuqonda okufuniwe?

Cha. UDaniel waqonda kuJeremiya ukuthi izokwenzakalani (qaphela: ukucekelwa phansi kweningi, kunokuchitheka) ekupheleni, hhayi ukuthi kwakuzophawula ukuqala kwabo. Ngokusho kukaJeremia 25: I-18 izizwe neJerusalema kanye noJuda bekuvele kuyindawo ebhuqiwe (Jeremiah 36: 1,2,9, 21-23, 27-32[3]). Umbhalo weBhayibheli ukhombisa ukuthi iJerusalema laliyindawo ebhuqiwe ngonyaka we-4 noma wesi-5 kaJehoyakimi, (unyaka wokuqala noma wesibili kaNebukadinesari) mhlawumbe ngenxa yokuvinjezelwa kweJerusalema ngonyaka wesi-1 kaJehoyakimi. Lokhu kungaphambi kokubhujiswa kweJerusalema ngonyaka we-2 kaJehoyakimi, nokudingiswa kukaJehoyakini ezinyangeni ezintathu kamuva, kanye nokubhujiswa kokugcina ngonyaka we-4 kaZedekiya. Ngakho-ke kunengqondo ukuqonda uDaniyeli 11: 3 'ukufeza ukucekelwa phansi laseJerusalema'njengokubhekisele ezenzakalweni ezingaphezu nje kokubhujiswa kokugcina kweJerusalema ngonyaka ka-11 kaZedekiya.

Ngokukhanya okungenhla, singayiqonda kanjani i-2 IziKronike 36: 20, 21?

Le ndima yabhalwa njengesifinyezo sezehlakalo ezedlule kunokuba kube yisiprofetho sezehlakalo ezizayo. Ugcizelela ukuthi, ngokwenza okubi emehlweni kaJehova nokuvukela uNebukadinesari kuye wonke amakhosi amathathu okugcina akwaJuda: uJehoyakimi, uJehoyakini noSedekiya, nabantu benqaba abaprofethi bakaJehova, ekugcineni uJehova wavumela uNebukadinesari ukuba abhubhise iJerusalema futhi bulala iningi labaseleyo kwaJuda. Abanye bayiswa eBhabheli kuze kube yilapho kubanjwa amaPheresiya ukugcwalisa iziprofetho zikaJeremiya, futhi akhokhe amaSabatha anganakwa kuze kuqedwe iminyaka ye-70 (ukugqilazwa eBhabhiloni).

Ukuhlolisisa amavesi 20-22 kuveza okulandelayo:

Ivesi 20 lithi: 'Ngaphezu kwalokho wabaphuca abaseleyo enkembeni bayiswa eBhabheli, bona baba yizinceku zakhe (egcwalisa inkonzo) namadodana akhe waze wabusa ubukhosi basePheresiya (lapho iBabiloni liwa, hhayi ekubuyiselweni kwabathunjwa kuJuda 2 eminyakeni eyalandela);'

Ivesi 21 lithi: 'ukufeza izwi likaJehova ngomlomo kaJeremiya, kuze kube yilapho izwe selikhokhe amaSabatha alo. Zonke izinsuku zokuqamba amanga laligcina iSabatha, ukufeza (ukuqedela) iminyaka ye-70.'Umbhali weleziKronike (u-Ezra) uphawula isizathu sokuthi kungani befanele bakhonze iBabiloni. Kwakungamabili, (1) ukufeza iziphrofetho zikaJeremiya kanye (2) ukuze izwe likhokhe amaSabatha alo njengoba kudingwa uLevitikusi 26: 34[4]. Lokhu kukhokha kwamaSabatha alo kuzogcwaliseka noma kuqedwe ekugcineni kweminyaka ye-70. Imiphi iminyaka ye-70? UJeremia 25: I-13 ithi 'lapho iminyaka engu-70 isigcwalisiwe (isiqediwe), ngizobiza ngeNkosi yaseBabiloni nalesosizwe'. Ngakho-ke isikhathi seminyaka ye-70 saphela ngokubizelwa kweNkosi yaseBabele, hhayi ukubuyela kwaJuda. Indima yombhalo ayisho ukuthi 'iminyaka eyi-70 eyincithakalo'. (bona uJeremia 42: 7-22)

Ingabe isikhathi esithile sasidingeka ukukhokha amaSabatha? Uma kunjalo, kufanele kubalwe ngasiphi isisekelo? Ukwakhiwa namagama endima akudingi ukuthi isikhathi sokugcinwa kweSabatha kwakudingeka sibe yiminyaka ye-70. Kodwa-ke ukuthatha iminyaka ye-70 njengemfuneko, phakathi kwe-987 ne-587 (ukuqala kokubusa kukaRehobowamu kanye nokubhujiswa kokugcina kweJerusalema) yiminyaka engu-400 nemijikelezo ye-8 Jubilee efana neminyaka ye-64 futhi lokhu kucabanga ukuthi iminyaka yeSabatha ayizange ibhekwe wonke umuntu eyodwa yale minyaka. Ngakho-ke akunakwenzeka ukubala inani leminyaka ngqo eyayidinga ukukhokhwa, futhi asikho isikhathi sokuqala esishiwo embhalweni ukuze sifane ne-70 noma i-50 elahlekile iminyaka yeSabatha. Lokhu bekungeke yini kukhombise ukuthi ukukhokha amaSabatha bekungeyona inkokhelo ethile, kepha kunalokho kudlule isikhathi esanele ngesikhathi sencithakalo ukubuyisa obekusakweletwa?

Njengephuzu lokugcina, kungahle kube nokuphikiswa ukuthi kunokubaluleka okwengeziwe ekubeni nobude bencithakalo yeminyaka ye-50 kuneminyaka ye-70 Ngobude beminyaka eyi-50 yencithakalo ukubaluleka kokukhululwa kwabo nokubuyela kwaJuda ngonyaka weJubili (i-50th) yokudingiswa kwakungeke kulahlekelwe kumaJuda abuya, esekhonze umjikelezo ophelele weminyaka yeSabatha ekudingisweni.

Imithetho YoMbuso KaNkulunkulu (kr chap 12 para 16-23) Ihlelelwe Ukukhonza uNkulunkulu Wokuthula

Isigaba 17 siqukethe i-ploy ejwayelekile yenhlangano. Iyabuza 'Ube yini umphumela wokuqeqeshwa okuqhubekayo okunikezwe yinhlangano kaJehova?Manje ungalindela impendulo enjengale: Izinga lokwalusa kwabadala lithuthukile. Noma: Ukuqeqeshwa kusize abadala ukuthi balinganise kangcono izidingo zemindeni yabo kanye nebandla futhi kwasiza umhlambi ukuthola usizo oludingekayo. Esikhundleni salokho impendulo enikeziwe ithi 'Namuhla, ibandla lobuKristu linabafowethu abazinkulungwane abafanelekayo abakhonza njengabelusi abangokomoya.'  Ingabe kukhona ukuxhumana phakathi kokuqeqeshwa nenani labazalwane abafanelekayo? Akukho sixhumanisi esiboniswayo. Babengase behlise izindinganiso zeziqu ukwandisa amanani. Ngenye indlela ukukhula kwabadala kungaba nje ngokulingana nokwanda kwenani eliphelele lofakazi. Noma mhlawumbe empeleni ubamba iqhaza ngokwengeziwe ekwaluseni. Ipendulo yezepolitiki efana nokuzwakala kwezwakala ilungile, kodwa ingaphenduli umbuzo.

Isigaba 18 senza esinye isimangalo esingaqinisekisiwe. "Abadala abangamaKristu babekwe nguJehova ngeNkosi yethu, uJesu". Ayikho indlela yokusekela le nqubo enikeziwe, noma kunjalo umfundi angafaka (ukuthobela kuyinto eyingozi) ukuthi ngandlela thile uJesu ukhetha umdala ngamunye futhi uJehova uyakwazisa ukuqokwa kwakhe. Ngakho-ke kahle kangakanani laba badala, okuthiwa babekwa nguJesu okwazi ukufunda izinhliziyo, abakwenzayo ekuholeni 'Izimvu zikaNkulunkulu ngesikhathi esibucayi kakhulu emlandweni wesintu'? Njengoba ukukhombisa ukuhlukumeza ngokocansi kwengane emazweni amaningi kungabonisa, (kufaka phakathi abadala abathile njengabenzi bokubi), hhayi kahle kakhulu. Ngabe uJesu wayezoqoka iKGB[5] amanxusa kanye nama-paedophile njengabadala. Vele akunjalo, nokho yilokho okwenzekile. Kumele sihlole izincwadi zenhlangano kuphela ukuthola izibonelo zesigaba sokuqala. Amaphephandaba, njll, angaqinisekisa lokhu okulandelayo. Noma imuphi umdala owayengaba umdala angafakazela iqiniso lokuthi isici esiyinhloko sokunquma ukufaneleka kothile ukuthi aqokwe yinani lamahora abawabeka enkonzweni yasensimini, kunezimfanelo zobuKristu.

Isigaba 22, sibhekisa kuJehova nasebandleni, sithi “Izindinganiso zakhe zokulunga azihlukile emabandleni ezweni elilodwa kuya emabandleni kwelinye. ziyafana kuwo wonke amabandla ” Umusho wokuqala ngoJehova uqinisile, kepha hhayi owokugcina ngebandla. Kwamanye amazwe afana ne-UK ne-Australia, umdala othumela ingane eyunivesithi uzosuswa ekusebenzeni, kepha kwamanye amazwe njengamanye amazwe aseLatin America, abadala bazothumela ingane eyunivesithi bese beqhubeka nokuba ngumdala. EMexico ngasekupheleni kwawo-1950 nango-1960 abafowethu babevame ukuthola incwadi ethi babekwenzile ukuqeqeshelwa ezempi futhi manje sebengamalungu embutho yezokuvikela.[6] Amanye amazwe azosusa ekuhlanganyeleni ufakazi wezenzo ezinjalo. EChile, kanye ngonyaka ifulegi lesizwe kufanele liphakanyiswe usuku lonke ngaphandle kwazo zonke izakhiwo zomphakathi njengamahholo ombuso ukugwema inhlawulo. Okungenani amahholo ama-2 wombuso abonakala ekwenza njalo.

http://www.jw-archive.org/post/98449456338/kingdom-halls-in-chile-are-forced-to-fly-the#sthash.JGtrsf4u.dpbs

http://www.jw-archive.org/post/98948145418/kingdom-hall-of-jehovahs-witnesses-with-flag-in#sthash.0S7n8Ne1.dpbs

Izindinganiso ezifanayo kuwo wonke amabandla? Lokho akubonakali kuyiqiniso.

________________________________________________________________________________

[1] Ngokwe-Nabonidus Chronicle ukuwa kweBabiloni kwakungosuku lwe-16 lweTasritu (iBabiloni), (ngesiHeberu - Tishri) okulingana nomhla ziyi-13 kuMfumfu.

[2] Lapho sicaphuna izinsuku zokulandelana kwezikhathi zezwe ngalesi sikhathi emlandweni kudingeka siqaphele ukuthi zisho izinsuku ngokwezinga elithile ngoba akuvamile ukuthi kube nokuvumelana okugcwele ngomcimbi othile owenzeka ngonyaka othile. Kulombhalo ngisebenzise ukulandelana kwezikhathi ezithandwayo kwemicimbi engeyona eyebhayibheli ngaphandle kokuthi kuchazwe ngenye indlela.

[3] Ngonyaka wesi-4 kaJehoyakimi, uJehova watshela uJeremiya ukuthi athathe umqulu abhale wonke amazwi esiprofetho ayewanikwe kuze kube yileso sikhathi. Ngonyaka wesi-5 la mazwi afundwa ngokuzwakalayo kubo bonke abantu ababebuthene ethempelini. Izikhulu nenkosi babe sebeyifundela kwathi njengoba ifundwa yasha. UJeremiya wabe esetshelwa ukuthi athathe omunye umqulu futhi abhale kabusha zonke iziphrofetho ezazishisiwe. Wengeza neziphrofetho eziningi.

[4] Bheka isiprofetho esikuLevitikus 26: 34 lapho ama-Israyeli ayezachithwa akhokhe amaSabatha awo, uma engawunaki umthetho kaJehova, kepha akukho sikhathi esichaziwe.

[5] INcwadi Yonyaka 2008 p134 para 1

[6] Inhlekelele Yonembeza nguRaymond Franz p149-155.

UTadua

Imibhalo kaTadua.
    17
    0
    Ungathanda imibono yakho, ngicela uphawule.x