Kuvidiyo yethu edlule enesihloko esithi “Ingabe Uyawudabukisa Umoya KaNkulunkulu Lapho Senqaba Ithemba Lethu Lasezulwini LePharadesi Lasemhlabeni?  Sabuza umbuzo wokuthi umuntu angaba nethemba lasemhlabeni yini epharadesi njengomKristu olungileyo? Sabonisa, ngokusebenzisa imiBhalo, ukuthi lokhu akunakwenzeka ngoba ukugcotshwa ngomoya ongcwele okusenza sibe abalungile. Njengoba imfundiso ye-JW yokuba umngane kaJehova nokuba nethemba lasemhlabeni ingekho ngokombhalo, besifuna ukuchaza ngokusuka emiBhalweni ukuthi liyini ithemba leqiniso lensindiso lamaKristu. Siphinde saxoxa ngokuthi ukubeka amehlo ethu ezulwini akukona ukubheka izulu njengokungathi yindawo esizohlala kuyo. Kuphi futhi kanjani ngempela siyohlala futhi sisebenze kuyinto esithemba ukuthi uNkulunkulu uzokwembula ngokugcwele kwesikhathi sazi ukuthi noma ngabe kunjani noma ngabe konke kuzokwenzeka kanjani, kuzoba ngcono futhi kwanelise kakhulu kunemicabango yethu ehlakazekile.

Ngidinga ukucacisa okuthile lapha ngaphambi kokudlulela phambili. Ngikholelwa ukuthi abafileyo bayovuselwa emhlabeni. Lokho kuyoba ukuvuswa kwabangalungile futhi kuyoba inani elikhulu, elikhulu labantu abake baphila. Ngakho-ke ungacabangi nakancane ukuthi angikholwa ukuthi umhlaba uzohlalwa ngaphansi kombuso kaKristu. Nokho, angikhulumi ngokuvuswa kwabafileyo kule vidiyo. Kule vidiyo, ngikhuluma ngovuko lokuqala. UVUKO LOKUQALA. Niyabona, uvuko lokuqala luwukuvuka, hhayi okwabafileyo, kodwa okwabaphilayo. Lelo ithemba lamaKristu. Uma lokho kungenangqondo kuwe, cabanga ngalawa mazwi eNkosi yethu uJesu:

“Ngiqinisile, ngiqinisile ngithi kini: Ozwa izwi lami, akholwe ngongithumileyo, unokuphila okuphakade; akayi ekwahlulelweni, kepha usedlulile ekufeni wangena ekuphileni.” ( Johane 5:24, IBhayibheli lesiZulu elivamile)

Uyabona, ukugcotshwa okuvela kuNkulunkulu kusikhipha esigabeni salabo uNkulunkulu ababheka njengabafile futhi kusifake eqenjini alibheka njengabaphilayo, nakuba siseyizoni futhi kungenzeka sifile ngokwenyama.

Manje ake siqale ngokubukeza ithemba lensindiso yobuKristu njengoba livezwe eBhayibhelini. Ake siqale ngokubheka amagama athi “izulu” nelithi “amazulu.”

Lapho ucabanga ngezulu, ingabe ucabanga ngesibhakabhaka ebusuku esikhanya ngezinkanyezi, indawo yokukhanya okungenakusondelwa kuyo, noma isihlalo sobukhosi lapho uNkulunkulu ehlezi phezu kwamatshe ayigugu acwebezelayo? Kunjalo, okuningi kwalokho esikwaziyo ngezulu sikunikwa ngabaprofethi nabaphostoli ngolimi olungokomfanekiso olucacile ngoba singabantu benyama abanekhono lokuzwa elilinganiselwe elingadalelwanga ukuqonda izilinganiso ezingaphezu kwempilo yethu emkhathini nasesikhathini. Futhi, kudingeka sikhumbule ukuthi thina esisonta, noma esike saba nenkolo ehleliwe, kungenzeka ukuthi sinemibono engamanga ngezulu; ngakho-ke, masikuqaphele lokho futhi sithathe indlela yokuhlaziya esifundweni sethu sezulu.

NgesiGreki, igama lezulu lithi οὐρανός (o-ra-nós) elisho umkhathi, isibhakabhaka, amazulu abonakalayo anezinkanyezi, kodwa futhi amazulu angokomoya angabonakali, lokho esimane sikubize ngokuthi “izulu.” Incwadi ethi Helps Word-studies on Biblehub.com ithi “izulu” elisebunyeni kanye nobuningi elithi “amazulu” anezincazelo ezihlukene ngakho kufanele ahlukaniseke ekuhumusheni nakuba ngeshwa engavamile ukuba ahluke.”

Ngenjongo yethu njengamaKristu afuna ukuqonda ithemba lethu lensindiso, sikhathalela amazulu angokomoya, lawo ngokoqobo asezulwini oMbuso kaNkulunkulu. UJesu uthi: “Endlini kaBaba kukhona amakamelo amaningi. Uma bekungenjalo, bengiyakunitshela ukuthi ngiya khona ukunilungisela indawo na? ( Johane 14:2 )

Siwaqonda kanjani amazwi kaJesu ngendawo engokoqobo, njengendlu enamakamelo, ngokuqondene nokuba ngokoqobo koMbuso kaNkulunkulu? Ngeke ngempela sicabange ukuthi uNkulunkulu uhlala endlini, akunjalo? Uyazi, nge-patio, igumbi lokuphumula, amakamelo okulala, ikhishi, nezindlu zokugezela ezimbili noma ezintathu? UJesu wathi maningi amakamelo endlini yakhe futhi uya kuYise ukuze asilungiselele indawo. Kusobala ukuthi usebenzisa isingathekiso. Ngakho-ke kudingeka siyeke ukucabanga ngendawo futhi siqale ukucabanga ngenye into, kodwa yini ngempela?

Futhi sifundani ngezulu kuPawulu? Ngemva kombono wakhe wokuhlwithwa “ezulwini lesithathu,” wathi:

“Ngabanjwa ipharadesi futhi wezwa izinto ezimangalisa kangangokuthi azinakushiwo ngamazwi, izinto umuntu ongavunyelwe ukuzisho. (Funda eyesi-2 Korinte 12:4.)

Kuyamangaza, akunjalo, ukuthi uPawulu usebenzisa igama elithi “ipharadesi,” ngesiGreki παράδεισος, (pa-rá-di-sos) echazwa ngokuthi “ipaki, ingadi, ipharadesi. Kungani uPawulu ayengasebenzisa igama elithi ipharadesi ukuze achaze indawo engaphatheki njengezulu? Sithambekele ekucabangeni ipharadesi njengendawo ebonakalayo njengeNsimu yase-Edene enezimbali ezimibalabala nezimpophoma ezihlanzekile. Kuyathakazelisa ukuthi iBhayibheli alilokothi libhekisele eNsimini yase-Edene ngokuthi ipharadesi. Leli gama livela kathathu kuphela emiBhalweni YamaKristu YesiGreki. Nokho, lihlobene negama elithi insimu, elisenza sicabange ngensimu yase-Edene, futhi yini eyayihlukile ngaleyo nsimu? Kwakuyikhaya uNkulunkulu alidalela abantu bokuqala. Ngakho mhlawumbe ngokungacabangi sibheka kuleyo nsimu yase-Edene njalo lapho kukhulunywa ngepharadesi. Kodwa akumelwe sicabange ngepharadesi njengendawo eyodwa, kodwa kunalokho njengento elungiselelwe uNkulunkulu ukuba abantwana bakhe bahlale kuyo. Ngakho, lapho isigebengu esasifa esiphambanweni eduze kukaJesu sisicela ukuba “ngikhumbule lapho ungena kuwe umbuso!” UJesu wayengaphendula athi, “Ngiqinisile ngithi kuwe, namuhla uzakuba nami phakathi IPharadesi.” (Funda uLuka 23:42,43, XNUMX.) Ngamanye amazwi, uyoba nami endaweni uNkulunkulu ayilungiselele abantwana bakhe abangabantu.

Igama livela ekugcineni kusAmbulo lapho uJesu ekhuluma namaKristu agcotshiwe. “Onendlebe makezwe lokho akushoyo uMoya emabandleni. Onqobayo ngizamnika ukuthi adle emthini wokuphila osenyameni ipharadesi kaNkulunkulu.” (IsAmbulo 2:7)

UJesu ulungiselela amakhosi nabapristi indawo endlini kaYise, kodwa futhi uNkulunkulu ulungiselela umhlaba ukuba uhlalwe abantu abangalungile abavusiwe—labo abayozuza ezinkonzweni zobupristi zamakhosi nabapristi abagcotshiwe kanye noJesu. Ngempela-ke, njengoba kwakunjalo e-Edene ngaphambi kokuwela kweSintu esonweni, iZulu noMhlaba kuyohlangana. Intando kamoya kanye neyomzimba iyahambisana. UNkulunkulu uyoba nesintu ngoKristu. Ngesikhathi sikaNkulunkulu esihle, umhlaba uyoba ipharadesi, okusho ikhaya elilungiselelwe umkhaya wesintu nguNkulunkulu.

Nokho, elinye ikhaya uNkulunkulu alilungisela amaKristu agcotshiwe ngoKristu, abantwana bakhe bokutholwa, nalo lingabizwa ngokufanelekile ngokuthi ipharadesi. Asikhulumi ngezihlahla nezimbali kanye nezifudlana ezinwabuzelayo, kodwa kunalokho ikhaya elihle labantwana bakaNkulunkulu elizothatha noma ngaluphi uhlobo alunqumayo. Singaveza kanjani imicabango kamoya ngamazwi asemhlabeni? Ngeke sikwazi.

Ingabe akulungile ukusebenzisa igama elithi “ithemba lasezulwini”? Cha, kodwa kufanele siqaphele ukuthi kungabi inkulumo-ze ehlanganisa ithemba elingamanga, ngoba akuyona inkulumo engokomBhalo. UPawulu ukhuluma ngethemba esibekelwe lona emazulwini—ubuningi. UPawulu uyasitshela encwadini yakhe eya kwabaseKolose:

“Sihlala simbonga uNkulunkulu, uYise weNkosi yethu uJesu Kristu, lapho sinithandazela, njengoba sezwa ngokukholwa kwenu kuKristu Jesu nothando eninalo ngabo bonke abangcwele ngenxa yothando lwenu. ithemba eligcinelwe nina emazulwini.” ( Kolose 1:3-5 )

Igama elithi “amazulu”, ubuningi, lisetshenziswe izikhathi ezingamakhulu eBhayibhelini. Ayihloselwe ukuveza indawo ebonakalayo kodwa kunalokho okuthile ngesimo somuntu, umthombo wegunya noma uhulumeni ophezu kwethu. Igunya esilamukelayo nelisinika ukulondeka.

Igama elithi, “umbuso wezulu,” aliveli nakanye enguqulweni Yezwe Elisha, kodwa livela izikhathi ezingamakhulu ezincwadini ze-Watch Tower Corporation. Uma ngithi “umbuso wezulu” kusho ukuthi ngokwemvelo uzocabanga indawo. Ngakho-ke okushicilelwe kuwubudlabha kakhulu ekunikezeni lokho abathanda ukukubiza ngokuthi “ukudla ngesikhathi esifanele”. Uma bebelandela iBhayibheli futhi besho ngokunembile ukuthi, “umbuso wezulu” (phawula ubuningi) elivela izikhathi ezingu-33 encwadini kaMathewu, bebeyogwema ukusikisela indawo. Kodwa mhlawumbe lokho kwakungeke kuyisekele imfundiso yabo yokuthi abagcotshiwe bayanyamalala baye ezulwini, bangaphinde babonakale. Ngokusobala, ngenxa yobuningi balo, alibhekiseli ezindaweni eziningi kodwa kunalokho libhekise ekubuseni okuvela kuNkulunkulu. Sinalokho engqondweni, ake sifunde lokho uPawulu akusho kwabaseKorinte:

“Kepha ngisho lokhu, bazalwane, ukuthi inyama negazi akunakulidla ifa lombuso kaNkulunkulu, nokubola akunakulidla ifa lokungafi. ( 1 Korinte 15:50 ) Berean Literal Bible.

Lapha asikhulumi ngendawo kodwa sikhuluma ngesimo sokuba khona.

Ngokomongo weyoku-1 Korinte 15, siyoba izidalwa zomoya.

“Kunjalo nangokuvuka kwabafileyo. Kuhlwanyelwa kunokonakala; kuvuswa kunokungonakali. Kuhlwanyelwa kunehlazo; kuvuswa ngenkazimulo. Kuhlwanyelwa ebuthakathakeni; livuswa linamandla. Kuhlwanyelwa kungumzimba wenyama; liyavuswa umzimba womoya. Uma kukhona umzimba wenyama, ukhona nowomoya. Ngakho kulotshiwe ukuthi: “Umuntu wokuqala u-Adamu waba umuntu ophilayo.” U-Adamu wokugcina waba umoya ophilisayo.” ( 1 Korinte 15:42-45 )

Ngaphezu kwalokho, uJohane usho ngokuqondile ukuthi laba abalungile abavusiwe bayoba nomzimba wasezulwini njengoJesu:

“Bathandekayo, manje singabantwana bakaNkulunkulu, futhi lokho esiyoba yikho akukakabonakali. Siyazi ukuthi lapho uKristu ebonakala, siyofana naye, ngoba siyombona njengoba enjalo.” (Bala u-1 Johane 3:2.)

UJesu wabhekisela kulokhu lapho ephendula lowombuzo okhohlisayo wabaFarisi:

“UJesu waphendula wathi: “Abantwana balesi sikhathi bayashada futhi bayendiswa. Kodwa labo okuthiwa bafanelekele ukuhlanganyela enkathini ezayo nasekuvukeni kwabafileyo abayikushada noma bendiswa. Eqinisweni, ngeke besafa, ngoba sebefana nezingelosi. Futhi njengoba bengamadodana ovuko, bangamadodana kaNkulunkulu.” (Funda uLuka 20:34-36.)

UPawulu uphinda isihloko sikaJohane noJesu sokuthi abalungile abavusiwe bayoba nomzimba womoya njengoJesu.

“Kepha thina siyizakhamuzi zasezulwini, futhi silindele ngokulangazela uMsindisi ovela khona, iNkosi uJesu Kristu, oyothi, ngamandla amenza ukuba abeke izinto zonke ngaphansi kwakhe, uyoguqula imizimba yethu ephansi ifane nomzimba wakhe wenkazimulo.” (Funda eyabaseFilipi 3:21.)

Kufanele sikhumbule ukuthi ukuba nomzimba womoya akusho ukuthi abantwana bakaNkulunkulu bazovalelwa kude unomphela ezindaweni zokukhanya ukuze bangabe besabubona utshani bomhlaba obuluhlaza (njengoba izimfundiso ze-JW bezingathanda ukuba sikholwe).

“Ngase ngibona izulu elisha nomhlaba omusha, ngokuba izulu lokuqala nomhlaba wokuqala kudlulile, nolwandle lwalungasekho. Ngabona umuzi ongcwele, iJerusalema elisha, wehla uvela ezulwini kuNkulunkulu, ulungisiwe njengomlobokazi ohlotshiselwe umyeni wakhe. Ngase ngizwa izwi elikhulu livela esihlalweni sobukhosi, lithi: "Bheka, indawo yokuhlala kaNkulunkulu ikubantu, futhi uyohlala nabo. Bayoba abantu Bakhe, futhi uNkulunkulu uqobo Lwakhe uyoba nabo njengoNkulunkulu wabo. ( IsAmbulo 21:1-3 )

Futhi ubenze baba umbuso wabapristi kuNkulunkulu wethu. Futhi bayobusa emhlabeni.” ( IsAmbulo 5:10 )

Kunzima ukuphetha ngokuthi ukukhonza njengamakhosi nabapristi kusho enye into ngaphandle kokusebenzelana nabantu abangalungile abasesimweni somuntu ukuze usize labo abaphendukile eMbusweni KaMesiya noma phakathi nawo. Cishe abantwana bakaNkulunkulu bayogqoka umzimba wenyama (njengoba kudingeka) ukuze benze umsebenzi emhlabeni njengoba nje uJesu enza, ngemva kokuvuswa kwakhe. Khumbula, uJesu wabonakala ngokuphindaphindiwe ezinsukwini ezingu-40 ngaphambi kokwenyuka kwakhe, njalo esesimweni somuntu, wabe esenyamalala emehlweni. Noma nini lapho izingelosi zikhuluma nabantu emiBhalweni yangaphambi kobuKristu, zazithatha isimo somuntu, zibonakale njengabantu abavamile. Kuyavunywa, kuleli qophelo sihlanganyela ekuqageleni. Kuyazwakala. Kodwa khumbula ukuthi sixoxe ngani ekuqaleni? Akunandaba. Imininingwane ayinandaba njengamanje. Okubalulekile ukuthi siyazi ukuthi uNkulunkulu uluthando futhi uthando lwakhe alunakulinganiswa, ngakho asinasizathu sokungabaza ukuthi isipho esinikezwa sona sifanele zonke izingozi nayo yonke imihlatshelo.

Kufanele futhi sikhumbule ukuthi njengabantwana baka-Adamu asinalo ilungelo lokusindiswa, noma ngisho nokuba nethemba lensindiso ngoba sigwetshelwe ukufa. (“Ngokuba inkokhelo yesono ingukufa, kepha isipho somusa sikaNkulunkulu singukuphila okuphakade kuKristu Jesu iNkosi yethu.” Roma 6:23 ) Kufana nje nabantwana bakaNkulunkulu abakholwa kuJesu Kristu ( bheka uJohane 1:12 . , 13) futhi siholwa nguMoya ukuthi ngesihe sinikezwe ithemba lensindiso. Ngiyacela, masingalenzi iphutha elifana nelika-Adamu futhi sicabange ukuthi singathola insindiso ngokwethu. Kumelwe silingise isibonelo sikaJesu futhi senze lokho uBaba wethu osezulwini asiyala ukuba sikwenze ukuze sisindiswe. “Akusibo bonke abashoyo kimi ukuthi, Nkosi, Nkosi, abayakungena embusweni wezulu, kuphela owenza intando kaBaba osezulwini.” ( Mathewu 7:21 )

Ngakho manje ake sibuyekeze lokho iBhayibheli elikushoyo ngethemba lethu lensindiso:

Okokuqala, sifunda ukuthi sisindisiwe ngomusa (ngokholo lwethu) njengesipho esivela kuNkulunkulu. “Kepha ngenxa yothando lwakhe olukhulu ngathi, uNkulunkulu ocebile ngesihawu, usenze siphile kanye noKristu nakuba sasifile ngeziphambeko zethu. Kungomusa nisindisiwe!” (Funda eyabase-Efesu 2:4-5.)

Okwesibili, nguJesu Kristu owenza insindiso yethu ibe nokwenzeka ngegazi lakhe elachitheka. Abantwana bakaNkulunkulu bathatha uJesu njengomlamuleli wabo wesivumelwano esisha njengokuphela kwendlela yokubuyisana noNkulunkulu.

“Insindiso ayikho ngomunye, ngokuba alikho elinye igama phansi kwezulu elinikiwe abantu okumelwe sisindiswe ngalo.” (IzEnzo 4:12 BSB)

“Ngokuba munye uNkulunkulu, munye nomlamuleli phakathi kukaNkulunkulu nabantu, umuntu uKristu Jesu, owazinikela ukuba abe yisihlengo sabo bonke.” (Funda eyoku-1 Thimothewu 2:5,6, XNUMX.)

“UKristu ungumlamuleli wesivumelwano esisha, ukuze ababiziweyo bamukele ifa eliphakade elathenjiswayo — njengoba esefile njengesihlengo sokubakhulula ezonweni ezenziwa ngaphansi kwesivumelwano sokuqala.” (Funda amaHebheru 9:15.)

Okwesithathu, ukusindiswa nguNkulunkulu kusho ukuphendula ubizo lwakhe ngoKristu Jesu: “Yilowo nalowo makahambe ukuphila iNkosi emabele yona, akuyiphileleyo. UNkulunkulu umbizile. ”(I-1 Korion 7: 17)

Makabongwe uNkulunkulu noYise weNkosi yethu uJesu Kristu osibusisile kuKristu ngesibusiso sonke somoya emkhathini. Ngoba Wasikhetha kuye ngaphambi kokusekelwa kwezwe ukuba ngcwele futhi ngingabi nacala ebukhoneni Bakhe. Othandweni wasimisela ngaphambili ukuba sibe abantwana bakhe ngoJesu Kristu, njengokwakukuhle kwentando yakhe.” ( Efesu 1:3-5 )

Okwesine, KUNYE kuphela ithemba lensindiso yobuKristu beqiniso eliwukuba umntwana kaNkulunkulu ogcotshiwe, obizwe uBaba wethu, nomamukeli wokuphila okuphakade. “Munye umzimba noMoya munye, njengoba nje nabizelwa ethembeni linye lapho nabizwa; Yinye iNkosi, yinye inkolo, munye umbhapathizo; munye uNkulunkulu noYise wabo bonke, ophezu kwabo bonke, okubo bonke, okubo bonke.” ( Efesu 4:4-6 ).

UJesu Kristu ngokwakhe ufundisa abantwana bakaNkulunkulu ukuthi lilodwa kuphela ithemba lensindiso futhi elokukhuthazelela ukuphila okunzima njengolungileyo bese bevuzwa ngokungena embusweni wezulu. “Bayajabula abaqaphela isidingo sabo esingokomoya, ngoba umbuso wezulu ungowabo ( Mathewu 5:3 NWT )

“Bayajabula abaye bashushiswa ngenxa yokulunga, ngoba umbuso wezulu ungowabo.” ( Mathewu 5:10 )

"Bajabule nina lapho abantu behlambalaza nina futhi nizingele nina futhi basho yonke inhlobo yento embi ngamanga nina ngenxa yami. Jabulani nigxumagxume ngenjabulo, kusukela YAKHO umvuzo mkhulu emazulwini; ngoba ngaleyondlela babazingela abaprofethi ngaphambi kwalokho nina.” ( Mathewu 5:11,12, XNUMX )

Fifth, futhi ekugcineni, ngokuphathelene nethemba lethu lensindiso: babili kuphela abavuswa abasekelwa emiBhalweni, hhayi abathathu (abekho abangane bakaJehova abalungile abavuselwa emhlabeni oyipharadesi noma abalungile abayosinda e-Armagedoni behlala emhlabeni). Izindawo ezimbili emiBhalweni YamaKristu zisekela imfundiso yeBhayibheli:

1) Ukuvuka kwabafile ulungile ukuba noKristu njengamakhosi nabapristi ezulwini.

2) Ukuvuka kwabafile abangalungile emhlabeni ekwahlulelweni (amaBhayibheli amaningi ahumusha isahlulelo ngokuthi “ukulahlwa”—imfundiso yabo yenkolo ithi uma ungavuswanga nabalungileyo ungase uvuswe ukuze nje uphonswe echibini lomlilo ngemva kokuba iminyaka eyi-1000 isiphelile).

“Futhi nginethemba elifanayo kuNkulunkulu abalijabulelayo ngokwabo, lokuthi kuyoba khona uvuko lwabalungile nababi.” (IzEnzo 24:15)

 “Ningamangali ngalokho, ngokuba ihora liyeza lapho bonke abasemathuneni beyakulizwa izwi layo, abenze okuhle baphumele ekuvukeni kokuphila, abenze okubi ekuvukeni kokulahlwa. .” ( Johane 5:28,29, XNUMX )

Lapha ithemba lethu lensindiso libekwe ngokucacile embhalweni. Uma sicabanga ukuthi singathola insindiso ngokulinda nje ukubona ukuthi kwenzekani, kudingeka sicabangisise. Uma sicabanga ukuthi sinelungelo lokuthola insindiso ngoba sazi ukuthi uNkulunkulu neNdodana yakhe uJesu Kristu balungile, futhi sifuna ukuba abalungile, lokho akwanele. UPawulu uyasixwayisa ukuba sisebenzele ukusindiswa kwethu ngokwesaba nangokuthuthumela.

“Ngakho-ke, sithandwa sami, njengokuba benilalela ngaso sonke isikhathi, kungesikho phambi kwami ​​kuphela, kepha ikakhulu manje ngingekho; qhubekani nisebenzela ukusindiswa kwenu ngokwesaba nangokuthuthumela. Ngokuba nguNkulunkulu osebenza kini ukuthanda nokwenza ngokwecebo lakhe elihle.” (Funda eyabaseFilipi 2:12,13, XNUMX.)

Okubalulekile ekusebenzeni insindiso yethu uthando lweqiniso. Uma singalithandi iqiniso, uma sicabanga ukuthi iqiniso linemibandela noma lihlobene nezimfuno nezifiso zethu zenyama, ngeke silindele ukuthi uNkulunkulu uzosithola, ngoba ufuna labo abakhonza ngomoya nangeqiniso. ( Johane 4:23, 24 )

Ngaphambi kokuba siphethe, sifuna ukugxila kokuthile okubonakala sengathi abaningi bayakuphuthelwa ngokuphathelene nethemba lethu lensindiso njengamaKristu. KuzEnzo 24:15 uPawulu wathi wayenethemba lokuthi kuyoba khona uvuko lwabalungile nabangalungile? Kungani ayengaba nethemba lovuko lwabangalungile? Kungani sinethemba ngabantu abangalungile? Ukuphendula lokho, sibuyela ephuzwini lethu lesithathu mayelana nokubizwa. Eyabase-Efesu 1:3-5 isitshela ukuthi uNkulunkulu wasikhetha ngaphambi kokusekelwa kwezwe futhi wasimisela kusengaphambili ukuba sibe ngamadodana akhe ngoJesu Kristu. Kungani ukhethe thina? Kungani kunqunyelwe kusengaphambili iqembu elincane labantu elizotholwa? Akafuni yini ukuthi bonke abantu babuyele emkhayeni wakhe? Yebo kunjalo, kodwa indlela yokufeza lokho iwukuba kuqala ufanelekele iqembu elincane ukuba libambe iqhaza elithile. Leyo ndima iwukukhonza kokubili njengohulumeni nabapristi, amazulu amasha nomhlaba omusha.

Lokhu kubonakala emazwini kaPawulu kwabaseKolose: “Yena [uJesu] ungaphambi kwakho konke, futhi zonke izinto zihlangene kuye. Futhi Yena uyinhloko yomzimba, ibandla; [leso yithi] Uyisiqalo nezibulo kwabafileyo, [owokuqala, kodwa abantwana bakaNkulunkulu bayolandela] ukuze Yena abe mkhulu ezintweni zonke. Ngokuba uNkulunkulu wathanda ukuba ukugcwala Kwakhe kuhlale kuye, nokuba abuyisele kuye zonke izinto, [okuzohlanganisa abangalungile], kungakhathaliseki ukuthi kusemhlabeni noma okusezulwini, ngokwenza ukuthula ngegazi lesiphambano sakhe.” ( Kolose 1:17-20 )

UJesu namakhosi nabapristi abakanye naye bayokwakha isimiso sokuqondisa esiyosebenzela ukubuyisela sonke isintu emndenini kaNkulunkulu. Ngakho lapho sikhuluma ngethemba lensindiso lamaKristu, ithemba elihlukile kunalelo uPawulu alinikeza abangalungile, kodwa isiphetho siyefana: Ukuphila okuphakade njengengxenye yomndeni kaNkulunkulu.

Ngakho, ukuze siphethe, ake sibuze lo mbuzo: Ingabe kuyintando kaNkulunkulu ukusebenza kithi lapho sithi asifuni ukuya ezulwini? Ukuthi sifuna ukuba semhlabeni oyipharadesi? Ingabe siyawudabukisa umoya ongcwele lapho sigxila endaweni, hhayi endimeni uBaba wethu afuna sibe nayo ekufezekeni kwenjongo yakhe? UBaba wethu osezulwini unomsebenzi okufanele siwenze. Usibizile ukuthi senze lo msebenzi. Ingabe sizosabela ngokuzidela?

AmaHeberu ayasitshela: “Ngokuba uma izwi elakhulunywa yizingelosi lalibopha, nakho konke ukweqa nokungalaleli kwamukela ukujeziswa kwako okufanele; thina siyakuphunyuka kanjani, uma sidebesela ukusindiswa okungaka na? Lensindiso yamenyezelwa kuqala yiNkosi, yaqinisekiswa kithina yilabo abayizwayo.” (Funda amaHebheru 2:2,3, XNUMX.)

“Noma ubani owenqaba umthetho kaMose wayefa ngaphandle kwesihe ngobufakazi babafakazi ababili noma abathathu. Ucabanga ukuthi ufanelwe isijeziso esinzima kangakanani-ke onyathele iNdodana kaNkulunkulu, ongcolise igazi lesivumelwano elamngcwelisa, nohlambalaza uMoya womusa?(Hebheru 10:29 BSB)

Masiqaphele singathuki umoya womusa. Uma sifuna ukugcwalisa ithemba lethu leqiniso, eliwukuphela kwethemba lobuKristu lensindiso, kumelwe senze intando kaBaba wethu osezulwini, silandele uJesu Kristu, futhi sishukunyiswe umoya ongcwele ukuba senze ngokulunga. Abantwana bakaNkulunkulu banesibopho esiqinile sokulandela umsindisi wethu osinika ukuphila epharadesi, indawo uNkulunkulu asilungiselele yona. Isimo sokuphila phakade ngempela…futhi sidinga konke esiyikho nesikufunayo nesinethemba. Njengoba uJesu asitshela ngokungananazi: “Uma ufuna ukuba ngumfundi wami, kufanele, ngokuqhathanisa, uzonde wonke umuntu—uyihlo nonyoko, umkakho, nabantwana, abafowenu nodadewabo—yebo, ngisho nokuphila kwakho siqu. Uma kungenjalo, ungebe ngumfundi wami. Futhi uma ungazithwali isiphambano sakho futhi ungilandele, ungebe ngumfundi wami. (Funda uLuka 14:26.)

Siyabonga ngesikhathi sakho nokusekelwa kwakho.

UMeleti Vivlon

Imibhalo kaMeleti Vivlon.
    31
    0
    Ungathanda imibono yakho, ngicela uphawule.x