Kuvidiyo yethu edlule enesihloko esithi “Ingabe Uyawudabukisa Umoya KaNkulunkulu Lapho Senqaba Ithemba Lethu Lasezulwini LePharadesi Lasemhlabeni? Sabuza umbuzo wokuthi umuntu angaba nethemba lasemhlabeni yini epharadesi njengomKristu olungileyo? Sabonisa, ngokusebenzisa imiBhalo, ukuthi lokhu akunakwenzeka ngoba ukugcotshwa ngomoya ongcwele okusenza sibe abalungile. Njengoba imfundiso ye-JW yokuba umngane kaJehova nokuba nethemba lasemhlabeni ingekho ngokombhalo, besifuna ukuchaza ngokusuka emiBhalweni ukuthi liyini ithemba leqiniso lensindiso lamaKristu. Siphinde saxoxa ngokuthi ukubeka amehlo ethu ezulwini akukona ukubheka izulu njengokungathi yindawo esizohlala kuyo. Kuphi futhi kanjani ngempela siyohlala futhi sisebenze kuyinto esithemba ukuthi uNkulunkulu uzokwembula ngokugcwele kwesikhathi sazi ukuthi noma ngabe kunjani noma ngabe konke kuzokwenzeka kanjani, kuzoba ngcono futhi kwanelise kakhulu kunemicabango yethu ehlakazekile.
Ngidinga ukucacisa okuthile lapha ngaphambi kokudlulela phambili. Ngikholelwa ukuthi abafileyo bayovuselwa emhlabeni. Lokho kuyoba ukuvuswa kwabangalungile futhi kuyoba inani elikhulu, elikhulu labantu abake baphila. Ngakho-ke ungacabangi nakancane ukuthi angikholwa ukuthi umhlaba uzohlalwa ngaphansi kombuso kaKristu. Nokho, angikhulumi ngokuvuswa kwabafileyo kule vidiyo. Kule vidiyo, ngikhuluma ngovuko lokuqala. UVUKO LOKUQALA. Niyabona, uvuko lokuqala luwukuvuka, hhayi okwabafileyo, kodwa okwabaphilayo. Lelo ithemba lamaKristu. Uma lokho kungenangqondo kuwe, cabanga ngalawa mazwi eNkosi yethu uJesu:
“Ngiqinisile, ngiqinisile ngithi kini: Ozwa izwi lami, akholwe ngongithumileyo, unokuphila okuphakade; akayi ekwahlulelweni, kepha usedlulile ekufeni wangena ekuphileni.” ( Johane 5:24, IBhayibheli lesiZulu elivamile)
Uyabona, ukugcotshwa okuvela kuNkulunkulu kusikhipha esigabeni salabo uNkulunkulu ababheka njengabafile futhi kusifake eqenjini alibheka njengabaphilayo, nakuba siseyizoni futhi kungenzeka sifile ngokwenyama.
Manje ake siqale ngokubukeza ithemba lensindiso yobuKristu njengoba livezwe eBhayibhelini. Ake siqale ngokubheka amagama athi “izulu” nelithi “amazulu.”
Lapho ucabanga ngezulu, ingabe ucabanga ngesibhakabhaka ebusuku esikhanya ngezinkanyezi, indawo yokukhanya okungenakusondelwa kuyo, noma isihlalo sobukhosi lapho uNkulunkulu ehlezi phezu kwamatshe ayigugu acwebezelayo? Kunjalo, okuningi kwalokho esikwaziyo ngezulu sikunikwa ngabaprofethi nabaphostoli ngolimi olungokomfanekiso olucacile ngoba singabantu benyama abanekhono lokuzwa elilinganiselwe elingadalelwanga ukuqonda izilinganiso ezingaphezu kwempilo yethu emkhathini nasesikhathini. Futhi, kudingeka sikhumbule ukuthi thina esisonta, noma esike saba nenkolo ehleliwe, kungenzeka ukuthi sinemibono engamanga ngezulu; ngakho-ke, masikuqaphele lokho futhi sithathe indlela yokuhlaziya esifundweni sethu sezulu.
NgesiGreki, igama lezulu lithi οὐρανός (o-ra-nós) elisho umkhathi, isibhakabhaka, amazulu abonakalayo anezinkanyezi, kodwa futhi amazulu angokomoya angabonakali, lokho esimane sikubize ngokuthi “izulu.” Incwadi ethi Helps Word-studies on Biblehub.com ithi “izulu” elisebunyeni kanye nobuningi elithi “amazulu” anezincazelo ezihlukene ngakho kufanele ahlukaniseke ekuhumusheni nakuba ngeshwa engavamile ukuba ahluke.”
Ngenjongo yethu njengamaKristu afuna ukuqonda ithemba lethu lensindiso, sikhathalela amazulu angokomoya, lawo ngokoqobo asezulwini oMbuso kaNkulunkulu. UJesu uthi: “Endlini kaBaba kukhona amakamelo amaningi. Uma bekungenjalo, bengiyakunitshela ukuthi ngiya khona ukunilungisela indawo na? ( Johane 14:2 )
Siwaqonda kanjani amazwi kaJesu ngendawo engokoqobo, njengendlu enamakamelo, ngokuqondene nokuba ngokoqobo koMbuso kaNkulunkulu? Ngeke ngempela sicabange ukuthi uNkulunkulu uhlala endlini, akunjalo? Uyazi, nge-patio, igumbi lokuphumula, amakamelo okulala, ikhishi, nezindlu zokugezela ezimbili noma ezintathu? UJesu wathi maningi amakamelo endlini yakhe futhi uya kuYise ukuze asilungiselele indawo. Kusobala ukuthi usebenzisa isingathekiso. Ngakho-ke kudingeka siyeke ukucabanga ngendawo futhi siqale ukucabanga ngenye into, kodwa yini ngempela?
Futhi sifundani ngezulu kuPawulu? Ngemva kombono wakhe wokuhlwithwa “ezulwini lesithathu,” wathi:
“Ngabanjwa ipharadesi futhi wezwa izinto ezimangalisa kangangokuthi azinakushiwo ngamazwi, izinto umuntu ongavunyelwe ukuzisho. (Funda eyesi-2 Korinte 12:4.)
Kuyamangaza, akunjalo, ukuthi uPawulu usebenzisa igama elithi “ipharadesi,” ngesiGreki παράδεισος, (pa-rá-di-sos) echazwa ngokuthi “ipaki, ingadi, ipharadesi. Kungani uPawulu ayengasebenzisa igama elithi ipharadesi ukuze achaze indawo engaphatheki njengezulu? Sithambekele ekucabangeni ipharadesi njengendawo ebonakalayo njengeNsimu yase-Edene enezimbali ezimibalabala nezimpophoma ezihlanzekile. Kuyathakazelisa ukuthi iBhayibheli alilokothi libhekisele eNsimini yase-Edene ngokuthi ipharadesi. Leli gama livela kathathu kuphela emiBhalweni YamaKristu YesiGreki. Nokho, lihlobene negama elithi insimu, elisenza sicabange ngensimu yase-Edene, futhi yini eyayihlukile ngaleyo nsimu? Kwakuyikhaya uNkulunkulu alidalela abantu bokuqala. Ngakho mhlawumbe ngokungacabangi sibheka kuleyo nsimu yase-Edene njalo lapho kukhulunywa ngepharadesi. Kodwa akumelwe sicabange ngepharadesi njengendawo eyodwa, kodwa kunalokho njengento elungiselelwe uNkulunkulu ukuba abantwana bakhe bahlale kuyo. Ngakho, lapho isigebengu esasifa esiphambanweni eduze kukaJesu sisicela ukuba “ngikhumbule lapho ungena kuwe umbuso!” UJesu wayengaphendula athi, “Ngiqinisile ngithi kuwe, namuhla uzakuba nami phakathi IPharadesi.” (Funda uLuka 23:42,43, XNUMX.) Ngamanye amazwi, uyoba nami endaweni uNkulunkulu ayilungiselele abantwana bakhe abangabantu.
Igama livela ekugcineni kusAmbulo lapho uJesu ekhuluma namaKristu agcotshiwe. “Onendlebe makezwe lokho akushoyo uMoya emabandleni. Onqobayo ngizamnika ukuthi adle emthini wokuphila osenyameni ipharadesi kaNkulunkulu.” (IsAmbulo 2:7)
UJesu ulungiselela amakhosi nabapristi indawo endlini kaYise, kodwa futhi uNkulunkulu ulungiselela umhlaba ukuba uhlalwe abantu abangalungile abavusiwe—labo abayozuza ezinkonzweni zobupristi zamakhosi nabapristi abagcotshiwe kanye noJesu. Ngempela-ke, njengoba kwakunjalo e-Edene ngaphambi kokuwela kweSintu esonweni, iZulu noMhlaba kuyohlangana. Intando kamoya kanye neyomzimba iyahambisana. UNkulunkulu uyoba nesintu ngoKristu. Ngesikhathi sikaNkulunkulu esihle, umhlaba uyoba ipharadesi, okusho ikhaya elilungiselelwe umkhaya wesintu nguNkulunkulu.
Nokho, elinye ikhaya uNkulunkulu alilungisela amaKristu agcotshiwe ngoKristu, abantwana bakhe bokutholwa, nalo lingabizwa ngokufanelekile ngokuthi ipharadesi. Asikhulumi ngezihlahla nezimbali kanye nezifudlana ezinwabuzelayo, kodwa kunalokho ikhaya elihle labantwana bakaNkulunkulu elizothatha noma ngaluphi uhlobo alunqumayo. Singaveza kanjani imicabango kamoya ngamazwi asemhlabeni? Ngeke sikwazi.
Ingabe akulungile ukusebenzisa igama elithi “ithemba lasezulwini”? Cha, kodwa kufanele siqaphele ukuthi kungabi inkulumo-ze ehlanganisa ithemba elingamanga, ngoba akuyona inkulumo engokomBhalo. UPawulu ukhuluma ngethemba esibekelwe lona emazulwini—ubuningi. UPawulu uyasitshela encwadini yakhe eya kwabaseKolose:
“Sihlala simbonga uNkulunkulu, uYise weNkosi yethu uJesu Kristu, lapho sinithandazela, njengoba sezwa ngokukholwa kwenu kuKristu Jesu nothando eninalo ngabo bonke abangcwele ngenxa yothando lwenu. ithemba eligcinelwe nina emazulwini.” ( Kolose 1:3-5 )
Igama elithi “amazulu”, ubuningi, lisetshenziswe izikhathi ezingamakhulu eBhayibhelini. Ayihloselwe ukuveza indawo ebonakalayo kodwa kunalokho okuthile ngesimo somuntu, umthombo wegunya noma uhulumeni ophezu kwethu. Igunya esilamukelayo nelisinika ukulondeka.
Igama elithi, “umbuso wezulu,” aliveli nakanye enguqulweni Yezwe Elisha, kodwa livela izikhathi ezingamakhulu ezincwadini ze-Watch Tower Corporation. Uma ngithi “umbuso wezulu” kusho ukuthi ngokwemvelo uzocabanga indawo. Ngakho-ke okushicilelwe kuwubudlabha kakhulu ekunikezeni lokho abathanda ukukubiza ngokuthi “ukudla ngesikhathi esifanele”. Uma bebelandela iBhayibheli futhi besho ngokunembile ukuthi, “umbuso wezulu” (phawula ubuningi) elivela izikhathi ezingu-33 encwadini kaMathewu, bebeyogwema ukusikisela indawo. Kodwa mhlawumbe lokho kwakungeke kuyisekele imfundiso yabo yokuthi abagcotshiwe bayanyamalala baye ezulwini, bangaphinde babonakale. Ngokusobala, ngenxa yobuningi balo, alibhekiseli ezindaweni eziningi kodwa kunalokho libhekise ekubuseni okuvela kuNkulunkulu. Sinalokho engqondweni, ake sifunde lokho uPawulu akusho kwabaseKorinte:
“Kepha ngisho lokhu, bazalwane, ukuthi inyama negazi akunakulidla ifa lombuso kaNkulunkulu, nokubola akunakulidla ifa lokungafi. ( 1 Korinte 15:50 ) Berean Literal Bible.
Lapha asikhulumi ngendawo kodwa sikhuluma ngesimo sokuba khona.
Ngokomongo weyoku-1 Korinte 15, siyoba izidalwa zomoya.
“Kunjalo nangokuvuka kwabafileyo. Kuhlwanyelwa kunokonakala; kuvuswa kunokungonakali. Kuhlwanyelwa kunehlazo; kuvuswa ngenkazimulo. Kuhlwanyelwa ebuthakathakeni; livuswa linamandla. Kuhlwanyelwa kungumzimba wenyama; liyavuswa umzimba womoya. Uma kukhona umzimba wenyama, ukhona nowomoya. Ngakho kulotshiwe ukuthi: “Umuntu wokuqala u-Adamu waba umuntu ophilayo.” U-Adamu wokugcina waba umoya ophilisayo.” ( 1 Korinte 15:42-45 )
Ngaphezu kwalokho, uJohane usho ngokuqondile ukuthi laba abalungile abavusiwe bayoba nomzimba wasezulwini njengoJesu:
“Bathandekayo, manje singabantwana bakaNkulunkulu, futhi lokho esiyoba yikho akukakabonakali. Siyazi ukuthi lapho uKristu ebonakala, siyofana naye, ngoba siyombona njengoba enjalo.” (Bala u-1 Johane 3:2.)
UJesu wabhekisela kulokhu lapho ephendula lowombuzo okhohlisayo wabaFarisi:
“UJesu waphendula wathi: “Abantwana balesi sikhathi bayashada futhi bayendiswa. Kodwa labo okuthiwa bafanelekele ukuhlanganyela enkathini ezayo nasekuvukeni kwabafileyo abayikushada noma bendiswa. Eqinisweni, ngeke besafa, ngoba sebefana nezingelosi. Futhi njengoba bengamadodana ovuko, bangamadodana kaNkulunkulu.” (Funda uLuka 20:34-36.)
UPawulu uphinda isihloko sikaJohane noJesu sokuthi abalungile abavusiwe bayoba nomzimba womoya njengoJesu.
“Kepha thina siyizakhamuzi zasezulwini, futhi silindele ngokulangazela uMsindisi ovela khona, iNkosi uJesu Kristu, oyothi, ngamandla amenza ukuba abeke izinto zonke ngaphansi kwakhe, uyoguqula imizimba yethu ephansi ifane nomzimba wakhe wenkazimulo.” (Funda eyabaseFilipi 3:21.)
Kufanele sikhumbule ukuthi ukuba nomzimba womoya akusho ukuthi abantwana bakaNkulunkulu bazovalelwa kude unomphela ezindaweni zokukhanya ukuze bangabe besabubona utshani bomhlaba obuluhlaza (njengoba izimfundiso ze-JW bezingathanda ukuba sikholwe).
“Ngase ngibona izulu elisha nomhlaba omusha, ngokuba izulu lokuqala nomhlaba wokuqala kudlulile, nolwandle lwalungasekho. Ngabona umuzi ongcwele, iJerusalema elisha, wehla uvela ezulwini kuNkulunkulu, ulungisiwe njengomlobokazi ohlotshiselwe umyeni wakhe. Ngase ngizwa izwi elikhulu livela esihlalweni sobukhosi, lithi: "Bheka, indawo yokuhlala kaNkulunkulu ikubantu, futhi uyohlala nabo. Bayoba abantu Bakhe, futhi uNkulunkulu uqobo Lwakhe uyoba nabo njengoNkulunkulu wabo. ( IsAmbulo 21:1-3 )
Futhi ubenze baba umbuso wabapristi kuNkulunkulu wethu. Futhi bayobusa emhlabeni.” ( IsAmbulo 5:10 )
Kunzima ukuphetha ngokuthi ukukhonza njengamakhosi nabapristi kusho enye into ngaphandle kokusebenzelana nabantu abangalungile abasesimweni somuntu ukuze usize labo abaphendukile eMbusweni KaMesiya noma phakathi nawo. Cishe abantwana bakaNkulunkulu bayogqoka umzimba wenyama (njengoba kudingeka) ukuze benze umsebenzi emhlabeni njengoba nje uJesu enza, ngemva kokuvuswa kwakhe. Khumbula, uJesu wabonakala ngokuphindaphindiwe ezinsukwini ezingu-40 ngaphambi kokwenyuka kwakhe, njalo esesimweni somuntu, wabe esenyamalala emehlweni. Noma nini lapho izingelosi zikhuluma nabantu emiBhalweni yangaphambi kobuKristu, zazithatha isimo somuntu, zibonakale njengabantu abavamile. Kuyavunywa, kuleli qophelo sihlanganyela ekuqageleni. Kuyazwakala. Kodwa khumbula ukuthi sixoxe ngani ekuqaleni? Akunandaba. Imininingwane ayinandaba njengamanje. Okubalulekile ukuthi siyazi ukuthi uNkulunkulu uluthando futhi uthando lwakhe alunakulinganiswa, ngakho asinasizathu sokungabaza ukuthi isipho esinikezwa sona sifanele zonke izingozi nayo yonke imihlatshelo.
Kufanele futhi sikhumbule ukuthi njengabantwana baka-Adamu asinalo ilungelo lokusindiswa, noma ngisho nokuba nethemba lensindiso ngoba sigwetshelwe ukufa. (“Ngokuba inkokhelo yesono ingukufa, kepha isipho somusa sikaNkulunkulu singukuphila okuphakade kuKristu Jesu iNkosi yethu.” Roma 6:23 ) Kufana nje nabantwana bakaNkulunkulu abakholwa kuJesu Kristu ( bheka uJohane 1:12 . , 13) futhi siholwa nguMoya ukuthi ngesihe sinikezwe ithemba lensindiso. Ngiyacela, masingalenzi iphutha elifana nelika-Adamu futhi sicabange ukuthi singathola insindiso ngokwethu. Kumelwe silingise isibonelo sikaJesu futhi senze lokho uBaba wethu osezulwini asiyala ukuba sikwenze ukuze sisindiswe. “Akusibo bonke abashoyo kimi ukuthi, Nkosi, Nkosi, abayakungena embusweni wezulu, kuphela owenza intando kaBaba osezulwini.” ( Mathewu 7:21 )
Ngakho manje ake sibuyekeze lokho iBhayibheli elikushoyo ngethemba lethu lensindiso:
Okokuqala, sifunda ukuthi sisindisiwe ngomusa (ngokholo lwethu) njengesipho esivela kuNkulunkulu. “Kepha ngenxa yothando lwakhe olukhulu ngathi, uNkulunkulu ocebile ngesihawu, usenze siphile kanye noKristu nakuba sasifile ngeziphambeko zethu. Kungomusa nisindisiwe!” (Funda eyabase-Efesu 2:4-5.)
Okwesibili, nguJesu Kristu owenza insindiso yethu ibe nokwenzeka ngegazi lakhe elachitheka. Abantwana bakaNkulunkulu bathatha uJesu njengomlamuleli wabo wesivumelwano esisha njengokuphela kwendlela yokubuyisana noNkulunkulu.
“Insindiso ayikho ngomunye, ngokuba alikho elinye igama phansi kwezulu elinikiwe abantu okumelwe sisindiswe ngalo.” (IzEnzo 4:12 BSB)
“Ngokuba munye uNkulunkulu, munye nomlamuleli phakathi kukaNkulunkulu nabantu, umuntu uKristu Jesu, owazinikela ukuba abe yisihlengo sabo bonke.” (Funda eyoku-1 Thimothewu 2:5,6, XNUMX.)
“UKristu ungumlamuleli wesivumelwano esisha, ukuze ababiziweyo bamukele ifa eliphakade elathenjiswayo — njengoba esefile njengesihlengo sokubakhulula ezonweni ezenziwa ngaphansi kwesivumelwano sokuqala.” (Funda amaHebheru 9:15.)
Okwesithathu, ukusindiswa nguNkulunkulu kusho ukuphendula ubizo lwakhe ngoKristu Jesu: “Yilowo nalowo makahambe ukuphila iNkosi emabele yona, akuyiphileleyo. UNkulunkulu umbizile. ”(I-1 Korion 7: 17)
Makabongwe uNkulunkulu noYise weNkosi yethu uJesu Kristu osibusisile kuKristu ngesibusiso sonke somoya emkhathini. Ngoba Wasikhetha kuye ngaphambi kokusekelwa kwezwe ukuba ngcwele futhi ngingabi nacala ebukhoneni Bakhe. Othandweni wasimisela ngaphambili ukuba sibe abantwana bakhe ngoJesu Kristu, njengokwakukuhle kwentando yakhe.” ( Efesu 1:3-5 )
Okwesine, KUNYE kuphela ithemba lensindiso yobuKristu beqiniso eliwukuba umntwana kaNkulunkulu ogcotshiwe, obizwe uBaba wethu, nomamukeli wokuphila okuphakade. “Munye umzimba noMoya munye, njengoba nje nabizelwa ethembeni linye lapho nabizwa; Yinye iNkosi, yinye inkolo, munye umbhapathizo; munye uNkulunkulu noYise wabo bonke, ophezu kwabo bonke, okubo bonke, okubo bonke.” ( Efesu 4:4-6 ).
UJesu Kristu ngokwakhe ufundisa abantwana bakaNkulunkulu ukuthi lilodwa kuphela ithemba lensindiso futhi elokukhuthazelela ukuphila okunzima njengolungileyo bese bevuzwa ngokungena embusweni wezulu. “Bayajabula abaqaphela isidingo sabo esingokomoya, ngoba umbuso wezulu ungowabo ( Mathewu 5:3 NWT )
“Bayajabula abaye bashushiswa ngenxa yokulunga, ngoba umbuso wezulu ungowabo.” ( Mathewu 5:10 )
"Bajabule nina lapho abantu behlambalaza nina futhi nizingele nina futhi basho yonke inhlobo yento embi ngamanga nina ngenxa yami. Jabulani nigxumagxume ngenjabulo, kusukela YAKHO umvuzo mkhulu emazulwini; ngoba ngaleyondlela babazingela abaprofethi ngaphambi kwalokho nina.” ( Mathewu 5:11,12, XNUMX )
Fifth, futhi ekugcineni, ngokuphathelene nethemba lethu lensindiso: babili kuphela abavuswa abasekelwa emiBhalweni, hhayi abathathu (abekho abangane bakaJehova abalungile abavuselwa emhlabeni oyipharadesi noma abalungile abayosinda e-Armagedoni behlala emhlabeni). Izindawo ezimbili emiBhalweni YamaKristu zisekela imfundiso yeBhayibheli:
1) Ukuvuka kwabafile ulungile ukuba noKristu njengamakhosi nabapristi ezulwini.
2) Ukuvuka kwabafile abangalungile emhlabeni ekwahlulelweni (amaBhayibheli amaningi ahumusha isahlulelo ngokuthi “ukulahlwa”—imfundiso yabo yenkolo ithi uma ungavuswanga nabalungileyo ungase uvuswe ukuze nje uphonswe echibini lomlilo ngemva kokuba iminyaka eyi-1000 isiphelile).
“Futhi nginethemba elifanayo kuNkulunkulu abalijabulelayo ngokwabo, lokuthi kuyoba khona uvuko lwabalungile nababi.” (IzEnzo 24:15)
“Ningamangali ngalokho, ngokuba ihora liyeza lapho bonke abasemathuneni beyakulizwa izwi layo, abenze okuhle baphumele ekuvukeni kokuphila, abenze okubi ekuvukeni kokulahlwa. .” ( Johane 5:28,29, XNUMX )
Lapha ithemba lethu lensindiso libekwe ngokucacile embhalweni. Uma sicabanga ukuthi singathola insindiso ngokulinda nje ukubona ukuthi kwenzekani, kudingeka sicabangisise. Uma sicabanga ukuthi sinelungelo lokuthola insindiso ngoba sazi ukuthi uNkulunkulu neNdodana yakhe uJesu Kristu balungile, futhi sifuna ukuba abalungile, lokho akwanele. UPawulu uyasixwayisa ukuba sisebenzele ukusindiswa kwethu ngokwesaba nangokuthuthumela.
“Ngakho-ke, sithandwa sami, njengokuba benilalela ngaso sonke isikhathi, kungesikho phambi kwami kuphela, kepha ikakhulu manje ngingekho; qhubekani nisebenzela ukusindiswa kwenu ngokwesaba nangokuthuthumela. Ngokuba nguNkulunkulu osebenza kini ukuthanda nokwenza ngokwecebo lakhe elihle.” (Funda eyabaseFilipi 2:12,13, XNUMX.)
Okubalulekile ekusebenzeni insindiso yethu uthando lweqiniso. Uma singalithandi iqiniso, uma sicabanga ukuthi iqiniso linemibandela noma lihlobene nezimfuno nezifiso zethu zenyama, ngeke silindele ukuthi uNkulunkulu uzosithola, ngoba ufuna labo abakhonza ngomoya nangeqiniso. ( Johane 4:23, 24 )
Ngaphambi kokuba siphethe, sifuna ukugxila kokuthile okubonakala sengathi abaningi bayakuphuthelwa ngokuphathelene nethemba lethu lensindiso njengamaKristu. KuzEnzo 24:15 uPawulu wathi wayenethemba lokuthi kuyoba khona uvuko lwabalungile nabangalungile? Kungani ayengaba nethemba lovuko lwabangalungile? Kungani sinethemba ngabantu abangalungile? Ukuphendula lokho, sibuyela ephuzwini lethu lesithathu mayelana nokubizwa. Eyabase-Efesu 1:3-5 isitshela ukuthi uNkulunkulu wasikhetha ngaphambi kokusekelwa kwezwe futhi wasimisela kusengaphambili ukuba sibe ngamadodana akhe ngoJesu Kristu. Kungani ukhethe thina? Kungani kunqunyelwe kusengaphambili iqembu elincane labantu elizotholwa? Akafuni yini ukuthi bonke abantu babuyele emkhayeni wakhe? Yebo kunjalo, kodwa indlela yokufeza lokho iwukuba kuqala ufanelekele iqembu elincane ukuba libambe iqhaza elithile. Leyo ndima iwukukhonza kokubili njengohulumeni nabapristi, amazulu amasha nomhlaba omusha.
Lokhu kubonakala emazwini kaPawulu kwabaseKolose: “Yena [uJesu] ungaphambi kwakho konke, futhi zonke izinto zihlangene kuye. Futhi Yena uyinhloko yomzimba, ibandla; [leso yithi] Uyisiqalo nezibulo kwabafileyo, [owokuqala, kodwa abantwana bakaNkulunkulu bayolandela] ukuze Yena abe mkhulu ezintweni zonke. Ngokuba uNkulunkulu wathanda ukuba ukugcwala Kwakhe kuhlale kuye, nokuba abuyisele kuye zonke izinto, [okuzohlanganisa abangalungile], kungakhathaliseki ukuthi kusemhlabeni noma okusezulwini, ngokwenza ukuthula ngegazi lesiphambano sakhe.” ( Kolose 1:17-20 )
UJesu namakhosi nabapristi abakanye naye bayokwakha isimiso sokuqondisa esiyosebenzela ukubuyisela sonke isintu emndenini kaNkulunkulu. Ngakho lapho sikhuluma ngethemba lensindiso lamaKristu, ithemba elihlukile kunalelo uPawulu alinikeza abangalungile, kodwa isiphetho siyefana: Ukuphila okuphakade njengengxenye yomndeni kaNkulunkulu.
Ngakho, ukuze siphethe, ake sibuze lo mbuzo: Ingabe kuyintando kaNkulunkulu ukusebenza kithi lapho sithi asifuni ukuya ezulwini? Ukuthi sifuna ukuba semhlabeni oyipharadesi? Ingabe siyawudabukisa umoya ongcwele lapho sigxila endaweni, hhayi endimeni uBaba wethu afuna sibe nayo ekufezekeni kwenjongo yakhe? UBaba wethu osezulwini unomsebenzi okufanele siwenze. Usibizile ukuthi senze lo msebenzi. Ingabe sizosabela ngokuzidela?
AmaHeberu ayasitshela: “Ngokuba uma izwi elakhulunywa yizingelosi lalibopha, nakho konke ukweqa nokungalaleli kwamukela ukujeziswa kwako okufanele; thina siyakuphunyuka kanjani, uma sidebesela ukusindiswa okungaka na? Lensindiso yamenyezelwa kuqala yiNkosi, yaqinisekiswa kithina yilabo abayizwayo.” (Funda amaHebheru 2:2,3, XNUMX.)
“Noma ubani owenqaba umthetho kaMose wayefa ngaphandle kwesihe ngobufakazi babafakazi ababili noma abathathu. Ucabanga ukuthi ufanelwe isijeziso esinzima kangakanani-ke onyathele iNdodana kaNkulunkulu, ongcolise igazi lesivumelwano elamngcwelisa, nohlambalaza uMoya womusa?(Hebheru 10:29 BSB)
Masiqaphele singathuki umoya womusa. Uma sifuna ukugcwalisa ithemba lethu leqiniso, eliwukuphela kwethemba lobuKristu lensindiso, kumelwe senze intando kaBaba wethu osezulwini, silandele uJesu Kristu, futhi sishukunyiswe umoya ongcwele ukuba senze ngokulunga. Abantwana bakaNkulunkulu banesibopho esiqinile sokulandela umsindisi wethu osinika ukuphila epharadesi, indawo uNkulunkulu asilungiselele yona. Isimo sokuphila phakade ngempela…futhi sidinga konke esiyikho nesikufunayo nesinethemba. Njengoba uJesu asitshela ngokungananazi: “Uma ufuna ukuba ngumfundi wami, kufanele, ngokuqhathanisa, uzonde wonke umuntu—uyihlo nonyoko, umkakho, nabantwana, abafowenu nodadewabo—yebo, ngisho nokuphila kwakho siqu. Uma kungenjalo, ungebe ngumfundi wami. Futhi uma ungazithwali isiphambano sakho futhi ungilandele, ungebe ngumfundi wami. (Funda uLuka 14:26.)
Siyabonga ngesikhathi sakho nokusekelwa kwakho.
Yebo, amakhosi nabapristi kwa-Israyeli basebenza phakathi kwabantu, kusobala ukuthi le ndlela iyafana. Abagcotshiweyo bayosebenza phakathi kwabantu emhlabeni. IsAmbulo 21 sicace kakhulu. Siwumndeni, futhi imindeni isebenza ndawonye. IBhayibheli limangalisa kakhulu ngezindaba ezinhle! Ngiyalithanda lelo vesi elikhuluma “ngamazulu esithathu”! Ngezinye izikhathi “amazulu” asho isibhakabhaka, njengalapho zindiza khona izinyoni. Ngezinye izikhathi elithi “amazulu” lisho phezulu lapho kuhlala khona izingelosi. Ngezinye izikhathi elithi “amazulu” lisho ohulumeni noma iziphathimandla noma izimiso ezibusayo. Imaphi “amazulu” uPawulu ayekhuluma ngawo lapho ekhuluma ‘ngamazulu esithathu’? “Kufanele ngiziqhayise.... Funda kabanzi "
Futhi, ngiye kaningi ngizibuza ngalabo abayobuya ngenxa yokuvuswa kokwahlulelwa mhlawumbe okusho nje ukuthi “bahlulelwe” futhi batholakala befanele ukuvuswa ngokuphambene nalabo abangabakaKristu futhi abangenakwahlulelwa njengabo. sebedlulile ekwahlulelweni bangena ekuphileni.
Umbono othakazelisayo u-Eric.
Isizathu esenza mina mathupha ngicabange ukuthi amaKristu ayovuselwa ezulwini ngokuphambene nasemhlabeni ngokwengxenye kungenxa yamazwi kaPawulu akumaHebheru 11:40 athi ngokwengxenye uNkulunkulu wasihlelela okuthile okungcono kakhulu THINA ( amaKristu)
Ngokombono kaPawulu siqu, kwabonakala kungcono
Umsebenzi omuhle kule vidiyo mfowethu u-Eric! Isiphetho esihle sochungechunge lwakho lwezingxenye ezimbili “ngethemba lasezulwini”. Kusenezinto eziningi esingazazi nesingeke sazazi kuze kubuye uJesu, futhi lokho kulungile. Engikwaziyo ukuthi ngethemba ebuhleni beNkosi yethu uJesu nasemandleni akhe okusivuza ngaphezu kwanoma yini esingayicabanga! Kimina, okubaluleke kakhulu ukuthi ngithola ukuchitha ingunaphakade noJesu noNkulunkulu. Ukuthi lokho kusemhlabeni noma eZulwini kuyinto encane uma kuqhathaniswa neqiniso lokuthi sizophila... Funda kabanzi "
Ngiyabonga, rajeshsony!
❤ Sawubona Eric! ??♀️ Ich bin mir sicher, aus dir spricht der heilige Geist! Was Du tust ist wunderbar!!?❤vielen Dank fürs Teilen.?Gottes reichen Segen, lieber bruder❤uJesu christus rettet❤
Oui, le fait d'avoir accepté Christ est une form de resurrection, une resurrection symbolique. Passer de la mort spirituelle à la vie spirituelle. “Si donc vous êtes ressuscités avec Christ, recherchez les choses d'en haut, où Christ est assis à la droite de Dieu.” (Kolose 3.1) (Bible d'étude Segond 21). Ingabe u-Paul parle là de la première resurrection ? Tu dis : “Cependant, je ne parle pas de la resurrection des morts dans cette vidéo. Ividiyo enjalo, je parle de la première resurrection. LA PREMIÈRE UKUVUKA. Vous voyez, la première resurrection est la resurrection non pas des... Funda kabanzi "
Quand j'ai dit que je ne parlais pas des morts mais des vivants, j'essayais de faire un point sur le fait qu'en tant que chrétiens, nous ne sommes plus considérés comme morts par Dieu, mais vivants. Nokho, même si nous mourrons physiquement and que nous serons ressuscités à la vie physique, notre véritable état devant Dieu – qu'il soit mort ou vivant – est VIVANT ! Lapho ngithi angikhulumi ngabafile kodwa abaphilayo, ngangizama ukubeka iphuzu lokuthi njengamaKrestu, uNkulunkulu akasabhekwa njengabafile.... Funda kabanzi "
Ngiyabonga Eric.
I-Mais ce n'est pas "LA PREMIÈRE RÉSURRECTION" ayisho uPaul noJean.
AbakwaFil 3 : 21 bathululela ama-aurons en corps angokomoya futhi banikeze amandla ekuzalweni kuKristu. Ça ne me semble pas être le sens de ce verset. Il dit donc : “I-transformera notre corps de misère pour le rendre conforme à son corps glorieux par le pouvoir qu'il a de tout soumettre à son autorité. ( Filipi 3.21:21 ) (Bible d’étude Segond XNUMX). Ngiyaphikisana nabathobekileyo, le nôtre, au corps glorieux de Christ. I-Est-ce qu'un corps physique est forcément un... Funda kabanzi "
Ngakho akuyona inombolo emisiwe? Isixuku esikhulu esiphuma osizini olukhulu siyosinda futhi siphile emhlabeni, bese kuba uvuko?
Inombolo engu-144,000 12 ingase ibe engokomfanekiso. Inombolo yeshumi nambili ibonakala inokubaluleka ngokokuphatha (angikhumbuli imininingwane). Kungase kusho ukuthi 12 x 1,000 x XNUMX iyinani eliphakeme ngokwenombolo egcwele. Akusho ngempela inombolo ethile eqoshwe etsheni kusenesikhathi, kodwa ngokwemibandela yokuthi “yilowo nalowo uzoba nendawo yakhe”.
Yebo, ZONKE izinombolo ezikusAmbulo “ziyizibonakaliso” nezimpawu (izigxivizo ezingu-7, izitsha eziyi-7, amacilongo angu-7, isilo esinamakhanda angu-7, njll.) Lokho kusobala ngokusobala. Izingxabano zimayelana nokuthi yiziphi izinto ezingokoqobo nokuthi yiziphi eziyizimpawu. Ukushiya i-JW kudinga ushintsho oluphelele lwepharadigm, oludinga ukutadisha nesikhathi esiningi. (Ngakhuliswa i-JW futhi ngashiya eminyakeni engu-27 edlule.) Kalula nje, i-144,000 iyibandla likaKristu ngokombono wezulu. “Isixuku esikhulu” siyisonto elifanayo elithembekile ngokombono wabantu. ISambulo sifana nokubuka umdlalo webhola kumabonakude. Badlala futhi... Funda kabanzi "
Yebo, thina ma-JWs (isizukulwane sesithathu, owayengumdala, i-PIMO ephakathi nendawo lapha…) sibambeka emininingwaneni emincane esiyifundiswayo (esitsheliwe) ngaphandle kokubheka umongo omkhulu njengoba uveza kahle. Izifundo eziningi zemiBhalo esikhathini esidlule ziye zaveza la maphuzu omqondo ovamile kodwa njengama-JWs asiwazibanga njengoba aye achazwa ngokuthi aphuma eBhabhiloni Elikhulu; UMartyn Lloyd-Jones waze wakhuluma ngokuphuma ku-BTG ukuze ahlanganise imicabango nezenzo zobuKristu. Kumelwe sikhuthale singathathi izwi noma imfundiso yaNOMA YILUPHI umuntu njengevela kuNkulunkulu uma ingalandeli... Funda kabanzi "
Iphuzu elihle! “ukubanjwa ngemininingwane emincane” KUYIMPELA indlela imfundiso ye-JW eyenza ngayo umonakalo omkhulu. NjengoSathane ku-Eva, waqala ngokusho “iqiniso” kodwa isisusa sakhe sasiyinkohliso futhi wonke lawo kwakungamanga amakhulu. Iphuzu lami alikho ukuphuthelwa ukuthi iVangeli labuyiselwa ngesikhathi seNguquko. I-JW ayinalo ulwazi ngeVangeli, futhi ngokudabukisayo, angikwazi ukulithola nakule webhusayithi. Laba bantu babonakala beqotho kakhulu, kodwa basafunda njengama-JWs. Ngivumelana ngokuphelele nakho konke okushilo, ngaphandle kokukodwa: ukumiselwa kusengaphambili (okungcono, ukuhlinzeka). Futhi nawe kahle... Funda kabanzi "
Ngabe ukucabangile konke okushiwo kule sayithi? Inkululeko yomuntu yokuzikhethela ingokoqobo kakhulu, ngoba uthando ngeke lube khona ngaphandle kwalo. Uthando kungenxa yethuba lokwenza okuphambene. Ngangivame ukucabanga ukuthi ngezinye izikhathi uNkulunkulu uyayichitha inkululeko yokuzikhethela, njengaku-Eksodusi 8 no-9. Khona-ke, esikhathini esingeside esidlule, ngashintsha umqondo. Okubonakala sengathi kwenzekile ngempela lapho ukuthi “ukwenza lukhuni inhliziyo” akuhlangene nokushintsha isimo somuntu. Kunalokho, lisho into efana "nokubeka etsheni", noma ukuqinisa. Ngakho uFaro wayenqume ukungamlaleli uMose.... Funda kabanzi "
Kuhle kakhulu. Ngiyavuma ukuthi “inkululeko yomuntu yokuzikhethela ingokoqobo kakhulu,” kodwa siyahlukahluka eziphethweni zethu futhi manje ngiyethemba ukukhombisa lokho iBhayibheli elikushoyo ngalokhu. Uphakamise amaphuzu ahlukahlukene futhi ngizophendula ngalinye. Kepha okokuqala, njengama-JWs angaphambili, mina nawe sinokuhlangenwe nakho okwabiwe ngokudukiswa ngokulandela ukucabanga kwabantu. Siyazi ngokuhlangenwe nakho kwakho ukuthi lokho wena noma mina esikukholelwayo akuthembeki nhlobo. Ngakho, izinkolelo zethu kufanele zisekelwe kuphela eZwini likaNkulunkulu: Sola scriptura, ngombhalo wodwa. Yebo, inkululeko yomuntu yokuzikhethela ingokoqobo kakhulu ngoba siyizidalwa ezinengqondo “ezenziwe ngokuhlakanipha... Funda kabanzi "
“Bonke abantu bafile ngoba lithi, “anithandi ukuza kimi ukuze nibe-nokuphila.”… Umnyombo wendaba ukuthi akekho umuntu ngokwemvelo oyoke eze kuKristu, ngoba umbhalo uthi, “ kabathandi ukuza kimi ukuze libe lempilo. Kunokuba agomele ngokuthi abantu ngokuthanda kwabo bayoke bayenze into enjalo, uKristu ngesibindi nangokucacile uyakuphika lokho, futhi athi ‘ngeke.’” Uyazi uJesu wayekhuluma, evesini 40, kumaJuda ayefuna ukumbulala. , akunjalo? Johane 5:18-19... Funda kabanzi "
Ngakho, ake ngikubuze, uJohane 5:40 walotshelwa bani? Ingabe kulotshwe kumaJuda ayefuna ukumbulala? Cha, ingeyawo wonke umuntu ovumayo: “Ngokuba konke okwalotshwa ngaphambili kwalotshelwa ukufundiswa kwethu, ukuze ngokubekezela nangenduduzo yemiBhalo sibe-nethemba. ( Roma 15:4 ). Kwesinye isenzakalo, uJesu wakhuluma nabaFarisi wathi: “Ngokuba angizanga ukuzobiza abalungileyo, kodwa izoni ukuba ziphenduke.” ( Mat. 9:13 ). Kufanele nathi silisule leli vesi? Njengoba uJesu ayekhuluma nabaFarisi? Cha. UJesu, uhlose kuqala, lokho konke... Funda kabanzi "
“Ngakho-ke, ake ngikubuze, uJohane 5:40 walotshelwa bani? Ingabe kulotshwe kumaJuda ayefuna ukumbulala? Cha, ngeyawo wonke umuntu ozimiseleyo:” Angilitholi iphuzu lalo mbuzo. Wonke amagama eBhayibheli abhalelwe abantu bakaNkulunkulu. Lokho akwenzi wonke amazwi eBhayibheli ngabantu bakaNkulunkulu noma akhulunywe kubantu bakaNkulunkulu. Kusuka kuJohane 5:19-40 uJesu akamile ekukhulumeni Kwakhe. Ngakho, lapho Esho amazwi Akhe evesini 40, ukhuluma nabantu abafanayo abekhuluma nabo kusukela evesini 19, okungukuthi, amaJuda... Funda kabanzi "
KUPHELA kwesizathu sokuthi uJohane 5:40 alotshwe kwakuwukusola wena/mina ngokudinga kwethu uMsindisi ukuze “sikholwe” futhi “size kimi [uJesu]” (Johane 5:38, 40). “Nihlola imibhalo, ngokuba nithi ninokuphila okuphakade kuyo; futhi laba yibo abafakaza ngaMi.” ( Johane 5:39 ). Uma inhloso yakho/yami yokufunda imiBhalo ingeyona eyokuziphendulela ngesono nokuzwa “ubizo” lweNkosi (Mat. 9:13) “izwi” (Johane 10:27), kusho ukuthi wena/mina ahlukile lawo maJuda angakholwa uJesu athi kuwo: “Anikaze nilizwe izwi lakhe;... Funda kabanzi "
Ngiyakuthanda okushoyo: Siyazi ukuthi i-JW isikhohlisile. Sekuyisikhathi sokuqhubekela phambili futhi uthole “iqiniso”. Futhi IQiniso likuJesu futhi lingaphuma kuJesu kuphela. UKristu yedwa kufanele abe insika yanoma iyiphi imfundiso; ngakho-ke, lapho sicabangela noma iyiphi imfundiso kumelwe sizibuze njalo: Yini uJesu ayifundisa ngalokhu? Ingabe Washo okuthile noma wabonisa okuthile ngesibonelo sakhe, ukuze aveze umbono wakhe? Ngale ndlela siyofundiswa “ngokweqiniso elikuJesu” (Efe 4:21)
"Noma, ungaqhubeka nokukhononda ngehlelo le-JW…” Kulungile, kodwa cishe angikaze ngikhononde ngama-JW. Ngikhuluma ngabo, nangezinye zezinkolelo zabo, futhi ngiyaziphikisa. Kodwa angikhonondi ngabo. Kade ngabadlula.
Kuyaqondwa. Kunzima kakhulu futhi ngizabalaze iminyaka eminingi. Ngiyabonga ngokushiya eminyakeni eminingi edlule. Ngizwa ubuhlungu ngalabo abafunda sekwephuzile. Kodwa ngiyaduduzeka ngokwazi ukuthi “konke kusebenzelana kube ngokuhle kwabamthandayo uNkulunkulu, kwababiziweyo ngokomthetho. wakhe inhloso.” ( Roma 8:28 ).
Futhi, njengoba uJosefa asho kubafowabo (ababecishe bambulala, base bethengisa ngaye ebugqilini): “Kepha nina, nangisho okubi; kodwa UNkulunkulu wakumisela kube kuhle” (Gen. 50:20).
Ngiyavuma ukuthi “... izinkolelo zethu kufanele zisekelwe kuphela eZwini likaNkulunkulu: Sola scriptura, ngombhalo wodwa…” nokuthi “inkululeko yomuntu yokuzikhethela ingokoqobo, kodwa siyahlukahluka eziphethweni zethu futhi manje sekuyithemba lami ukukhombisa lokho iBhayibheli elikushoyo. uyakhuluma ngalokhu.” Yebo siyehluka eziphethweni zethu. Ingabe abantu ‘abavamile’ bangakhetha ukulandela (ukusondela) kukaNkulunkulu ngaleyo ndlela bathole umoya wakhe ongcwele NOMA bamukele umoya wakhe ongcwele bese belandela uNkulunkulu? Ingabe labo abakhethiwe bangalahlekelwa yilokho kuma? Uma kungenjalo, kungani uPawulu axwayisa abaseKorinte: Ⅰ Kor. 1:6 Noma ningakwenzi... Funda kabanzi "
Umbuzo omuhle! Lena enkulu, uyihlabe esikhonkosini! Uma uNkulunkulu engubukhosi, uma uNkulunkulu elawula ngokuphelele yonke into, khona-ke imuphi umsebenzi odlalwa umuntu? Silandela isimiso somphostoli: “Ngokuba uthini umbhalo na? ( Rom. 4:3 ) 1. BUBUSI BUKANKULUNKULU UJesu wagcizelela: “Ngiqinisile, ngiqinisile ngithi kuwe: Ngaphandle kokuba umuntu azalwe ngokusha, angewubone umbuso kaNkulunkulu.” ( Johane 3:3 ). Manje umbuzo wakho/wami usufana nempendulo kaNikhodemu, “Kanjani?” (“Umuntu angazalwa kanjani esemdala na?” v. 4) Sasingahambisani nokuzalwa kwethu kokuqala futhi uNikodemu wayeqonda.... Funda kabanzi "
Ekuphenduleni omunye umbuzo wakho: "Ingabe labo abakhethiwe bangalahlekelwa yilokho ukuma [kwensindiso]?" Okokuqala, anginaluzwelo nakancane ngesimemezelo esinempandla nesingafaneleki esithi “Uma ususindisiwe uhlale usindisiwe.” NoJohn Calvin akazange enze kanjalo! Wabhekisela “ezingulubeni” ezifundisa ukuthi singase sisindiswe futhi siphile esonweni nasekungcoleni. Isiqinisekiso sensindiso kumelwe sisekelwe ekuqondeni okulungile lokho iZwi likaNkulunkulu elikufundisayo. Futhi, kukhona ithuba lokuzikhohlisa. Siyazi ukuthi ibandla lasemhlabeni (“umbuso”) wakhiwe kokubili ukolweni nokhula (ukhula) (Mat. 13:24-30). Njengenetha eliqoqa “zonke izinhlobo,” kokubili okuhle... Funda kabanzi "
“Isetshenziswa Kanjani Inkemba Yezwi Ukumelana Nezinhlupheko”: https://www.dropbox.com/s/tc9tpo14eflu7bp/How%20To%20Use%20the%20Sword%20of%20the%20Word%20Aga.mp3?dl=0 kaWilliam Gurnall (1616-1679) Isixhumanisi esingenhla siwukufundwa kwengcaphuno ethi “The Christian in Complete Armour,” ukuchazwa kwevesi nevesi kweyabase-Efesu 6:11-19 : “Hlomani izikhali zonke zikaNkulunkulu; ukuze nibe namandla okumelana namaqhinga kaSathane. Ngokuba asibambene negazi nenyama, kepha sibambene nababusi, namandla, nebandla lezwe lalobu bumnyama, nebandla lomoya ababi emkhathini. Ngakho-ke, thatha ngokugcwele... Funda kabanzi "
Ngicabanga ukuthi kungcono kakhulu ukufuna ukwenza intando kaNkulunkulu njengoba siyiqonda ngobuqotho, futhi sivumele uNkulunkulu anqume ukuthi insindiso yethu izoba kanjani: emhlabeni noma ezulwini. Masithembe ukuthi lokho akunqumayo kuzoba ngcono kakhulu kithi.
Eric ngiyabonga ngamavidiyo newebhusayithi yakho. Manje ngizama ukuzijwayeza ucwaningo lweBhayibheli lwe-exegetical njengoba ngilifunda kakhulu.
Namanje angikaqondi ukuthi obani ngempela abangalungile abavuswa ovukweni lwesibili lwasemhlabeni.
Ingabe ihlanganisa namalungu eLobukholwa (okuhlanganisa nama-JW) azibiza ngamaKristu, kodwa asabambelele, asebenza ngaphansi, noma enza izinkolelo ezingalungile kuze kube sekufeni kwawo?
Siyabonga ngemizamo yakho yokukhanyisela labo bethu abangaphiwanga ngokwemvelo ngamakhono akho okucwaninga.
Mayelana nenkolo yobuKristu nezinye izinhlangano zenkolo (noma: iBhabhiloni Elikhulu), kunezinto ezimbili okufanele zicatshangelwe. Kukhona izinhlangano, futhi ngokwehlukana abantu kuzo. Iphuzu elibaluleke kakhulu okufanele likhunjulwe ukuthi uJesu nguyena ozokwahlulela umuntu ngamunye futhi akubonakali ukuthi ukuphathise omunye umuntu lokho (Johane 5:22-24,30). Uma sicabangela ingxenye yezinhlangano, isAmbulo 18:4-8 siqukethe isixwayiso esinamandla kakhulu sokuphuma kuzo (noma kunalokho: IT), ngoba isahlulelo esibi siyofika nakanjani. Akubukeki sengathi kuzoba khona okuhlukile kunoma ngubani ozohlala kuyo... Funda kabanzi "